Huvitav. Minul on 13 aastane poeg ja kui ma teda ootasin ei tulnud mul pähegi vaagida teemal, et kuidas ma hakkama saan või midagi säärast.
Nüüd oootan järgmist last ja ei teagi kas olin siis nii loll, et ei osanud asja üle vaagida ( 22 ) või milles points aga moment olles 37 olen tabanud ennast mõttelt, et kas ma suudan meie lapsele pakkuda ilusat tulevikku jne. Nagu oleks mingi hirm. ühel päeval ootan teda väga ja teisel päeval mõtlen, et kas tegin õieti.
Lisaks veel kui mu oma ema pani minu raseduse uudise peale killu, et nii vana inimene ja hangib veel lapsi. Ennem oli tal laul, et miks te rohkem lapsi ei tee.
Nüüd ma mõtlengi, et ma olen vana ja äkki tuli lollisti tehtud. Tegelikult olen ma väga nooruslik ja paljud arvavad, et ma olen nii 10 aastat noorem kui tegelikult olen. Pass kurivaim muidugi näitab muid numbreid.
Kohati kaldun arvama, et sa oled tegelikult vägagi küps emaks saama sest sul on olemas selline asi kui vastutustunne ja oskus vaagida asju. Tähendab olet kohusetundlik. Minul oli selline masenduse ja normaalse olemise kõikumine kolm aastat. Siis kui soovisin last aga teda ei tulnud. Tundus nagu oleksin olnud naisena poolik. Pealegi sähmas ämm korra , et kas te seda asja üldse ei tee või on sinus miski viga. Ämmal on endal kolm last.
Solvav muidugi.
Ämmale saan ma ometigi näidata varsti. Keegi peale mu oma ema ei tea mu värskest rasedusest ja viimasele ei olks ehk pidanud ka ennem ütlema kui 3 kuud täis. Mees muidugi teab ja poeg.