Kuna jauramine läks lahti minu vihje peale loomatoitude ja äri suhtes, siis kommenteeriksin:
- Ma ei ole väitnud, et loomatoit solk on. Aga kallis "Kuulge teadmatud!!!", mine korraks lemmiklooma poodi, tee natuke lihtsameelne nägu ette ja küsi oma kiisule või kutsule midagi süüa. Seleta neile, et oled oma lemmikut toinud varem kitekati või friskisega või andnud sama toitu, mida ise sööd ja vaata, mis nad Sulle ütlevad. Minule on väga mitmes erinevas poes ja ka vet.arstide poolt, kes ise toitu müüvad, selgitatud, et "Fui! See (lemmiklooma)toit, mida TAVALISES poes müüakse ei kõlba ju üldse! Mis te tahate, et teie loom kängu jääks/ära sureks/NORMAALSELT areneda ei saaks jms." Kas saab siis mind süüdistada selles, et ma sellise käitumise taga omakasu ja bisnist näen? See on ära ja kasumi mäng. Kurat, ka neid suuri tõuelukaid on justnimelt pudrutamisega üles kasvatatud, siis kui peeneid loomatoite ei olnud ja loomulikult sai juurde antud vitamiine. Sinu poolt toodud näide dogist ja pärslasest on natukene ekstreemsed, esimene on oma suure kasvu tõttu aldis rahhiidile, teine erihooldust vajav oma karvade ja hingamisteede pärast. Pealegi: vtamiinid ei ole TOITained, seda seletavad ju kõik toitumisspetsialistid. Pigem siiski toidulisandid juhuks kui tavatoidust midagi puudu jääb. Täpselt samuti toimiks iga normaalne inimene oma lapsega: kui midagi on vajaka, antakse juurde, mitte ei arvutata välja tite kehamassi ja toidu suhe, et näha ega äkki midagi vajaka ei jää.
- Kass ei ole sellepärast lihasööja, et vajab tauriini, vaid vajab tauriini, kuna ta on lihasööja. Minu kass murrab hiiri näiteks ja peale paari hiirerikast päeva ei taha ta suurt midagi süüa. Kas Sa väidad, et hiired sisaldavad tema jaoks liiga vähe tauriini ja ma peaksin hakkama arvutama, kui palju tauriini minu kiisu ühest hiirest saab, et talle siis natukene lisaks toppida?
Ja ma ei oleks päris nõus ka sellega, et võrrelda loomatoite imikutoiduga, just positiivse poole pealt (kontroll jms) ning jätta märkimata seda, et uue põlvkonna lapsed on üsna tõenäoliselt just tänu tehistoitudele palju allergilisemad, sagedasemate tervisehädadega jms. Ei surnud need "vene aja" kassid-koerad midagi varem ja haigematena, lihtsalt suhtumine neisse oli teine ja väikeloomade arstiabi ei olnud teab kui tasemel. Arstiti lehmi ja sigu, kellest kasu oli ja kelle surm oli majanduslik põnts, mitte kasse ja koeri, kes sigisid, mis hirmus ja kele poegi hoopis liigagi sageli uputati või hukati.
AGA enne kui keegi jälle karjuma hakkab:
minu vaatepunkt loomapidamisele tuleneb sellest, et minu jaoks ei ole loomapidamine elustiil, ma ei pea udupeeneid erihooldust vajavaid tõuge. Minu pisut triipuviskav siiam ja "haks-tagijas" elavad peente raamatute järgi täiesti eba... loomalikes?inimlikes? tingimustes - kaabivad vabalt väljas ringi nii palju kui süda lustib, ajavad üksi omi asju, kui neil vaja, söövad kui tahavad ja kui pirtsutavad toiduga, siis mõnda aega ei söö... Nad on peres ikkagi loomad, isiksused küll, aga mitte mingisugused antropomorfsed urbanistlikud asjandused vaid (lemmik)LOOMAD. Ja kui minu koer tuleb õuest tuppa ja situb keset põrandat, sest väljas oli märg ja talle see ei meeldinud, siis ei hakka ma uurima, kas tema ema teda kutsikapõlves ikka korralikult lakkus, vaid ta saab karistada ja lendab järgmistel hommikutel välja nii mis mürtsub! Loomi tuleks ehk kasvatada nii, nagu lapsigi ja mitte sellega üle pingutada?
Ja nüüd poen ma oma teadmatuse ja rumalusega põõsastesse peitu, enne kui teadlikud inimesed mu koerakonservidega surnuks loobivad ja testitud kassikrõõbuskite alla matavad...
Cat
loll ja rumal ja merkantiilsust kahtlustav