Seda ma usun ka tegelikult,et on igasugu ära hellitatud lapsi,kellele kõik lubatud on.Seda ma küll ei poolda.Ise ma ei ole oma lapsi nii kasvatanud,mul üks tüdruk 5 aastane ja teine 2,5 aastane,tavaliselt üksikud lapsed on rohkem egoistid.
Aga ikkagi,kui mõnda lapsevanemat ei huvitagi arenguvestlus,vestlus kui selline,siis võiks vähemalt seda vanemate käest küsida,meie näiteks tahame õpetajatega rääkida!
meil näiteks on sellised küsimused: Kuidas te last kodus arendate,kas see on teie arvates piisav? (minu arust on!)
Siis kas kodus on päevarežiim,millega kodus tegelete?
Kuidas last karistate?
Kuidas olete lapse arenguga lasteaias rahul? Kuidas ma saan sellele vastata,kui ma pole õpetejatega rääkinudki? Ja äkki tahaks ma ka teada,kuidas minu last lasteaias karistatakse?
Meil üks kasvataja üldse minu arust lastega ei tegele,ta lihtsalt on seal.Lapsed on kõik nii vaikselt rühmas,lausa sosinal peaaegu räägivad,lausa kahju lastest.See õpetaja on pensionäär.
Teine on tore muidugi,saan aru,et tema ka kõike ei jõua,alati on tema kuskil käinud,joonistused on alati seinal kui tema tööl on,tore õpetaja.
Ja minu seisukoht on ikkagi,et arenguvestlus peab olema just dialoogina läbi viidud!!!
Või mida teie õpetajad ja vanemad veel arvate?