Umbes sel ajal kui laps peaks olema 1,5 aastane tahaks mehega teoks teha oma pulmareisi. Plaan oleks minna autoga 2-ks nädalaks Kesk-Euroopasse. Põhimõtteliselt on vist 3 varianti:
1) Minna reisile koos lapsega ja lapsehoidjaga
2) Jätta laps 2-ks nädalaks vanaema hoolde
3) Loobuda või lükata reis veel aasta(te)ks edasi

Kuna tegemist meie esimese lapsega, siis pole õiget aimu, mida selles vanuses väikelaps arvata ja tunda võib kui ema-isa nii kaua ei näe. Seega teretulnud kogenumate lapsevanemate arvamused ja soovitused.

Meil oli ka nn. pulmareis kui laps selles vanuses. Alguses mötlesin, et läheme kõik koos reisile. Siis aga käisime ühel spaa puhkusel Pärnus ja sain aru, et see poleks mingi puhkus meie jaoks. Laps jäi vanaemaga nädalaks meie koju. Helistasime skype teel iga päev koju lapsele. Said hästi hakkama ja laps ei küsinud ka meie järele (mis oli suur ime). Hirm oli suur, et laps hakkab igatsema meie järele, juhtus aga hoopis vastupidine asi, et emmel tekkis igatsus 3ndal päeval:). Reisist loobuda küll ei soovita absoluutselt. Vanaemale kirjutasime kõik ette puust ja punaseks, päevakava ja toidud, mis on lubatud ja mis mitte.
Head reisi!

mõtle hästi järele - kas tahad perepuhkust või pulmareisi. sest pulmareis lapsega ei ole päris pulmareis (mis peaks ideaalis tähendama pühendumist teineteisele, aega koos olla, ilma igasugu kohustusteta jne).

Ma soovitaks kuidagi nii ümber korraldada, et saate nädalase reisiga hakkama, kui laps nii väike. Siis peaks küll OK olema - vanaema saab hakkama ja lapsel ka traumat ei tule. Kaks nädalat on väga pikk aeg nii väikese lapse jaoks ja vanaema jaoks ka. Kellegi teise (kasvõi oma lapse) last hoida on ikkagi pingelisem, kui oma last.

Autoreisi jaoks jääb samas nädalast väheks - ei jõuagi midagi näha. Jah, raske küsimus teil.

Pikk aeg vanaemal hoida, kui tal just keegi abiks pole. Ja lapsele ka pikk aeg vanematest eemal olemiseks...3-4 päeva paras.

nii väike laps küll vanemaid taga ei oska igatseda. sellepärast pole mõtet reisi ära jätta või last kaasa tarida. pealegi poleks see mingi puhkus ega pulmareis, kui laps jalus on. siis pead koguaeg lapsega jändama, laps muutub ju virilaks autoga palavaga sõites nii pikalt jne jne. mõttetu. edasi pole mõtet ka lükata, sest aasta pärast on laps juba nii vana, et hakkab vanemaid igatsema ja kaasa võttes hakkab laps jälle teie kahekesi olemist segama. ma arvan, et mõistlikum on laps selleks ajaks vanaema või kellegi hoolde jätta. ei saa ta sest mingit traumat, nii väike ei igatse vanemaid ega oska pilti kokku panna veel. aasta-paar suurem juba teab, et emme-issi lähevad ära ja hakkab igatsema. ja 1,5 aastane laps ei mäleta ka hiljem mitte midagi. ma mäletan end heal juhul 3-aastaselt alles. ja siis mäletan, et vanemaid ka taga ei igatsenud. ma igatsesin vanemaid ikka suuremana, 6-7 aastaselt, kui ma juba asja jagasin.

Kindlasti minge reisile ilma lapseta. Kui vanaema ei saa üksi lapsega hakkama(oleneb vanaemast), palgake kutseline lapsehoidja. Sobiva lapsehoidja leiate näiteks www.ulata.ee. Põhjusi miks laps koju jätta on palju. Selles vanuses lapse tervise huvides on,et teda võimalikult vähe solgutate mööda võõraid paiku.

kui plaan minna 2 nödalaks ja ega vähema ajaga vast hakkama ei saakski siis mina soovitan ikkagi minna ja kuna teemaalgataja ka ise mainis lapsehoidja kaasavõtmist siis oleks se eparim variant kui juba on olemas tore sugulane või usaldusisik, kes teil selle reisi ajal lapsega tegeleks ja arvestaks lapse vajadustega.
teie saaksite siis puhata ja igatsus ja mure lapse pärast ei segaks reisi nautimist.
ja kindlasti ärge võtke kaasa lapse jaoks ema või ämma.

no mis jutt se eon, et lapse koju jätae? või jätta sovitate... 2 nädalat on pikk aeg aja lapsju ka hakkab igatsema oma vanemate järele.
meie käisime ka reisimas ja meil oli kaasa minu ema, kes tegeles lastega ja kes on ka väga taktitundeline inimene.
igathes oli meil laste päevaplaan kindlalt paigas, nende magamise ajad ja söögiajad. ja vastavalt sellele saime siis ka omad plaanid tehtud. Meil jötkus aega olla koos lastega perena ja samuti saime olla piisavalt kahekesi. nt õhtud, ööd ja vahe käisime ka pikematel retkedel kahekesi.
Laste jaoks olid kaasas esmatähtsad asjad, laste käru ja resivoodid. samuti oli meil planeeitud nii, et lapsed magasid minu emaga samas toas ja meie mehega eraldi, vahel muidugi andsime ka vanaemale puhkust ja olime ise koos lastega.
ja meie lapsed on sündinudjaanuari algul ja olid samuti 1a ja 6 kuud vanad meie reisi ajal... meil on kaksikud...

igatahes muljed on super ja meil kõigil oli tore

Pulmareis võiks olla ilma lasteta. Perereise jõuate eluaeg ette võtta.

Täiesti oma mätta otsast vaadates võtaks ise ette pigem lühema (lennu või laeva) reisi ja ilma lapseta. Kaks nädalat on pikk igal juhul - nii lapsel reisil olla (hoidjaga nagunii ikkagi pead sina pidevalt sekkuma ja laps ise näeb sind ja tahab rohkem sinuga olla) kui ka ilma vanemateta.
Autoreis on lapsele veel eriti piinarikas, ise ka ei läheks vabatahtlikult kaheks nädalaks autoga reisima, täiesti turvatoolis kinni lapsele on see veel ekstra-klassi piin ju...

Räägin oma kogemustest .Käisime lapsega nädalasel reisil siis, kui ta oli 6 kuune, kõik sujus hästi, laps ei nutnud, ei olnud tal kõrvavalu lendamisest ega muid jamasid, mulle tundus, et laps nautis reisi koos meiega ja me olime rahul, et ta kaasas oli.Muidugi kaitsesime teda päikese eest ja pikki, raskeid retki me lapse pärast kaasa ei teinud, aga muidu puhata sai.
Nüüd kui poja on 1 aasta ja 4 kuud, me enam temaga reisile minna ei saaks, see pisike ei püsi enam hetkegi paigal, tal vaja joosta igale lapsele, igale autole, igale kärule jne...järele.Täielik muutus on toimunud, seega arvan, et selles vanuses laps oleks parem ja ohutum koju jätta, meil hea meel, et reisi siis ette võtsime, kui poja veel pisike oli, nüüd lihtsalt ei saaks.

appi imikuga reisile .. täielik õudusunenägu! käisin oma 7 kuuse tütrega. no sure või maha, koguaeg nõudis tähelepanu ja vingus. omatte üldse olla ei saanud :/ koguaeg vaata ja mõtle lapse peale. eks iga vandem ise teab, kuidas tema laps on, rahulik v aktiivne ja vastavalt sellele otsustada. üldiselt ei ole vaja lapsi pulmareisile kaasa võtta, see on siis tavaline perereis ja reisi mõte kaoks ära. siis võib juba reisi edasi lükata ja mitme aasta pärast pulmareisile kahekesi minna. kui pulmareisile, siis ikka kahekesi. koguaeg on pulmareisidel kahekesi käidud, mitte laste või sugulastega!

Raagin oma kogemusest. Tulime just pikalt 5 nadalaselt reisilt 2 aastase lapsega. Kokku oli 11 lendu, kulastasime 8 riiki. Austraaliast Malaisiasse- Londoni-Tenerife-Portugal-Itaalia-Sveits-Holland-Eesti ja tagsi Austraaliasse. Pidime hommikul kell 5 ules tousma, et lennujaama minna. Laps arkas bussis olles ja oli uudishimulik, mis toimub. Edasi oli 8 tunnine lend, pool ajast vaatas kaasa voetud DVD mangijast videoid ja siis tudus. Olime 6 paeva Kuala Lumpuris. Lapsega olles on plaju rohkem tegemist, kuigi karu on kaasas, ega ta seal pusi. Kindlasti on vaja lasta vahepeal ka lapsel midagi teha, lasta mangida, kui satub teele midagi huvitavat jne. Kui uneaeg kaes, siis saab ise rahulikult poodides kaia jne. Kogu reisi ajal oli vaga palju busside, rongide, metroodega jne soitmist, mis talle meeldis. Kui virisema hakkab, siis peab mingi plaan olema, mis aitab, kas annad lemmikmanguasja, raamatu, voi raagid talle, et "vaata, mis seal on jne.." Meil oli 13 tunnine lend Londoni, esimest 7 tundi mangis ja vaatas telekat, siis magas kuni maandumiseni, mitte kordagi ei virisenud! Londonis meeldisin punased bussid, tiirutasime paev labi nendega, kindlasti peab olema kaasas midagi lapsele suua ja meil oli ka piimapulber, kui laps juua tahab. Kui koik on ettevalmistatud, siis saab rahulikult reisiga jatkata. Edasi oli 4 paeva Tenerifel, lapsele meeldis vees sulistada ja sai valja puhata. Portugalis tutvusime ka bussiga tiirutades, ja rongiga Portost Lisboni. Rongid on mugavad, laps saab mangida ja tududa. Ei utleks et me lapse parast palju ilma jaime, eks muidugi lapseta on kergem reisida. Suurem probleem on lennujaamades, kui vaja labida passi ja turvakontroll, laps ei pusi ju paigal.... aitab see, kui anda sel ajal piima, vett vms......ja kindlasti peaks lennujaama varem minma, et rahulikult koik labi teha. Tagasiteel jai juba Londonis 7 paiku laps magama ja magas enamus 13 tunnise lennu, umbes 3 tundi enne maandumist magas, tegime paeva peatuse Malaisias ja siis viimase 8 tunnise lennu magas kohe lennukise minekust kuni maandumiseni. Kui nii, votaks teinegi kord lendamise ette.

Nii pikk autosõit on nii väikesele lapsele täiesti piin. Kodus vanaema seltsis olla on lapsele ilmselt parem kui saada väntsutatud päevade kaupa turvatoolis kinni olles - normaalne pooleteistaastane laps ei suuda tundide ja päevade kaupa järjest turvatoolis rahulikult paigal olla! Jäta parem laps koju, küll vanaema selle kaks nädalat üle elab (vähemalt minu laste vanaemad on mõlemad selle üle elanud nii ühe, kahe kui kolme lapsega korraga).