Tere kallis L.!

Siin on Sulle eraldi rubriik, kus saad endast kõike rääkida, omi "tarku" nõuandeid jagada, mida kõik siinsed rasedad või tulevased rasedad Sinult "pikisilmi" ootavad.

nii et anna tuld L.!!!

Keri õige põrgusse.

Noh, kuidas on L. On mõnus tunne, kui nüpeldatakse. Siis võta aru pähe ja hakka normaalseks, sa ei pea teisi mõnitama. Kui midagi tarka sul siia kirjutada pole, siis ole hea ja ära seda üldse tee.

Olen normaalne noor inimene oma arusaamistega ja suhtumisega ellu ja tänapäeva noorsoosse (minust noorematesse). See, et teie kõik nii olete kasvanud, ei anna teile õigust minusuguseid maha teha. Siis peaksite maha tegama ka oma vanemaid ja vanaemasid, kes on veelgi moraalsema ja rangema kasvatuse saanud. Aga seda te ju ometi ei tee? Või olete kõik mingid kuni 25 tibid ja noorte emade sigitatud?

L. Sa ei ole normaalne inimene. Ja ei ole siin kõik midagi alla 25 aastased tibid ilma kasvatuseta. See et vanemad on ranged, ei tähenda veel, et selliseks kuivikuks peab kasvama nagu Sina. Kas Sa tõesti arvad et selles on midagi hooplemisväärset, et oled 31 aastane nagu ütled ja pole kordagi elus tõelist armastust kogenud. Normaalne on mu meelest see kui 31 aastasel naisterahval bioloogiline kell ütleks, et on aeg pere ja lapsed soetada, aga mitte kusagil rasedate foorumis oma ebakompetentsete kommentaaridega oma kibestumust välja käia elamas.

Sa võid olla oma arusaamistega. Aga 31.a vana naiterahvas peaks olema juba kuhugile poole jõudnud. Aga mis sul - pole lapsi, pole karjääri. Ära tule oma õpetusi jagama, kui sul neid pole. Ning jah olen noore ema laps ja tänu sellele olen ka jõudnud kuhugi, oman last ja edukat töökohta ning olen kohe palju noorem, kui sina.

Mul on üks töökaaslane, kel just oli 50-ne juubel. Ka nimetab
end noormeheks, muide ka ei ole abielus. Naljakas see küll ei ole, pigem kurb.
Kahju on sinust, nii vähe sarnaneb sinu elu noorte inimeste eluga.

L.-ile
Normaalne oled sa ainult enda arust aga inimene kes sõimab kõiki kes vähegi seksiga tegelevad lipakateks, ei ole mitte normaalne.
Rasedaks võib kogematta jääda ka oma elukaaslasest, olgugi, et kasutatakse rasestumisvastaseid vahendeid. Ükski vahend pole 100% kindel. Oled kuulnud?
See ei tähenda, et kõik kes kogemata rasedaks jäävad ringi tõmbavad.
Sinu mõistuses on midagi kõvasti korrast ära. Mine lase ennast kontrollida.

Ja veel L.-ile...
Järgmine on sinu enda sulest :See, et teie kõik nii olete kasvanud, ei anna teile õigust minusuguseid maha teha.

Aga mida sa ise siin tegemas käid? Kõiki sõimad lipakateks ja jumal teab veel kelleks, endal pole laste saamisest ja kasvatamisest õrna aimugi.

Hea teema all kurdab L. et tal ei ole kodus, et laenu ei saa jne. Vat ja selle juures tuli mul naeratus suule. Kui sa L. oledki nii negatiivne inimene (kui mitte öelda et väärastunud arusaamadega elust ja asjadest) siis sa kunagi ei saa ei meest, ei kodu, ei pangalaenu. Ja kusjuures L. sinu keskeriharidus ei ole mingi näitaja. Olid raamatupidaja ja nüüd klienditeenindaja. Mida see näitab? seda et olid vilets raamatupidaja, kes hakkama ei saanud ja peab tegema tööd millega ta elus edasi ei jõua. Selle asemel et siin tatti pritsida, võiksid ju ennast harida. Kuigi jah, haridus ei anna veel eeliseid, haritust ja intelligentsi ka vaja on, et elus läbi lüüa.

Tänapäeva noored on halvasti kasvatatud, mida ei saa mitte minusuguste ja vanemate kohta öelda. Minu ema oli 25, kui süütuna abiellus ja isa oli 29 sel ajal ja elavad nad koos siiani. Tehke järgi!!! Mitte ärge ronige juba kooliajal seksima
ja kohe rasedaks. Ja kõik ei ole karjääriinimesed. Olen töötanud pearaamatupidaja asetäitjana mitu aastat ja kõrgemale ma ei tahagi. Olen liiga tagasihoidlik, et kuhugi juhiks trügida. Ja kes siis madalama töö ära teeb, kui kõik tippu trügivad? Mõelda tuleb enne, aga mitte ainult karjääri teha. Põled noorelt läbi ja valmis.

Minu eelmised töökohad on likvideeritud ja kuna sissetulekut oli kohe vaja, siis võtsin pakutu vastu. Olen kõik kohad saanud tutvuse kaudu. Pole iial olnud töötu, vaid reedel lõpetanud eelmises kohas ja esmaspäevast läinud uuele kohale. Ja haridus nõuab raha, mida mul pole ja ka aega, peale tööd aga olen väsinud ja õoppida ei jõua. Olen Tehnikumi ajal käinud poole kohaga tööl ja see mõjus südamele nii, et arst diagnoosis mul infarktieelse seisundi. Süda annab siiani tihti tunda, aga põhjust ei leita ja korralikku ravi ei saa.

Minu eelmised töökohad on likvideeritud ja kuna sissetulekut oli kohe vaja, siis võtsin pakutu vastu. Olen kõik kohad saanud tutvuse kaudu. Pole iial olnud töötu, vaid reedel lõpetanud eelmises kohas ja esmaspäevast läinud uuele kohale. Ja haridus nõuab raha, mida mul pole ja ka aega, peale tööd aga olen väsinud ja õoppida ei jõua. Olen Tehnikumi ajal käinud poole kohaga tööl ja see mõjus südamele nii, et arst diagnoosis mul infarktieelse seisundi. Süda annab siiani tihti tunda, aga põhjust ei leita ja korralikku ravi ei saa.

L. aga miks sa kasutad tutvusi. Tee ise midagi ka, ehk saavuta elus midagi. Tutvuste kaudu asjade ajamine, ei tõesta veel, et sa midagi väärt oled. Kandideeri ja võida avalik konkurss, siis tõuseb ka su enesehinnang ja ka väärtus positiivselt. Kui sul ambitsioonid puuduvad siis sa ju mandud, ja sellest ka see kibestunud ja vähe veider vaade maailma asjadele.
L. haridus ei nõua raha, kui sa ise tegija oled. Tee riigieksamid uuesti ja mine riigieelarvelisse. Hari ennast kas tehnikumis või rakenduslikus, see et sa 10 aastat tagasi midagi kuskil õppisid ja edasi ei püüdle ei ole areng, see on taandareng ju. Aeg läheb edasi. Ja tervis ei ole vabandus ju. Mul on üle 10 aastat ravimatu haigus (geenihaigus). Ma olen leppinud, aga ma ei põe seda, ma ei mandu. Ma teen tööd ja õpin muudkui. Ma tahan elult võtta mis mulle antakse aga selleks peab ka ise midagi tegema, mitte ootama et paluke suhu pistetakse.

Sa L. loe oma kommentaare ja võrdle oma keelekasutust teiste omaga. Ma ütleks, et ega siin teist kedagi nii rõveda sõnapruugiga ei leidu. Millisest kasvatusest saab siin juttu olla??? Kas see peab seda tähendama, et Sinu ranged vanemad kasutasid ka sellist sõnavara nagu Sina?
Minu vanaemal oli 7 klassi haridust, ta oli range, kombekas ja intelligentne daam (rõhutan DAAM!!!), aga Sinul vaatamata Sinu keskeriharidusele pole lootust selleni kunagi jõuda.
Kas tõesti ainus märk heast kasvatusest Sinu arvates on see kui minnakse 25 aastaselt süütult mehele ja seksist kauge kaarega mööda käiakse, ei jooda ega suitsetata? Kas vanemad kasvatasid sind nii, et lasid ennast kaks aastat mingil alkohoolikul sisuliselt vägistada?
Huvitav kas Sa kunagi mõnda raamatut ka oled lugenud üldse? Ja millal viimati teatris või kontserdil käisid?

Mõtle natuke selle kõige peale!

Kui lähen päevasesse õppesse, kes toidab mind ja mu koera ja maksab elamise maksud? Mõnele üksikule töövestlusele on mind kutsutud ja otse öeldud, et ei sobi. Enamikus kohtades pole jutulegi võetud. Esimesse töökohta läksin asutuse stipendiaadina, sealt edasi pakkus tööd selleaegne töökaaslane, kes lahkus ja edasi otsis tema mulle koha, kui meie asutus likvideeriti. Ise ei osanud sel ajal kusagilt peale hakata ja ega oskaks praegugi, kui peaks lahti lastama. Ainult kuhugi koristajaks. Ja praeguseid konkursitingimusi olen lugenud, mul pole neid oskusi, mida nõutakse ja pole mõtet siis ju proovidagi. Õppimiseks aga puudub raha ja ega enam taha ka. Koolist midagi ei mäleta ja eksameid ei teeks ära. Omal ajal ei saanud ülikooligi ja läksin siis tehnikumi, sest niisama logelemine aasta otsa ei tulnud meie peres kõne allagi. Ja kohe peale tehnikumi täiskohaga tööle. Kooli ajal poole kohaga samas asutuses, mille stipendiaat oli. Vanematele tuli ju toiduraha maksta. Elasin kooliajal veel nende juures maal.

L. - Su viimasest kommentaarist õhkub liiga palju pessimismi. Ei saa hakkama, pole oskusi, ei ole mõtet proovida jne.... Niisuguse suhtumisega muidugi kuhugi ei jõua! Alati tuleb proovida, ükskõik kas oskusi on vajaka või iganes. Aga niimoodi lihtsalt oodates, et hea asi kukub niisama sülle - sa jäädki ootama. Ja proovides ka esimese korraga ei õnnestu. Tuleb varuda kannatust ja kandideerida nii palju kui võimalik. Ainult nii jõuad kuhugi!

Viska oma pessimism nurka!!!! Töötan riigiasutuse praraamatuna, (tööle minnes oli keskharidus) ja kuna riigiametis peab olema juhtival ametikohal töötaval isikul kindel haridustase, oli vaja mul ülikooli minna. Mõtlesin samuti HULLUMAJA!!!! KUIDAS!?!? aga saab hakkama küll. Kaugõppes... on võimalus võtta hariduslaenu nt. Õhtuses- õppelaenu... ja kui sa juba CV-s saad kirjutada ,et õpid ülikoolis on sul teed ka rohlem valla...ja võimalusoi valida... tunneta oma väärtust kallis inimene.. kui sa nii mõtled ,et ma ei saa ,ei jõua ,ei oska jnejne. siis võidki oma karjääri lõppunktis olla koristaja.
nii ,et optimismi!!!

Mina astusin ülikooli (Mainorisse, sest riigieksamid ei ole tehtud) Sinu vanuses, töötasin, õpisin,sünnitasin ka, poole aasta
pärast lõpetan. Pole hullu midagi, tahtmise korral, saab hakkama.

Aga minu tervis seda ei võimalda ja jõudu pole. Magama lähen õhtul kell 9 ja tõusen hommikul kell 5, et jõuaks koeraga tegeleda. Ja koera võtsin selleks, et üldse keegi oleks, et oleks, kelle pärast koju minna, et oleks keegi, kellele hellust jagada ja kes annaks ka midagi vastu. Muidu oleks omale tõesti otsa peale teinud, olin juba väga piiri peal, peale seda kui mind viimati pikalt saadeti. See mees tuletas mulle veelkord meelde, et kõlban ainult santidele ja joodikutele.

miks sa arvad, et teistel see eluke nii õnnelik on? ja on teisigi, kes on haiged. Aga ikka elavad hästi ja on edukad! sa haletsed end liiga palju.

L. ma räägin ju sulle, mul on ravimatu haigus (geenihaigus)mille prognoos on see, et ma 10-15 aasta pärast enam ei liigugi enam. On pärilikult si... geenid antud kaasa. Aga ma ei nuta ja haletse ennast. Ma käisin ülikoolis (2 aastaga lõpetasin 4 aastase programmi) nii õhtul kui kaugõppes. Päevasel ajal käisin tööl. Võtsin õppelaenu ja maksin oma õppimised kinni. Tänu ülikoolile olen spestalistist kasvanud kõrgemaks spetsialistiks ja ma ei nuta. Hetkel mõtlen minna magistrisse. Ja mis siis et 10-15 aasta pärast ma neid teadmisi kogemusi enam kasutada ei saa - aga ma ELAN praegu. Ei ole ju ka eriti roosiline mõelda, et 40 olen invaliid, kes enam ei liigu. Aga ma usun endasse ja ma usun tulevikku ja ma usun sellesse et äkki 10 aasta pärast on olemas ravi ka minu haigusele. Ja ma ei nuta ja haletse vaid naudin seda, mis mul hetkel on. Sinu puuduseks on enese haletsemine, saamatuks tunnistamine ja sa ei teegi enam et edasi minna. Mul ei ole ka meest (enamik kes teada saavad lasevad siiski jalga, kes tahaks ennast tulevase liikumatu invaliidiga siduda) aga ma loodan siiski, aga ma ei põe.

Sina suudad tööl käia ja õppida, mina mitte. Kirjutasin ju, et õppisin ja töötasin ja hakkas tervisele. Enam ei suuda ja miks peaksin iga päev tugevaid valusid südames kannatama ja rohtusid võtma. Praegu võtan vaid vajadusl ja mitte iga päev.

L. aga kui on valud tuleb ravida (süda ei ole tundmatu maa), põhjus otsida ja ravida. Südamega seotud haigused on ikka teada tuntud. Aga haiguse taha on hea peitu pudega, ja siis kogu maailmale sülitada näkku - te olete lollid, ag amina olen haige ja vaene.

Näete siis! Sissy on asjalik inimene ja ajab õiget juttu!. aga L. ajab ikka oma lolli kinnisideed edasi....

Kulla L!

Olin sportlik tütarlaps, kuid ühel päeval avastati et mul on südamalihaste põletik, enam ei saanud trennis käia. Nüüd aastaid hiljem on see põletik mitu korda kordunud ja mul on ka südamerütmihäired, vaatamata sellele läksin kõrgkooli majandust õppima õhtusesse õppesse ja sain ka kaks toredat last ja nüüd töötan heal kohal ja saan tänu haridusele head palka, ka mul ei olnud kerge kui pidin pere kõrvalt iga nädalavahetus ja vahel ka mõni õhtu nädala sees koolis käima ja sealt tulles laste ja maja eest hoolitsema, mõnikord öösiti eksamiteks õppima ja siis oli ka kohati tunne et milleks, aga nüüd on hea meel, lõpetan järgmisel kevadel ja kavatsen ka veel edasi minna õppima, seda kõike pole ma oma raha eest saanud vaid olen võtnud iga aasta õppelaenu, kuna kool on tasuline ja iga aasta olen pidanud ka õppelaenule lisa maksma, sest aastamaks on kallim, kui laenu antakse, meil on ka majale laen peale võetud juba siis kui õppima läksin et saaks vanas majas kapitaalremonti teha.

Kokkuvõtteks, kui väga tahta saab kõigega hakkama ja sa peaks lihtsalt ennast käsile võtma ilma pingutamata ei saa siin ilmas midagi ja sa oled tegelt veel nii noor et peaksid kindlalt õppima minema mine tea mis elu toob sa ei ole ju veel pensionär.

Sa L. oled ikka täielik sotsiopaat, tuled haagid mingi suvalise teema külge, pritsid sappi, tõrva ja tatti ning kui kogu foorum on tagajalgadele aetud, hakkad sina oma raskest elusaatusest pajatama ja mis oligi ju lõpuks sinu eesmärk. Või kuidas? Leidub lõpuks keegi, kes ütleb sulle paar haletsevat-lohutavat sõna ja siis kukuvad pooled foorumlased sind lohutama ja õlale patusutama ja seda mingi 2-3 kuulise intervalliga! Sul tuleb ikka ise ennest sealt sügavalt maapõuest, kuhu muide sa ise ennast tampinud oled, välja ronida, selg sirgu lüüa ja elule vastu naeratada, küll siis elu ka sulle vastu naeratab. Kõige pealt tuleb ikka ise endasse lugupidavalt suhtuda!
Mis tähendab: ""...Ainult kuhugi koristajaks. Ja praeguseid konkursitingimusi olen lugenud, mul pole neid oskusi, mida nõutakse ja pole mõtet siis ju proovidagi...." Kui sa ise oma lati nii madalale sead, et kõik sealt mühinal üle jooksevad, sind ennastki jalge alla tampdes. Pole siis ime, et enesehinnang allpool merepinda on! Mitte keegi teine seda tööd sinu eest ära ei tee (enese upitamist, ma mõtlen), seda peab ikke ise tegema. Pealegi kui sa ise ei ole püüdnud ennast kiita, siis kes sinu sisse ikka näeb ja sinu varjatud oskusi otsida oskab, usu, mõni aasta tagasi olin isegi madalam kui rohi, kuid siis leidsin, et kui vaikselt nurgas konutan ja tagasuhoidlikku mängin võibki iga üks minust mööda tuhiseda ja ka elu. Tuleb ennast püstu ajada ja nähtavakse teha ja kui see ei aita siis ka veel toolile ronida ja ennast veel rohkem sirgu ajada. Tee proovi ja sa näed.
Aga kui sa soovid edasi oma mutuka elu elada, ise midagi endas muutmata siis pole sulle ka siin foorumis enam õlale patsutajaid tarvis, oledki selline energiavampiir...

Saigi nüüd ise ka psühholoogi mängitud ja kaas mindud mänguga "oh mind vaest, viletsat ja tagakiusatut! Keegi mind ei salli, armasta ega kallista!"... aga ilusta jaani kõigile...

Kirjutasin ju, ma ei tea, kas selles teemas või mõnes teises (ei jõua ju mitmes korraga rabeleda ja meeles pidada, millisesse kirjutasid), et arstid põhjust ei leia. Olen käinud mitmete juures, söönud peoga valuvaigisteid. Alles mõni kuu tagasi käisin uuesti uuringutel. Soovitati sanatooriumisse minna ravile. Aga sanatooriumi tuusik maksab minu jaoks hingehinda. Terviserubriigis soovitati mulle massaaži 10 korda, iga kord 125.- Mul pole selle ühe jaokski raha. Isegi onkosse kontrolli jäi minemata, sest visiiditasu on 50.- + perearsti visiiditasu.
Praegu võtangi vaid viirpuutilkasid + veiste südamerohutilku ja see veel aitab valu vastu. Haiglas olla pole võimalik ja ega sinna ei saadeta kah. Kõik taandub ikkagi rahale. Kui raha vähe, siis tuleb maksta maksud ja osta süüa ja kõik.

võta siis midagi ette, kui raha vähe. Kasuta neid oma tutvusi ja leia tulusam töökoht!

See inimene, kes mind aitas, ei ela enam Eestis. Sõbrannad aga kõik väikeste lastega ja ise kodused.