no teil on siis vedanud, tulen ise vägagi materiaalsest ja seltskonda valivast vene ajast. Viha ja ükskõiksus oli ka siis, omal nahal seda tundnud - ütleks, et tänapäev on just helgem või lihtsalt lõpuks on hakanud mul vedama inimestega, kes mind ümbritsevad ja ilmselt ka see loeb, kes olen mina ise.
Pisarsilmil maaelu mäletamine - ei saa aru jälle?! Nagu tänapäeval sellised võimalused puuduvad. Olen ise suviti maal olnud ja on ka seda mu lapsed saanud olla. Kui mõni suvi veidi nigelam, et kuhugile minna pole olnud, oleme rongiga, autoga, bussiga väljasõite teinud.
Lapsepõlv ikka enamuses nostalgiline, samas ei näe mitte midagi, mida tagasi igatseda sealt ajastust. See nostalgitsejate enesekseksus ju selle kõik tingibki, et olete oma mätta otsas passijad, oma koduuksest väljaspool toimuv ei huvita kedagi, edasiminekuks - arenguks laisad, süüdistage iseennast, teate...Vastik lugeda:S
Mäletan nõuka aegadest oma hirmu, kuidas jälgisin seda venestusprotsessi, mis meil toimus ( oo jaa! reisida sai ja kuidas veel - armsa venemaa avarustes kuulda, kus mõni vene shovinist sind fashistiks sõimas:D ) - elada oli jah kergem, korruptsioon õitses oma parimas värvingus, paraku teeb ta seda kenasti veel edasi, vaadake, mis kohalikes omavalitsustes toimub, linnavalitsustes. Tänapäeval tuleb tööd TEHA, mitte tööl käia ja oma pead elamiseks kasutada, mitte muid kehaosi, vot vahe ongi ju suur jah.
Paremaks on samas ikka tükkmaad läinud. Et selline asi halvimas unenäoski ei korduks:S