Kasutan juhust, et siia on tekkinud selline foorum, kus saab ühendust loomapidajatega. Elan Tallinnas majas, mille aknad avanevad suurele haljasalale, kus koeraomanikud käivad oma lemmikuid jooksutamas. Vahel ärkan hommikul 6 üles (pissihäda, noh) ja viskan ühtlasi pilgu aknast välja. Ja alati on mõni koerapidaja juba oma loomakesega õues, olgu juuni või jaanuar. Sama ka pühapäevahommikuti.
Sama asja üle imestas mu ämm, kes paar päeva tagasi külas käis. Tema vana inimene on kerge unega, siis passis varahommikul akna peal ja luges koeri kokku.
Miks te võtate endale koera, kelle pärast te peate hommikul 30-45 min(?) varem tõusma? Olete te unetud? Kas koer kaalub selle ebamugavuse üles?

Loomulikult kaalub!! Ja mis seal ebamugavat on? Koer on pereliige ju!
See on sama hea küsimus kui kas laps kaalub üle ebamugavuse, et teda tuleb öösiti sööta .....ja mähkmeid vahetada?

Pole kyll koeraomanik, kuid koeraomanikuga nõus!
Kuidas saab yldse nii nõmedat asja kysida!?
Huvitav, sul on kell 6 pissihäda, sa lähed wc-sse, kuid kas koeral ei võigi siis sama äda olla ja kuhu tema siis pissima peab!?

Miks joote nii palju, et peate öösel koerte pissimist vahtima?

mina ei ole omale just sel kaalutlusel koera võtnud. ma ei ole masohhist, aga koer tahab jalutada iga ilmaga. aga mul on kaks toakassi, ja seda võin ma täie veendumusega öelda, et elu koos loomaga on tuhat korda rohkem väärt kui elu loomata.

koeraga käivad vara jalutamas ilmselt need, kes peavad vara tööle minema. noh ja nädalavahetustel tuleb ju ka aegadest kinni pidada, sest kust see loom teab, mis nädalapäev meil on. minul on ka koer, aga tema tudub tavaliselt kauem kui mina. hommikuse jalutuskäigu teeme ca kell pool üksteist.

ega koer tõesti ei viitsi nii vara üles tulla, aga töö tõttu pean lihtsalt kell kuus koeraga välja jooksma, nädalavahetustel magan küll kauem ja koer ka ei liigutagi end enne kui ise üles tulen, aga koerast ma küll ei loobu, pole need varased ärkamised nii hullud ühtigi ja halba ilma saab ju trotsida vastava riietusega ja hea tujuga, päris naljakas on koeraga tuules ja tuisus rassida.

Tänapäevase elukäsitluse kohaselt on masohhist pigem see, kes looskab magada, kuni päike hammaste vahelt sisse ulatub paistma ja hoidub nii värskest õhust kui ka kehalisest tegevusest nii kaugele kui vähegi saab.

Nii et koerajalutajad kindlasti ei ole masohhistid, aga need, kes kardina vahelt piiluvad ja seejärel teist külge kiirustavad keerama, küllap vist on.

Veidi liialdades võiks küsimust "kas oletea masohhistid" selles kontekstis küsida ka neilt, kellel on lapsed (magamata ööd, sünnitusvalud, mured), kes kannavad kõrgeid kontsi (valus, ebamugav munakividel), kes õpivad koolis (eksamipinge), kes käivad aeroobikas (ajab higistama, raske) jne jne jne
Tõepoolest, selleks et saaks segamatult magada, pole neist ühtegi vaja.

see mida koer vastu annab, on määratult enam, kui see tühi mure, et omikul nõksa varem õue minna ja üks õhtune hää une jalutuskäik teha:)

Tihti kingitaks vanuritele koer, et lihsalt sundida neid väljas liikuma. See tuleb vägagi kasuks nende tervisle ja neid positiivseid emotsioone, mis pakub koer ei asenda miski. Anu, ükskord võib ka sinust koeraomanik saada, usu oled siis kindlasti õnnelikum kui praegu.

ma aru ei saa kes need zoofiilid on kes passivad hommikuti koerte tegevusi.Mul eluaeg koer olnud(vanus´t endal kõvasti üle täiskasvanuks saamist)ja ilma koerteta ei olegi nii hea,sest alati tore kui keegi sulle ukse peale vastu tuleb ja saba liputab,kui ise väsinult koju tuled-teeb tuju kohe heaks

Koera pärast vara tõusmine ja välja jalutama minemine ei ole tõesti midagi hullu ju. Tegelikult on täitsa vahva tunne, kui kella 7 ajal (päevast hoolimata) kostab ahju juurest üks ilmatu häälekas haigutus ja siis krabisevad küüned põrandal ning hakatakse kassiga mööda tuba ringi asjatama, et saaks perenaise nüüd kah voodist välja. Päev on veel puhas ja karge ja külm õhk ajab kähku üles. Harjud ära ja hakkab täitsa meeldima. Mina ärkan juba nii enne kella kui ka enne koera vahel. :)

Aga pealkirjavahetuse panin ma üles selle pärast:
Linnaloomapidajad: hea küll, käiakse seal haljasaladel loomadega asjal. Aga miks pagana pärast ei suuda enamus (sic! MITTE kõik, aga väga masendav enamus) koerapidajaid oma lemmiku tagant ka kasida? Veebruari lõpp ja märts on Eesti linnade haljasaladel, kõnniteedel ning magalarajoonide murulapikestel üks tõeline koerasitahooaeg. Õnneks on see mood vist üle läinud, kus lemmikuid lastemänguväljakutel-liivakastides pissitamas ja kakitamas käidi läbi, aga kui lumi sulama hakkab, on enamus asustatud piirkondi nagu miiniväljad. Mõelge, et tegelikult tassite te selle sita ju jalanõudega endale tuppa! Üksvahe julgesin ma loomapidajatele märkusi teha, eriti kui koer sittus liivakasti või lastemänguväljakule. Te ei kujuta ette, kui värvikat sõimu sedasi kuulda võib. Eriti mõnusad ja kompleksivabad on sõimamise suhtes udupeente ja väga hästi hooldatud tõukoerte pidajad. Põhiargument oli: minu koer, situb kus tahab, ega see sinu maa ei ole, mis sa õiendad jms.
Maal ajab täiskasvanud ja vähegi arukas koer, kes vabalt liikuda saab oma asjad sedasi ära, et inimene ei teagi, kuhu tema loom asjal käib, midagi ei ole näha.

Pean ausalt tunnistama, et kõnesolev on mullegi üks olulisi põhjusi, miks eelistan koduloomana kassi– oleme mõlemad pojaga sellised viimase minutini põõnajad ja muidu üsna mugavad tüübid...
Aga kui ma vaatan ühte oma maja sümpaatset vanaprouat oma kahe koeraga pidevalt jalutamas ja teiste vanaprouadest koeraomanikega rõõmsalt suhtlemas, mõtlen, et pensionipõlves võtan vist minagi koera (vanast peast pidi uni ka varem ära minema :)

Mina võtan koera siis, kui oma majja elama kolin. Aga siis võtan kindlasti. Korteris võib ju pidada mingeid väikseid värisevaid elukaid, aga Koer, suur ja karvane, vajab oma jooksmisruumi, ilma jalutusrihmata. Meie majas peetakse ühes 54 ruuduses korteris ilgelt suurt kaukaaslast - no miks inimesed niimoodi teevad?

mina hakkan katuse all elama siis kui endale maja saan.olen näinud inimesi sisenemas korterelamusse 54ruudusesse-no miks inimesed nii teevad.

a miks peab koeraga kell 7 väljaminema? Mu koer teab, et sab nt nädalavahetusel välja mitte varem kui 10 ajal....et haugub? miks peaks üks korralik koer haukuma? Kord on majas - kui anda käsk, et on vait, sis on vait. Kannatab - eelmine õhtu lihtsalt sucu hiljem jalutama viia ja kõik on ok:)

ANU! Kas Teil on lapsed, kes nuruvad hommikust õhtuni kodulooma?
Minul lapsena oli koer ja parimad mälestused lapsepõlvest seostuvad koeraga. Jah, ma panen oma mugavused kaalule,mõtlen,et ei viitsi, aga ise käin ju ka WC-s, koeral tekib ka stress, ta tahab joosta. Muide,mul kah kasud sees, saan värsket õhku ja käia.Puhkuse ajal ei tea, kuhu koera panna. Eestis võtan koera ja lapsed kaasa. Otsin majutust,kuhu saab ka kutsuga minna.On vaev, on jah.Kuid mu tütar ütleb,et tema parim sõber on tema koer,kuidas ma saan temalt sõpra võtta?Ma olen parem masohhist kui individualist,kes mõtleb ainuüksi iseendale.

Massohism nüüd see küll ei ole, et saad värskes õhus ennast liigutada. Üksi ma elu sees ei viitsiks jooksmas käia, aga koeraga seda lihtsalt peab tegema. Samas on kutsaga koos seda väga lõbus teha. Tänu sellele olen ma hommikul tööle jõudes värske ja rõõmus, mitte trossis ja vinguv padjanägu.
Sama moodi võib küsida lapsevanemate käes, et kas te olete masohistid et tite muretsesite: magada ei saa, karjub, sööda ja kasi teda ning jätkuvalt arvesta selle tegelasega.

Muide, koer aitab ka suurepäraselt vormis olla, sunnib end ka liigutama natuke

no hullemat kommi kui Anu oma pole küll enne näinud... Minu suurim unistus väiksena oli koer ja tegin tema jaoks kõik, mis vähegi vaja oli.

Tahaksin ka mainida, et igale koeraomanikule peaks olema iseenestsest mõistetav, kaasa võtta kakakott kui koeraga välja minnakse. Nagu see midagi rasket oleks, see junn üles korjata ja prügikasti visata!