TM oli meil 12 aastat sisuliselt esimeseks koeraks. Teist korda võtaksin nüüd ise küll. Eelnevalt siis vanematekodus. Mis ma oskan öelda, nooruses tegi palju uljaid trikke, neil on kombeks jalutama minna, st kuskile ringi tiirutama ja siis tagasi ei oska enam tulla. Üks TM omanik ütles, et kui võttis vastassoost tiibetlase olemasolevale kõrvale, siis ringihulkumised jäid ära.
Näitusepotentsiaali meie koeral küll oli, aga ei käinud temaga ei näitustel ega koertekoolis. Üsnagi põikpäine, võib-olla viienda kutsumise peale suvatses kohale loivata.
Muidu vajab hästi perekeskset õhkkonda, et teda koheldaks kui pereliikmena, siis ta hoiab ka, st ei muutu kurjaks, vaid üsnagi stoiliseks ja armastavaks.
Vajab palju ringiliikumist ja ruumi, neile meeldib ka keset ütleme sissetallatud rada maha visata ja kaitsta pererahvast. Pean silmas seda, kui maakodus on nt üks kindel jalgtee kuhugi minekuks, siis võid kindel olla, et su tiibetlane seisab sul risti ees.
Autos tahtis pugeda või tähendab pressis end kõige kitsamasse vahesse, suva, et kaks inimest juba istusid seal ja talle enam ruumi ei jätkunud. Tema maailmas jätkus küll.
Laste vastu üldiselt sõbralik, väntsutada ei tasu. Teisi koeri meeldis hirmsasti uudistada ja loomuomane on väiksemate eest hoolitseda.