Hea kogemus
Mis on tõeline armastus, kas oled kogenud`?
Hülgehall kuub 29. mai 2014, kl 23.11 |
to eelmisele 29. mai 2014, kl 23.27 |
mmm 29. mai 2014, kl 23.28 |
:) 29. mai 2014, kl 23.43 |
Tõeline armastus peaks olema selline, et sead igal hetkel oma armastatu vajadused ja heaolu esikohale. Isegi, kui tema tunded ei hõlma üldse sind.
Tavaline armastus on ju vajadus teisega koos olla ja tema elu jagada, soov, et tema väärtustaks ka sind samamoodi igal võimalikul moel, näitaks seda välja, kinnitaks oma tegudega.
Väga vähe on inimesi, kes oma armastatu täiesti vabaks lasevad - peaasi, et temal kõik hästi oleks, misiganes see ka ei maksaks, ise on valmis taanduma.
Ja siin räägib keegi mingist veritsemisest...võeh.
Tavaline armastus on ju vajadus teisega koos olla ja tema elu jagada, soov, et tema väärtustaks ka sind samamoodi igal võimalikul moel, näitaks seda välja, kinnitaks oma tegudega.
Väga vähe on inimesi, kes oma armastatu täiesti vabaks lasevad - peaasi, et temal kõik hästi oleks, misiganes see ka ei maksaks, ise on valmis taanduma.
Ja siin räägib keegi mingist veritsemisest...võeh.
to lill teemajätkuks 29. mai 2014, kl 23.50 |
toeline armastus 30. mai 2014, kl 00.34 |
Olin kaua eksirannakul - armusin, kuid peagi laks see yle, alati oli miski, mis esialgse tormilise meeldimise kustutas. Hakkasin uskuma, et seda toelist armastust sellisena, nagu mina ette kujutan, tegelikult ei olegi olemas...Aga niisama mugavuse mottes kellegi narve kooselus syya ei pidanud ka eetiliseks. Arvasin, et kogu elu moodubki uksinduses....Siis uhel tavalisel paeval kohtusin temaga - ta ei nainud valja uldse niisugune, kellele ma tavaliselt teist korda otsa vaataks, ta ei teinud midagi, et muljet avaldada. Aga ta oli alati olemas, kui ma vajasin abi, nouannet, tahtsin lihtsalt kuhugi minna.... ja siis ta lihtsalt tuli uhel paeval ja utles: ma tahaksin olla sinuga igavesti koos. Me oleme molemad isetud oma armastuses, ma ei ole iialgi tema suhtes tundnud armukadedust, ma motlen iga paev sellele, kuidas teda onnelikuks teha, ma panen pea padjale tema korval ning loputu rahu ja room valdab mind....Olen tanulik forever et ta mu ellu tuli ja on lasknud mul tunda puhast toelist armastust.
:)) 30. mai 2014, kl 01.13 |
to lill teemajätkuks Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mida arvate, kui teie mees on näiteks firmajuht ja
> kui tal on seksikas sekretär. Kui palju usaldaksi
> te meest.
> Mida teeksite kui saaksite teada tema
> afäärist.
> Jätaksite maha või läheksite koosel
> uga edasi.
Kuna selles teemas on jutt tõelisest armastusest, mitte lihtsast kooselust, siis ei saa ju küsimustki tekkida. Mis firmajuht, mis sekretär, mis usaldus?
Armastus ei sõltu millestki.
-------------------------------------------------------
> Mida arvate, kui teie mees on näiteks firmajuht ja
> kui tal on seksikas sekretär. Kui palju usaldaksi
> te meest.
> Mida teeksite kui saaksite teada tema
> afäärist.
> Jätaksite maha või läheksite koosel
> uga edasi.
Kuna selles teemas on jutt tõelisest armastusest, mitte lihtsast kooselust, siis ei saa ju küsimustki tekkida. Mis firmajuht, mis sekretär, mis usaldus?
Armastus ei sõltu millestki.
seda et 30. mai 2014, kl 02.45 |
Mitte paha parast, aga seda, mis arvavad armastusest tavakodanikud, on eespool oeldud kommentaaridest selgelt naha. Jah, lihtsurelikul ongi nii ilusat tunnet peaaegu et voimatu sonadesse panna, paraku on see nii. Et teada saada, mis on armastus, selleks soovitan lugeda suuri sonameistreid. On olemas palju romaane, luuletusi, poeeme, mis pyhendatud suurele tundele nimega armastus. Edu ja haid elamusi soovides keegi, kes on seda ilusat tunnet ka ise kogenud.
hull lugu 30. mai 2014, kl 06.35 |
armastuse ootuses 30. mai 2014, kl 09.14 |
Mittekeegi Olikord 03. juuni 2014, kl 23.07 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 183 |
ingrid 04. juuni 2014, kl 09.53 |
Minu jaoks on armastus võime võimalikult harmooniliselt omavahel hakkama saada. Selline argine variant minu poolt. Poleks paha, kui see sisaldab sujuvat sotsiaalset suhtlust(mis tõhustab enamasti kõikide asjade toimimist), parajalt kuraasikat voodielu ja mõningast vabadust olla omaette.
njhbb 04. juuni 2014, kl 13.08 |
arvan 08. juuni 2014, kl 09.40 |
thatfeeling 14. juuni 2014, kl 23.21 |
Armastus esimesest silmapilgust! Täiesti kreisi tunne! Reaalselt TUNDSIN kõhus neid liblikaid, millest räägitakse ja pilte joonistatakse. Esimest korda elus polnud absoluutselt söögiisu ja päevad läbi lihtsalt loll irve näos. :) Mulle tundus, et ta on igal pool, kõik mehed meenutasid teda. Kui käisime koos väljas, siis ei mäletagi, et teisi mehi oleks peol üldse olnud.
Kahjuks see oli ühepoolne. Tema hing oli haige ning ta oli alkohoolik. Põletas oma elu ja kritiseeris mind. Ka minu armastus sai läbi (vist. pärast 2 aasta möödumist), aga ei lõpeta temale mõtlemast, kuni leian uue mehe, keda niimoodi imetleda ja armastada saaks! :))
Kahjuks see oli ühepoolne. Tema hing oli haige ning ta oli alkohoolik. Põletas oma elu ja kritiseeris mind. Ka minu armastus sai läbi (vist. pärast 2 aasta möödumist), aga ei lõpeta temale mõtlemast, kuni leian uue mehe, keda niimoodi imetleda ja armastada saaks! :))
Üppo 01. juuli 2014, kl 18.44 |
mõtlik 02. juuli 2014, kl 10.49 |
Ma küsiks pigem et mis sorti armastus on kõige suurem olnud? Armastusi on ju nii erinavat laadi. On armastus mehe või naise vastu. On armastus vabaduse vastu. On armastus lapse vastu,emaarmastus, isaarmastus. On armastus oma vanemate vastu.
Arvan, et kui kaaluda neid kõiki ühel kaalul, siis minul (praegu küll veel) kaalub kõige rohkem armastus oma lapse vastu. Olen küll olnud lausa füüsiliselt haige armastusest oma lapse isa vastu ja see tunne kestis ikka päris kaua. Aga selline armastus siiski mingi aeg lõpeb. Heal juhul asendub pehme kiindumuse ja sõprusega, halval juhul ükskõiksuse ja imestusega kuidas said ometi sellist inimest niimoodi armastada...
Aga lapse vastu on armastus alati sees. See ei murra maha aga see on nagu mingi viirus veres. Võid oma lapsega küll tülitseda ja teda vahel lausa vihata aga see armastus ikka jääb. See sunnib vahel tegema ka selliseid otsuseid,mis minule endale ei meeldi aga mis on vajalikud mu lapse heaoluks.
Nii et mis armastus on suurim?
Arvan, et kui kaaluda neid kõiki ühel kaalul, siis minul (praegu küll veel) kaalub kõige rohkem armastus oma lapse vastu. Olen küll olnud lausa füüsiliselt haige armastusest oma lapse isa vastu ja see tunne kestis ikka päris kaua. Aga selline armastus siiski mingi aeg lõpeb. Heal juhul asendub pehme kiindumuse ja sõprusega, halval juhul ükskõiksuse ja imestusega kuidas said ometi sellist inimest niimoodi armastada...
Aga lapse vastu on armastus alati sees. See ei murra maha aga see on nagu mingi viirus veres. Võid oma lapsega küll tülitseda ja teda vahel lausa vihata aga see armastus ikka jääb. See sunnib vahel tegema ka selliseid otsuseid,mis minule endale ei meeldi aga mis on vajalikud mu lapse heaoluks.
Nii et mis armastus on suurim?
arvamus 03. juuli 2014, kl 22.41 |
Eksisteerib. On püsiv tunne ega sõltu sellest, kas on vastuarmastust.Ainult kahju kui vanaaeg nii üles kaevatakse ,mis ei pruugi mõnele ajaloolasele midagi tähendada ja topib veel valesid inimesi ka sinna ,kuhu vaja pole,Ja kui ilusatest mälestustest saab null ja kui oled arvanud ,et oled kedagi uskuma ja austama hakanud,Kahju leskedest ,kes teise õnne peal trambivad .kui võib olla pole endal eksisteerinud muud kui raha ,aga ei oska õelda,elu pole alati nii must ja valge. Arvamust ikka võib avaldada ja arvamuse pärast ikka vaieldakse .Sõnastus küll lonkab,aga õhtune aeg ja vaja välja puhata.
irw 05. juuli 2014, kl 21.57 |
tean juhust, kus sekretär ajas oma otsesele ülemusele korteri välja, et nad saaksid sinna elama asuda, kuid tüüp võttis sinna hoopis oma ametliku naise ja pettis seal korteris järgmisi kolleege edasi, rääkides neile ilusaid sõnu
armastuse puhul pole ei afääre kellegi teisega ega meeleliigahtusigi teiste suunas, armastus on soov kuuluda kokku nii meeltes kui mõtetes kui füüsises
armastuse puhul pole ei afääre kellegi teisega ega meeleliigahtusigi teiste suunas, armastus on soov kuuluda kokku nii meeltes kui mõtetes kui füüsises
arvamus 09. juuli 2014, kl 17.41 |
Lisa postitus