Omg, eelnev jutt käib ju minust..
Olen juba aastaid otsinud omale veebist tüdruksõpra kuid edutult. Arvan et ma ei oskagi enam suhelda kuna olen juba liiga kaua üksinda olnud. See on vaid üks tunnus. Autismile viitavaid tunnuseid on mul on veel teisi. Ka kerge vaimne alaareng mida igaüks kohe ei märkagi kuna suudan seda lühiajalise kontakti vältel varjata. Pikemaajaline verbaalne suhtlemine väsitab mind. Varemalt, kui olin sunnitud pikema aja vältel suhtlema rohkete vestluskaaslastega siis märkasin et mingil ajal hakkab mu patarei kiiresti tühjenema ja varsti saabub "shutdown". See on teatud seisund autistidel kus aju enam ei saa millestki aru. Sellistel puhkudel vajasin kiiresti kohta kus saaksin omette rahulikult rahuneda. Minu puhul aitab kui saan omaette midagi magusat süüa või siis kasvõi 10 min magada. Ja magama jään ma tavaliselt otsekohe kui sellise koha leida suudan. Seepärast olen hakanud aja jooksul üha enam vältima verbaalset suhtlemist. Tööl olles ei sekku ma kunagi kaastööliste vestlustesse mis pole seotud tööülesannetega.
Ja praeguseks ei helista mulle enam mitte keegi. Isegi mitte otseturunduse agendid.
Kahjuks pole vist midagi teha. Raske juhus siin. Ilmselt tuleb leppida üksinda olemisega mida ma kuidagi ei tahaks. Siin väikeses külakeses pole ka eriti selliseid kes minuga kokku sobiksid.
Õnneks liigun piisavalt palju et ma pole veel rasvunud.