Mina olen saanud epiduraali kui oma esimest last sünnitasin ( nüüd ootan teist).
Kuna mu sünnitus pandi käima ja tuhkude vahe oli ainult 1 minut ja alla selle, siis ei mingit juttu 10 min vahest või säärasest siis pärast 14 tunnist säärast valu hakkas tekkima tunne, et hetkeks võiks sellelst valust loobuda.
Ennem proovisin seda rõõmugaasi hingamist, ei mingit tolkku ja kiiktooli oleksin ka jalga aknast välja löönud. Mingist dussi alla minekust ei tahtnud kuuldagi.
Sain oma epiduraali kätte ja minu puhul oli see hea otsus. Tunnivõrra kogusin jõudu, selle aja sees torgati läbi lootevee kott jne. Tuhkusid sellel ajal tõesti ei ole ja tunne on mõnevõrra huvitav, sest nabast põlvedeni sa valu ei tunne. Täitsa vabalt võib näiteks kintsu näpistada.
Seda jälle tunned küll kui laps end liigutab, st lapsele pandi mingid juhtmed peakülge ja jälgiti südame tööd, need juhtmed siis liikusidki aegajalt nagu oleks seal otsas pisikene telegrafist.
Tuhud pandi uuesti käima süstides mingit ainet veeni ( nime ei mäleta enam) 50 min punnitamist ja 4 kilone poiss oli käes.
Noh ütleme sedasi, et epiduraal antakse selgroogu ( teatud selgroolüli vahele) ja kui on oskamatu arst on võimalik eluks ajaks halvatud saada.
Samuti räägivad mõned, et selg jääb epiduraali süsti kohalt eluks ajaks nõrgaks. Ma seda ei usu.
Arvan , et kui on loomulik sünnitus ja kõik on ok siis pole epiduraali vaja ja tuhat korda ennem sünnitan altpoolt kui lasen end lõhki lõigata. Muuseas epiduraali ei saa enam siis kui ¨punnitus on käima läinud, laps jõuab ennem sündida kui epiduraal mõjuda.