Kellel pole piisavalt aega oma koeraga tegeleda/ pole töö tõttu võimalik koera päeval pissitada/ või ei ole tervise tõttu võimalik koera piisavalt jooksutada jne - tuleksin "koerajalutajaks"
või siis oleksin koerale hoidjaks, kui omanik peab ära sõitma - soovitatavalt tulen koera oma koju, kuna siis koeral vähem stressi.
Meeldivad väga loomad,
kahjuks kuni mai lõpuni päeval väga jalutada ei saa.

Jalutatav/hoitav koer võiks asuda Tallinnas.
Tasu kokkuleppel.
(kõigest lähemal meili teel)

Ilusat kevadet.

kui vana olete ja kui palju on koertega kogemusi? kas jalutate igas suuruses koeri, st võiksin pakkuda kaukaaslast või napoli mastiffi?

Meiliaadressi nimevihje järgi on tegu tubli spordipiigaga, kes keskkooli lõpetamas (kui tegu pole nimekaimuga). Kuid - otsing ei anna mingit viidet koertele... Võõra loomaga tegelemine on väga suur vastutus ja ma ei kahtle, et noor täisealine seda ise ei tea. Kuid kas ta oskab käituda näiteks sellises olukorras, millest hiljuti Koertekojas kirjutati - lahtiselt jooksev mastiffilaadne ründab ja tapab väiksema koera tema omaniku silme all. Tallinna karm tegelikkus! Muide - koer ei stressa sugugi mitte kohavahetusest, kui just võõraste inimeste pärast, koer teatavasti on oma inimesega seotud, mitte kohaga.

Edu koolis eksamitel ja spordivõistlustel!

mine parem varjupaika jaluta sealsete loomadega,teed vähemalt heateo

...selline sarkasm?olen korduvalt lugenud,et tahetakse koertega väljaskäijaid.keegi võib olla lausa õnnega koos,kui leiab oma neljajalgsele jalutaja.ja kas siis kaukaaslasest ja mastiffist polegi teisi koeri keda jalutada?

sulle...isegi kui oled koeraomanik,võib juhtuda,et sa ei suuda lihtsalt oma koera talitseda kui ta kedagi ründab või vastupidi-oma väikest ründaja eest kaitsta.

ja vaevalt,et teemaalgataja enda peale vastutuse võtab ja teie kantseldamata suurt krantsimürakat jalutaks!

inimesed,olge leplikumad teiste suhtes ja ärge sekkuge teemadesse,mis teid ei puuduta

see teema puudutab mind kui koeraomanikku just täpselt nii palju, et ei taha tänaval või pargis kokku sattuda inimesega, kes jalutab seal üle oma võimete koeraga. seepärast saan ka aru küsimusest, kui palju on kogemusi koertega ja kui suuri koeri jalutatakse.
kahjuks sellest, et loomad meeldivad, ainult ei piisa. koerajalutamisteenuse pakkuja peab ka laiemalt mõtlema ning aduma, kas ta on ka võimeline vastutama (nii moraalselt kui materiaalselt).

jah, tegelen spordiga ja lõpetan hetkel 11ndat klassi,

mu sõbranna töötas varjupaigas ja käis koertega jalutamas, mõned korrad käisin kaasas ja mulle meeldis selline töö, kui seda saab tööks nimetada, sest mulle meeldivad loomad aga ema ei ole nõus koju võtma, ütleb et maal on piisavalt (maal nimelt talu),
sõbranna ise läks pooleks aastaks inglismaale koeri vaatama ja kui küsisin, et kuidas alustada, siis soovitas ta siia kuulutus panna,

seega, oleks parem kui esialgu väiksemad koerad ja väga hea oleks kui annaksite veel vihjeid ja õpetussõnu

üks teema, mille võiksid läbi lugeda ja enda jaoks ka läbi mõelda ja mängida:
http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=2082&highlight=koerajalutaja
Teema algataja on küll laps, kuid sealsed kommentaarid/nõuanded kehtivad ka vanematele inimestele.

Ausalt - ei taha olla ei sarkastiline ega ka noore tubli inimese indu maha tampida! Ma ise olin täpselt samasugune, kellele lemmiklooma ei lubatud ja esimese koera sain alles peale keskkooli lõpetamist! Kuid toona olid olud natuke teised tänastest. Kui lapsena naabritädi spitsikese moodi koera jalutama viisin, polnud samal ajal mitte kunagi ühtki teist koera - koeri oli vähe ja hulkuvaid linnas siis naljalt ei olnudki. Nüüd olen koertega koos olnud üle poole elust ja saanud erinevaid kogemusi ning näinud erinevaid olukordi. Kui kord mu oma rihmas olevale koerale tuli kallale suur täies elujõus asiaat, peale seda kardan ma kõiki võõraid suuri koeri, ja minu koerad ei ole väikesed ja see koer pääses vaid rohkete nahahaavadega, sest tol hetkel oli ta väga heas karvas, samuti ei hakanud koer vastu. Kuid selle koera hingehaavu nägin hea mitu aastat, enda omad pole siiani paranenud ja teatud tõugusid kardan peale sellist kogemust. Kõige jubedam oli, et ma olin täiesti abitu ega saanud oma koerale appi minna - ründaja oli liiga võimas selleks, omanik aga hiilis vaikselt hoopis minema... Väikese koera oleks too kindlalt maha murdnud.

Kui võõras inimene võtab enda hoole alla (=jalutada) võõra koera, keda täna saab hinnata mingi rahasummaga, siis peab ta olema võimeline ka vastutama selle looma eest. Ta peab oskama vajadusel väga kiiresti reageerida väga erinevatele olukordadele ja teadma, kust ta saab kiiresti ka veterinaarset abi - ka olema valmis materiaalselt vastutama mingil määral. Koerapidamise kogemuseta on see praktiliselt võimatu, paraku. Ja ma ei usu, et keegi võõras inimene usaldaks oma lemmiklooma niisuguse inimese hoolde.

Mida ma soovitan. Soovitan leida omale sõbrad, kes tegelevad aktiivselt koertega, ja koos nendega käia kaasas nende harrastatavate alade üritustel. Varjupaigas vabatahtlikuks käimine on suurepärane võimalus, ka uute tuttavate-sõprade leidmiseks! Kui koeraharrastuse soov väga suur - miks mitte hakata käima näiteks koertenäitustel ringikorraldajaks! Just peaks hakkama kursus, selleks tööks ei pea üldse koera olema, kuid silmaringi koerte osas avab see väga palju! Kursuse kohta oli hiljuti Eesti Kennelliidu kodulehel info üleval. Soovitan! Kui koolitus läbitud ja stažeerimised ka, siis makstakse ka ringikorraldajatele töö eest. Koertekoda on küll foorum, mida mõned siia kiruma tulevad, kuid sealt leiab kindlasti ka asjalikke soovitusi ja võibolla omakandist ka selliseid noori, kellega saaks koos kasvõi jalutamas käima hakata. Nii see kogemus ka tasapisi tilkhaaval tuleb. Ja kes teab - võibolla tuleb ka see päris oma koer kunagi! Ei tohi nina norgu lasta!

kogemustest niipalju, et olen varem tuttavate koeri hoidnud, emast shelitit ja bokserit, sheltil oli ükskord jooksuaeg kui pidin teda vaatama ja siis jalutades tulid ka suured koerad ligi aga väike koer näitas ise hambaid ja urises, bokseril aga oli harjumus teist koera nähes viskuda pikali ja siis rünnata, omanik õpetas mulle kuidas selja tagant koera kinni hoida ja kui teine koer möödas, võis rahulikult edasi jalutada,

leidsite, millest numbrit teha. nagu oleks k6ne all hobuste v6i kogunisti draakonite jalutamine:) kui koer kindlalt rihma otsas, siis peaks k6ik ok olema. mis siin nii keerulist ometi on? enda loogikaga järeldaksin, et kyllap ta algajana ei hakkakski välja viima suuri koeri, kellest j6ud ei pruugi yle käia. no et kui näiteks hakkab rihma otsas vedama, siis säiliks ikkagi olukorra yle kontroll. samuti pole vaja otse teiste koerte k6rvalt mööda jalutada. v6ib ju väikese ringi teha v6i natukeseks seisma jääda. need on ju nii lihtsad asjad, mida te paanitsete. lisaks, kui on ikka kahtlus, kas koeraga hakkama saab, siis no v6ib ju talle ka suukorvi panna.
need on nii lihtsad asjad, et iga lapski saab aru, ammugi saab sellest aru selline juba suurem inimene nagu teemaalgataja on. mingit suuremat närimist see koerajalutamine kyll ei vaja. närige nende kallal, kes oma koeri lahtiselt joosta lasevad, need koerad ongi need suurimad parkides hammustajad. endalgi kurbi kogemusi.

ah jah, enne kui ryndate - seda juttu rääkides eeldasin, et v66ra koera v6i inimese lähenemisel v6etakse oma koer lyhikese rihma otsa. nii toimetades - ma ei kujuta hästi ette, milline probleem v6iks esile kerkida.
lahtiselt jooksvate koerte ja jooksuajaga on ka omanikul samasugused probleemid. ju siis omanik 6petab vastavalt sellele, kuidas oma koera käitumist tunneb.
v6tsin s6na lihtsalt selle pärast, et kahju hakkas sest närimisest. milleks nii.

kui inimene reklaamib ja pakub end välja koerajalutajana, siis peab ta kõigi nende asjadega arvestama. koer on siiski loom, ka ülimalt kuulekas koer ning nad pole 100% etteennustatava käitumisega. koer ei pea üldse olema suur, et ennast äkitselt käest lahti tõmmata või koerajalutaja pikali. samuti on vahe, kas see juhtub omanikuga jalutades või koerajalutajaga jalutades. koerajalutaja peab valmis olema ka selliseks juhuks, nagu siin eelpool mainiti, kus suur mastiffiline murdis maha väikese koera, ta ei saa lihtsalt peale seda käsi laiutada ja öelda, et ups, juhtus. kas koerajalutaja on võimeline vastutama seliste asjade eest? kas ta on võimeline vastutama selle eest, kui koerale järsku midagi ei meeldi ja ta kedagi hammustab? tõmbab rihmast lahti ja jookseb autole ette (kusjuures juhin tähelepanu, et koeraomanik, antud hetkel koerajalutaja, maksab kinni auto remondikulud), lõhub ära auto ja/või saab ise surma? ründab/murrab maha teise koera? läheb kaotsi? kõik need on situatsioonid, mis ka reaalses elus juhtuvad, enamus küll mõtlevad, et minuga selliseid asju ei juhtu, kuid reaalses elus juhtub. kas koerajalutaja on sellistele asjadele mõelnud ning oskab öelda, kas ja kuidas sellistes situatsioonides vastutatakse? sest reaalselt sel hetkel, kui ta koera jalutama viib, ta vastutab selle koera ja igasuguste tagajärgede eest nii materiaalselt kui moraalselt ja need kahjud ei pruugi mitte väikesed olla. ja on vahe, kas see juhtub omanikuga või koerajalutajaga.
lihtsad on asjad ainult neile, kes on algajad ja ei oska asju laiemalt või kaugemale näha.

minu meelest see, et "koer hoiab inimest, kass aga kodu" on selline käibetõde, mida ikka korratakse: ilmselt pole see vale, aga ka mitte kaugeltki kogu tõde. Olen kogenud, et kui koeral on niigi stress selle pärast, et tema inimene ära sõitis ja tal tuleb kellegi võõraga läbi ajada, siis saab ta lisastressi sellest, kui tal tuleb võõras kohas olla, tõsijutt. Igal juhul on sellisel juhul parem, kui koer saab oma kodus olla, oma pesas, oma harjunud asjade keskel, omainimeste lõhnu täis kohas! (muidugi võivad koerad ka erinevad olla ja mine tea, äkki mõnel ongi ükskõik)

https://www.youtube.com/watch?v=KLkznW_YVdQ

Aga teate koerinimesed praegu peate vähemalt kahe meetrist koerarihma kasutama