Tahsin küsida mis meetodeid kasutatakse ja kui kellel kogemusi on, siis palun kirjutage!!!

väga hea oli hingamine, vesimassaash. Kindlasti hakkavad nüüd epiduraali-inimesed valjusti naerma jne., et mis hingamine, aga mulle oli see küll parim - keha enda oma ikka...:) Ainult et õppida tuleb enne ennast korralikult lõdvestama ja päris varakult peaks pihta hakkama. Mina alustasin kohe, kui rasedaks jäin , olin ka enne joogat teinud.

Kunstlikud valuvaigistid on ikka seda sorti, et neid peaks mehise doosi panema, enne kui mõju tekib, samas ei pruugi ka mõjuda. nt petidiin, mis tõelise sünnitusvalu puhul ei aita, epiduraal pidi maha keeratama presside ajaks - siis on keha oma valuvaigistamismehhanism juba vaikinud ja ehk ei ole nii hea enam olla, kui äkki valu tekib... Mina ei tea ka seda kõike päris 100%, aga päris valuvaba on kas ehe loomulik sünnitus või siis keiser (siis aga tuleb valu pärast muul moel). Nii et oma kogemustest soovitan kehakese ennast teenima panna:)

Mina olen saanud epiduraali kui oma esimest last sünnitasin ( nüüd ootan teist).
Kuna mu sünnitus pandi käima ja tuhkude vahe oli ainult 1 minut ja alla selle, siis ei mingit juttu 10 min vahest või säärasest siis pärast 14 tunnist säärast valu hakkas tekkima tunne, et hetkeks võiks sellelst valust loobuda.
Ennem proovisin seda rõõmugaasi hingamist, ei mingit tolkku ja kiiktooli oleksin ka jalga aknast välja löönud. Mingist dussi alla minekust ei tahtnud kuuldagi.

Sain oma epiduraali kätte ja minu puhul oli see hea otsus. Tunnivõrra kogusin jõudu, selle aja sees torgati läbi lootevee kott jne. Tuhkusid sellel ajal tõesti ei ole ja tunne on mõnevõrra huvitav, sest nabast põlvedeni sa valu ei tunne. Täitsa vabalt võib näiteks kintsu näpistada.

Seda jälle tunned küll kui laps end liigutab, st lapsele pandi mingid juhtmed peakülge ja jälgiti südame tööd, need juhtmed siis liikusidki aegajalt nagu oleks seal otsas pisikene telegrafist.

Tuhud pandi uuesti käima süstides mingit ainet veeni ( nime ei mäleta enam) 50 min punnitamist ja 4 kilone poiss oli käes.

Noh ütleme sedasi, et epiduraal antakse selgroogu ( teatud selgroolüli vahele) ja kui on oskamatu arst on võimalik eluks ajaks halvatud saada.
Samuti räägivad mõned, et selg jääb epiduraali süsti kohalt eluks ajaks nõrgaks. Ma seda ei usu.

Arvan , et kui on loomulik sünnitus ja kõik on ok siis pole epiduraali vaja ja tuhat korda ennem sünnitan altpoolt kui lasen end lõhki lõigata. Muuseas epiduraali ei saa enam siis kui ¨punnitus on käima läinud, laps jõuab ennem sündida kui epiduraal mõjuda.

neid on suhteliselt palju... kõige paremad on muidugi need mis ei ole seotud mingi keemiaga... hingamine, vann, massaaš seljale, dušš, liikumine ja kõik muu meeldiv... medikamentooosseid vahendeid on ka palju... emaka kaela süst, mis tehakse siis kui emaka kael on mingil määral avanenud ( ma täpselt ei mäleta palju) aga kui ta on liiga palju avanenud siis enam seda meetotit kasutada ei saa... on veel aqua blokk, kus tehakse naha alune süst füsioloogilise lahusega seljale. ja muidug see tänapäeva mood - epiduraal anasteesia... mida mina ei teeks... sest paljud minu tutvus ringkonnas on peale epiduraali lõpetanud sünnituse vaakumiga.... aga eks see ole ikka individuaalne.... soovin sulle jõudu ja jaksu.... sa ise tunned mis sinu jaoks õige on ja kui kaua sa valu kannatad.... seda kõike sa küsi ka selle ämmaemanda käest kes hakkab su titat vastu võtma....
ole tubli

Ise ei ole ma mediakmenete kasutanud, kuigi lapsed on olnud suured. See valu tuleb endast välja hingata ja mõtestada enesele milleks seda vaja. Mina arvan, et see on naise sünd emaks ja eelnenud elu maha jätmine. esimese lapse sünnil tekkis kaks korda küsimus " äkki kautaks midagi ", kuid siis tuli seest nagu " hääl" , mis ütles ise valisid omale emaks saamise nüüd pinguta. Teine kord, kui tekkis nõrkuse hetke ütlesin endale " kõik on enne mind hakkama saanud, kas mina olen siis viletsam, ei ole ju, edasi. Ja tegelikult on see hea valu, sest iga valu lõppedes oled astunud ühe sammu edasi oma pisikese nägemise poole. Kindlasti tuleks end ettevalmistada ja valuvaheajal lõdvestuda , selle 1-2 min. jooksul , mis lõpuks vahe on ( päris lõpus veel vähem ) on võimalik magada ja isegi und näha , kui end täielikult lõdvestada ja mitte hirmunult järmist valu oodata.
Kuula oma sees olevaid looduse poolt antud instikte, mis on meis endiselt olemas ja kõik on suurepärane.

Edu sulle ja su mehele.

Algselt arvasin ka mina, et ei mingeid kunstlike vahendeid, ent olin sunnitud siiski laskma endale epituraali panna, sest valud muutusid väljakannatamatuks. Samuti stimuleeriti mul sünnitust. Teise lapse korral nõudsin ise juba epituraali, kuid paraku see ei aidanud, sest mõju oli üllatavalt lühike, kuigi mulle seda korduvalt süstiti. Lõpuks tehti erakorraline keisrilõige. Enne seda olin ma keisrilõike vastane, kuid kui ikka liiga valus on ja sünnitustegevus vaatamata kõigele ei hakka korralikult pihta, siis on see ainus lahendus. KÕik see muidugi mõjus lapsele, ent ka ema on inimene. Kui ma peaksin kunagi veel sünnitama, siis valin kindlasti keisrilõike, sest kaks esimest sünnitust olid väga-väga valusad. Pealegi taastusin ma keisrist palju kergemini kui tavasünnitusest.

mina olen hästi valukartlik ja ei kujuta ette, kuidas oleks olnud ILMA epiduraalita. kuigi ka sellega tulid valud mõne aja pärast tagasi ja lõpuks oli päris jube. aga vahepeal andis hea puhkuse ja sai end inimesene tunda!

aga algul (kuna kohe algul ei või seda teha kuni pole avanenud vist 5 cm vms.) aitas VÄGA hästi kuum vann, tõesti. seda soovitan väga, kes on rohtude vastased. ja (vist tänu soojusele) avanes väga kiiresti - igal juhul arsti oli hästi üllatunud.

samas, vannis hakkas mingi hetk paha (ilmselt kuumast ja seoses vererõhuga), nii et pidin välja tulema.

oluline on, et kui tahad epiduraali, pead sellest arstile ENNE sünnitust rääkima või siis kohe algul, et ta saaks selle õigeks ajaks orgunnitud (kuna liiga vara ega liiga hilja teatavasti seda teha ei tohi).

jõudu!