Võiksime natuke mõelda sellele, et millise keskkonna me pärandame oma lastele?

Kui meil on enda ümbruskonnast täiesti ükskõik, siis miks mitte kohe tuumasõda alustada? Parem kiire surm kui aeglane virelemine?

Minu arvates tuleks kütuseaktsiisi tõsta palju rohkem kui planeeritud, et inimesed natukenegi mõtleksid kui räigelt nad enda ümbrust reostavad.

Mis kasu on lastetoetustest, kui meie lapsed elavad suureks saades suure rämpsuhunniku ja reostuse keskel? Rääkimata globaalsest soojenemisest ja veetaseme tõusust, mis jätab sajad miljonid inimesed ilma koduta.

Kõik on õige, aga... (alati on "aga")
Alustaks natuke kaugemalt, et sõnum ikka kohale jõuaks.
Kas riik saab endale lubada inimestest tühjasid ääremaid? Võiks ju arvata, et suva, mis vahet seal on - aga tegelikult on inimtühi maapiirkond iga iseseisva riigi jaoks suur julgeolekurisk. Kas riik saab lubada endale luksust toita oma elanikkonda ainult sisseostetava toiduga, olles võimetu ise piisavalt põllumajandussaadusi tootma? Ka see on otseselt julgeolekuga seotud küsimus.
Kui kütuseaktsiisid tõusevad, siis ei mõjuta see vaid tossavate sierradega paarutavaid teismelisi või pargimaasturitega poosetavaid osse, nemad on ehk kõige häälekamad, kuid reaalselt on see vähim mure. Kõige suurema matsu saab meie kohalik põllumajandus. Kohaliku toodangu omahind tõuseb proportsionaalselt kütuse hinna tõusuga, juba on otsustatud erimärgistatud diisli kasutamise lõpetamine kuivatites, tulevane aktsiisitõus tabab ka erimärgistatud diislikütuse hinda, see toob kaasa kohaliku toodangu omahinna tõusu. Meie kliimas ei ole kohalik põllumajandustoodang niigi lõunapoolsete maadega samas konkurentsiklassis, seda enam, et paljud maad teevad ekspordile maksusoodustusi.
Kuhu me jõuame? Ostame oma toidu sisse riikidest, kus tootmine on odav nii kliima kui sealsete riikide oma majandust toetava poliitika tõttu, kuid kuna hea kliima on ka taimehaigustele ja -kahjuritele hea peame leppima teadmisega, et neis riikides kasutatakse taimemürke palju enam kui me ise seda teeksime. Sööme usinasti keemiaga rikastatud importjama sisse ja las oma talumees kolib linna, ongi rahulikum mõnel sõgedal meie inimestest lagedaks jäänud maad vallutada. Pealekauba ei ela me eraldi planeedil, kui me ise ei hari oma põldu (ei kasuta fossiilkütust- assaaa, kus lastele jääb alles puhas maa päranduseks), sis teeb seda lõuna-poola pan, las tema maa saab hukka, mis meil sellest, eksole? Meil on oma maakera, sihuke puhas ja põldudest rikkumata.
Lahe?
Vist mitte nii väga.

Minuarvates tuleks tõsta maagaasi aktsiisi, see sunniks Venemaad meile müüdava gaasi hinda alandama, kui ta siia üldse midagi müüa soovib.
Samuti võiks tõsta lahjade alkoholide aktsiisi.Mootorikütuste hinnatõus aga tekitab üleüldise hinnatõusu, mistõttu inimeste reaalne ostujõud, peale toetuste tõusu, võib isegi alaneda.

Ja milliseid lahendusi Sa välja pakud?

Peksame pooled inimesed linnadest välja ääremaadele ja piiri valvama? Anname neile püssid ja granaadid kätte ning las nad siis vahivad kõik koos seal piiri ääres?

Nii või?

"Pärast meid tulgu või veeuputus!"
Louis XV

Ardi Soovik Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Minuarvates tuleks tõsta maagaasi aktsiisi, see
> sunniks Venemaad meile müüdava gaasi hinda alandama, ...

Venemaad ei sunni küll mitte miski ega mitte keegi, see on fakt.

Kõige targem tegu on sul muldonni pugeda, kivist kirvega jahil käia ja mis kõige esimene asi, arvuti katki lüüa. See vast oleks keskkonnale kõige kasulikum tegu.

moosimaole Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ja milliseid lahendusi Sa välja pakud?
>
> Peks
> ame pooled inimesed linnadest välja ääremaadele ja
> piiri valvama? Anname neile püssid ja granaadid k
> ätte ning las nad siis vahivad kõik koos seal piir
> i ääres?

No lahendus on päris lihtne - mitte peksta neid inimesi, kes veel tahavad maal elada, kõikvõimalike hinnatõusuega maalt minema. Ehk siis mitte teha elu maal võimatuks.
Kummaline, et nii lihtne lahendus sulle endale pähe ei tule.

moosimaole Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ja milliseid lahendusi Sa välja pakud?
>
> Peks
> ame pooled inimesed linnadest välja ääremaadele ja
> piiri valvama? Anname neile püssid ja granaadid k
> ätte ning las nad siis vahivad kõik koos seal piir
> i ääres?


Mina pole poliitik, aga poliitikutele tuletaks meelde sellist sõna nagu ''regionaalpoliitika''. Praegu töötab see kuidagi valepidi --maal elamine on muutumas saamatute, rikaste või tumeroheliste veidrike eralõbuks.

Maal nüüd küll eriti neid rohelisi eest ei leia. Rohelised on just pugenud linnadesse, Tallinnas näiteks Kalamajas ja Uue-Maailma rajoonis. Maale neid eriti ei tõmbagi rohkem kui aeg-ajalt Omnibussiga matkamas paariks tunniks käia. Kesklinnas on aga kõik mugavalt käe-jala juures, lapsi neil ka pole ja siis on hea paukuda, et sõitke rattaga ja käige jala ja blabla.

oleme ausad,
100 punkti sulle! Täpsemalt ei olegi võimalik öelda. Maal elatakse ikka reaalset elu ja linna *rohelised* istuvad silmaklappidega, näevad mida näha tahavad ja ajavad oma jura.

Aeg-ajalt eksib mõni maale ka, läbi kolme seltskonnakroonika numbri loeme nende suurepärasest elust värskes õhus ja näeme portreefotosid kõrvuni suudega naeratustestega küll rehetoa, küll grillipanni taustal. Talv hiljem on kogu see seltskond linnas tagasi, sest kes küll jättis rääkimata, et talvel on mõnikord lumi maas ja kevadel-sügisel käivad metssead talu sissesõidutee peal mudavanne võtmad, kuna auto sealt niikuinii läbi ei vea.

Küll nüüd alles saab lugeda aktsiisihinna tõusu kohta positiivseid kirjalugusid. Kes neid küll treib?

Et meie lapsed saaksid ökonoomsemalt elada....

Aga autoga on vaja sõita!

Miks ei tõsteta alkoholi- ja tubakaaktsiisi???

Terve Eesti on roolijoodikuid ja muidu ülejoojaid jne täis. Seda tuleks tõsta ja mitte vähe! Joodukute pealt oleks võimalik kõvasti eelarvet suurendada, sest selge on see, et nii palju vähem niikuinii jooma ei hakata, et meie ühiskond ilus ja hea oleks. Tulgu siis vähemalt raha sisse sellega seoses.

Need aktsiisid tõusevad ju samuti.

Kogu see saastamise jutt on iba. Üks korralik vulkaanipurse saastab rohkem kui terve maailma tööstus kokku poole aasta jooksul. Islandi imeliku nimega vulkaan meelest läinud või? Tossas niimoodi, et terve lennuliiklus seisis, aga loodus on sellega harjunud.

Rohelised on oma olemuselt "kasulikud idioodid". Aktsiisitõusud ja muud maksud on vajalikud eelkõige riigipalgalistele vegeteerijatele

Kui mitu "korralikku vulkaanipurset" aastas ette tuleb?
http://www.paulchefurka.ca/World%20Population...
Üks väike graafik, millel on ilusasti näha seos inimkonna kasvu ja nafta põletamise vahel. Kindlasti ei mõju see maakera saastatusele hästi, vulkaanipursetele teeb kindlasti ringi sisse.
Maailma rahvaarv ja fossiilkütuse tarbimine kasvab eksponentsiaalselt, nafta tootmisel on mingil ajal lagi ees.
Me lapsed maksavad veel naftasaaduste eest sellist hinda, mida me praegu ettegi kujutada ei oska.

Kuid.
Endiselt olen ma arvamusel, et meie riigi majandusel võib akstsiisitõusuga majandusel jalad alt lüüa, karmilt ja kauaks. Mis iseseisev riik saab lubada endale sõltumist ainult eksporditavast toidust ja inimtühja maapiirkonda?

Kui aastas on kaks "korralikku vulkaanipurset" on see sama kui terve maailma tööstus. '
Teiseks, nafta ei maksa nii palju kui kus kuskil Toompeal või Brüsselis ette kujutatakse. Õiglane hind on näiteks Venetsueelas, Usas ja Venemaal enamvähem kui ka investeerimisvajadust arvestada.
EL hind on kinnimakstud teadlaste promo, et tarbijate taskust oma mugavat elu tagada.
.
Igasuguseid graafikuid saab teadusasutustest tellida.Võib kasvõi linnugrippi meenutada: viis tsurkat suri ära ja sellest tehti ülemaailmne skandaal. Ja mitu inimest samal ajal täiesti tavapärasesse tuberkoloosi ära suri?
Ei pea vist rõhutama, et linnugripipaanika tellis seesama ravimifirma, kes sellevastast müstilist vaktsiini müüs.

Mul pole seetõttu mingit valehäbi 6-liitrise mootoriga autoga sõita. Eurooplasele imelik, ameeriklasele harilik.

Sõida terviseks kui rahakott kannatab, su oma eralõbu,."Korralikke vulkaanipurskeid" tuleb sajandis ette maksimaalselt viis-kuus, mitte aastas kaks, ole realist.
Mis puutub graafikute tellimisse, sis guugelda "peak oli" ja "human population" ja proovi aru saada, et praeguseks on triiase ajastu vihmametsad ja dinosauruste laibad pisut ikaldunud, et uut naftat selle üldlevinud tekketeooria kohaselt juurde tekida saaks, nafta ei ole taastuv maavara. Inimkond sureb oma sita ja isetekitatud nälja läbi niikuinii, küsimus polegi "kas", vaid "millal", see on tegelik tulevik.
Aga ausalt - nii nagu kunagi niikuinii kustuva päikese pärast ei oska ma praegu ka ajaloolises mõttes varsti kriitilise miinimumini jõudva nafta pärast muretseda. Võtan kui paratamatust.

Jutt oli niikuinii aktsiisitõusust Eestis nüüd ja praegu.
Viis senti liitrilt, mis lisandub seemnevilja transpordi, väetiste ja taimekaitsevahendite transpordi, põllu viljelusperioodil neli korda töötlemise, vilja kuivatamise, vilja edasise töötlemise, leiva veo poodidesse.... kõigi nende tegevuste hindadele kumuleeruvalt. Kas me kodumaine leib tasub ennast põllumehele ära või läheb ka tema linna odavama elu peale? See on praegune mure.

Nõuan lollimaksu!
Sest kuna lollid on lollid siis peabki neid tampima - ega nad vastu hakka.
Samamoodi nagu autoga maainimesed - kül nad maksavad - ega nad linna ikka, jõua korterit osta.

Äda om Ligi... irw...
Nõus. On jah Ligi.

Kaks "mittekorralikku" vulkaanipurset annavad ühe korraliku ja nii see saaste koguneb. Loodus saastab tänapäeval kindlasti rohkem kui inimkond.
Oluline on märkida ka, et liigne agarus on ogarus. Ei Usa ega Hiina pole enamiku looduspakettidega ühinenud ja toodavad nii et taevas must. Irvitavad ainult pihku kui lollid euroopa rohelised endal elu keeruliseks elavad.
Eesti põllumajanduse hukkas juba mardilaar ja mis kadunukesest ikka taga nutta, Küll poolakad kartulit annavad.
Viimast matsu lugesin mingist "Elava looduse" väljaandest: kari jobusid on euroopast raha saanud ja üritavad kunagist põllumaad uuesti sooks muuta, sest aegade alguses see niimoodi oli.

maga kaineks vasja -
- eesti põllumajanduse tootlikus on kõrgem kui kunagi varem. Lõpeta valetamine!

Miks siis kodumaine kurk poes 4.50 maksab (soome oma 2.50, Hispaania oma on peaaegu tasuta ) ning õunad Poolast on?

einohjah Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Miks siis kodumaine kurk poes 4.50 maksab (soome o
> ma 2.50, Hispaania oma on peaaegu tasuta ) ning õu
> nad Poolast on?


Poola ja Hispaania asuvad meist kõvasti lõunas, kui sa siiani tähele pole annud ja Soome subsideerib oma põllumajandust peaaegu dumpinguni välja.

Ma tean, et Soome subsideerib ja eesmärgiga kodumaist tootmist hoida. Muide , Rootsi kurk on ka Eesti omast odavam:)
Subsideerimised ja kaitsetollid ongi see teema, millega mardilaar põllumajanduse hävitas.
1992 paiku lasti Eestis turg vabaks, sest midagi paremat võimule saanud ajaloolased ja katlakütjad välja mõelda ei osanud. Mõistmiseks, mis sellega kaasneb, ei pea mingi ajuhiiglane olema. Need täismehe reie jämedused USA kanakoivad olid tegelikult parim enne möödas kaup, mille kellegi vennapoeg Eestisse sokutas. Enesestmõistetavalt sai ta kauba tasuta kätte, sest utiliseerimise eest oleks läänes raha tahetud. Sünteetilisi saksas keekse, ilma mahlata Fantat ja kõike muud tean ma ka ja kes nende toomise taga olid.

Soomes oleks selline toit keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kuulutatud. Läti ja Leedu näiteks säilitasid kaitsetollid.. Poolakad suurriigina saatsid WTO ja IMF- i üldse pikale lainele.
Selle tulemusel suudavad nii Soome, Poola. Läti kui Leedu oma rahva välisabita ära toita. Eesti puhul on see juba kahtlane.

Nõus. Ja see on üks põhjus, miks aktsiisitõus on meie põllumandusele veel üks kirves selga.
Kaua rahvas jaksab küll kodumaist, aga sigakallist toitu osta? Laseme maakohad rahvast tühjaks? Mkm, jama variant.