kysiksin nyyd n6u, et mis teie ka arvate kakskeelse lapse kasvatamisest ? kas leidub siin keegi, kellel on sellega kogemus? Nimelt ei suuda otsustada, mis oleks parim. Elan Inglismaal ning olen hetkel 26 n2dalat rase ning lapse isa on inglane, kodune keel on loomulikult inglise keel. Kuna aga minu ema ning paljud l2hedased ei oska inglise keelt, siis olen m6elnud kasvatada laps kakskeelseks. Et siis mina r22giks lapsega eesti keeles ja isa inglise keeles. Lapse isa aga pole sellest m6ttest v2ga vaimustuses, kuna tema veedab suurema osa oma ajast t66l ja mina oleks enamus ajast lapsega, kardab ta et laps hakkab paremini m6istma eesti keelt, v6i et esimene s6na on eesti keeles ning tema ise ei oska eesti keelt absoluutselt. seega olen kahe vahel ning ootaksin arvamusi :) kui teil endal selline kogemus olnud, kuidas on asjad sujunud ? :)

väike laps õpib kiiresti ja sa võid lapsega rääkida nii eesti kui inglise keeles, õpetadki algul nii et ütled isiis inglise keeles ja ka eesti keeles ja muid asju ka
see kõik kujuneb välja iseenesest, saad hakkama

Sest pole ju lugu, kui ta alguses rohkem eesti keelt juhtub rääkima, kui isa aru ei saa, siis sina tõlgid, laps kuuleb, tulevad sõnad mõlemas keeles. Ehk õpib isagi!
Kui Inglismaale jääte, siis pole võimalik, et laps inglise keelt ära ei õpi.
Hästi armas on see periood, kui laps ise veel keeltel vahet ei tee, siis tulevad laused segiläbi mõlemas keeles:)

väiksed võtavad väga hästi keelt ligi:) Mul on rootsis elaval tuttaval nii, mees räägib rootsi ja lapse ema siis eesti keelt. lapsed räägivad mõlemat keelt. Ja siis kauged tuttavad, kes elavad saksamaal, emaga räägitakse eesti keelt, isaga saksa keeles ja vanavanematega kes old mingist muust rahvusest mingi mitte albaanlased aga midagi sinna kanti ja nendega nende keeles ja oskavad veel natuke ingilse keelt. Lapsed 4 ja 8 a. Vot nii. neile lihtsalt hakkab hästi külge.

lapsed suudavad rohkemgi keeli omandada. hiljem, kui midagi omandada soovid, siis pead kõvasti vaeva nägema ning ikka pole see. iga oskus on pluss ja boonus. isale võiks ka anda võimaluse natukene areneda. ja las siis leiab rohkem oma lapse jaoks aega. sinul ei ole vaja talle alati suhu vahtida ja teha, mida tema soovib. sinagi ju täiskasvanud inimene. muideks minul on kahjuks rohkem see tagantjäreletarkus.

ema lausa peab lapsega suhtlema oma emakeeles.

minu jaoks ei tulnud kõne allagi variant, et minu laps ei saa minuga rääkida minu emakeeles. õnneks mu mehel ei tulnud pähegi seda ka keelata, see oleks olnud jabur. laps õppis väga kiiiresti ära mõlemad keeled ning kuigi mina olin temaga kodus ja minuga rääkis eesti keeles, elasime soomes ja kõik ümberringi toimus ju soome keeles. polnud sellist võimalust, et soome keelt ära ei õpiks. pealegi, soome keel on mingis osas sarnane ja oli palju raksem aru saada, et kumb keel on kumb keel, inglise keelega seda probleemi pole. praegu on laps juba täiskasvanu, elame ammu eestis ning räägib vabalt ja ilma aktsendita mülremat keelt. lisaks aitab see ka muude võõrkeelte õppimisel kaasa ning räägib veel kahte võõrkeelt.

veel tahan öelda, et hetkel on kõik ilus, kuid 50 % peredest lähevad lahku. mitte et ma arvaks juba ette, et küll lähed lahku, kuid sa ei tea kunagi, millal otsustad tagasi pöörduda eestisse, n 15 a pärast ja siis ei oska sinu laps keelt? ausalt, ma ei saa aru inimestest, kes ei soovi oma lapsele head ja ei anna talle võimalust nii kergelt omandada keel, nagu seda kakskeelses peres teha võib. muide, ise tunnen sellist peret, kus ema eestlane, isa hispaanlane, omavahel räägitakse inglise keeles. ja mõlemad algkooliealised lapsed räägivad täiesti vabalt kolme keelt.

Jeerum küll, elementaarne ju, et lapsega räägitakse EMAKEELES, s.t. selles keeles, mida räägib EMA! Tahad, et sinu lapsest kasvab eestlane, kes ei oska eesti keelt? Kuidas üldse sellist mõtet saab tekkida?
MIs sa ronid siis välismaalasega voodisse, kui isegi nii elementaarsetes küsimustes ei saa omavahel kokkuleppele? On ju selge, et segaverelisel lapsel hakkab elus raske olema, sest ta on nagunii kogu aeg segaduses, sest ei tea, kuhu ta kuulub. Kindlat rahvust ei ole, ja Eestis elamine saab olema väga raske, sest eesti keelt räägib halvasti? Mina küll sellist tulevikku mitte ühelegi lapsele ei soovi.

endal peres kolm kakskeelset last juba. alustuseks on hea hoida puhast tooni ja lapsega räägib kumbki ainult ühes keeles. kui sa ise räägid lapsele (mitte lapse juureolekul kellegi teisega) kahes keeles siis see võib segadust tekitada alguses. seda, et laps inglise keelt ei mõistaks ei tasu karta kindlasti mitte, elate selle keele sees ja omavahel räägite inglise keeles abikaasaga niiet see ei juhtu mitte mingil juhul. aga oluline on last mitte liialt võrrelda teistega ja end paanikasse ajada. sageli on nii, et eakaaslased räägivad juba päris arusaadavalt aga mitme keelega laps ei kasuta veel nii pikki lauseid jms. see on täiesti normaalne. iga laps areneb omas tempos ja kahe keele täielik valdamine võtabki veidi aega. aga lapse enda jaoks on see loomulik, et ühe vanemaga üks keel ja teisega teine keel. tema väga ei tee vahet ise, et ta nüüd mitut keelt räägib. tema lihtsalt räägib :) lapsed omavahel minu peres räägivad vaheldumisi ühes ja siis teises keeles.

Ise ka Inglismaal ja raagin lapsega AINULT eesti keeles. Mees raagib inglise keeles kuigi oskab eesti keelt ka paras jagu. Mees vaga soosib eesti keele raakimist.
Inglise keel saab olema lapsele 'emakeeleks' nagunii kuna kuuleb seda lasteaias, koolis, sopradega suheldes, teeninduses jne. Vot eesti keele hoidmine on ulesanne mitte aga inglise k.

Lisaks vaga vahesed suudavad meist aktsendivabalt ja oigesti ing keelt raakida. Minu on lausa valus kuulata kuidas moned eesti emmed oma kova aktsendiga lastega raagivad.
Ja see pole vaid minu arvamus, vaid inglaste hulgas levinud arusaam. Seega, utele oma mehele, minu inglasest mehe sonad edasi "jatku jura ja toetagu eesti keele oppimist kuna inglise keele opib ta selgeks nagunii". Edu

Meie elame rootsis ja rääkisime ka algusest peale mõlemad oma emakeeles. Laps räägib praegu mõlemat keelt täiesti vabalt. Kirjakeelega on küll asi keerulisem, rootsi keeles kirjutab veatult, eesti keeles vigaselt.

Mina ei saa aru mehest, kes teeb virilat nägu, kui ema lapsega emakeeles tahab suhelda. Laps on ju ikkagi pool eestlast ja tahab tulevikus eesti sugulastega suhelda ja tunneb huvi Eesti vastu. Eesti keelt oskab ta paremini ainult kuni koolini, edasi hakkab domineerima inglise keel nagunii.

Sorry, minule ei tundu su mees eriti intelligentne isend olema. Ma olen suhelnud erinevast rahvusest meestega ja arutanud antud teemat. Kõik on alata seda meelt, et kumbki vanem võiks rääkid omas keeles ning mitu keelt suur eelis lapse tulevikus. Kui valid teisest rhvusest mehe või naise, siis tuleb aktsepteerida, et su laps saab olema nö multikulti.

Muust rahvusest mehe puhul arutaks ma seda juba enne lapse planeerimist. Välistatud minu jaoks mees, kes arvab, et laps "pärib" ainult tema rahvuse. Minu laps on igal juhul ühtlasi ka eestlane ja räägib minuga ainult eesti keeles. Mina eestlasena ei oska teda kasvatada inglaseks, hispaanlaseks või hiinlaseks. Isa vaadaku ise kuidas ja kui palju lapsesse oma kultuuri külvab. Sinna mina ei sekku.

Mitte ainult ei räägiks, vaid muretseks ka Eestis kasutatavad õpikuid. Et keel areneks ja tal oleks elementaarsed teadmised Eestist. Minule on alati haleda mulje jätnud inimesed, kes oma juuri ei tunne.

Õige on nii et ema räägib lapsega ainult eesti keeles,isa inglise keeles,lapsel kergem muidu läheb laps segsdusse ja tekivad raskused kõne omandamises.Hirmu et laps ei hakka inglise keeles rääkima ei ole vaja tunda, sest teda ümbritsev on ju tegelikult suuremas osas inglisekeelne.Suuremaks saades suureneb ka inglise keele osatähtsus oluliselt ja siis jääb eesti keel tahaplaanile st. inimeste hulk, kes lapsega suhtlevad eesti keeles kahaneb ju ainult emale.Tean sest olemas uurimistele tuginev info ja oma kogemus.Kui te praegu võtate koduseks keeleks ainult inglise keele, siis eesti keel jääbki tahaplaanile.Mõelda tasub ka sellele, et me keegi ju ei tea, mis elu toob ja millist keelt lapsel hiljem rohkem vaja võib minna. Lapsele mõeldes ja loomulikult ka vanaemale-vanaisale, peaks olema eesti keel ja inglise keel lapsel võimalik omandada korraga.Üldjuhul hakkab kakskeelne laps natuke hiljem küll rääkima, aga siis juba kahes keeles.Ära võta lapselt seda võimalust.

Palun vabandust vigade pärast oma tekstis.Lohakus.

kulla emad, kui tahate, et teil laps kunagi omas,(eesti keeles) raagiks, siis tuleb kohe algusest opetada, laps opib siis kiiresti ara, ja kui elad mujal, siis teine keel tuleb iseenesest. Minu vanemad on erinevast rahvusest aga eestis elades opetas minu vene rahvusest ema kull kohe eesti keelt ja vene keel tuli muu seas. Nuud mujal elades pean todema, et laiskusest voi aja nappusest ei ole palju oma lapsele eesti keelt opetanud, agaehk pole veel hilja.

ma ise 2-keelne ja ka mu 2-a. lapselaps 2-keelne (eesti-inglise) Sama lugu, mis teemaalgatajal - lapse isal hirmud, et laps räägib temaga eesti keeles, kuigi vaatamata 2-keelsusele lapse kõne paremini arenenud kui tema emal samas vanuses.
Igal juhul tuleb oma lapsele eesti keelt õpetada, eesti keeles rääkida, mitte võõras keeles aktsendiga. Lapsed omandavad keeled lennult ja loomulikul teel. Hiljem on palju raskem ja siis ei pruugi laps huvitatud olla või kunagi veel hiljem, täiskasvanuna, kahetseda, et ema talle eesti keelt ei õpetanud. Vabariigi aastapäeva paiku näidati filmi 100-aastasest eesti prouast NY-s, kes käib veel eesti Majas täiskasvanutele eesti keelt õpetamas. Seal olidki koos sellised noored mehed, kel eesti juured, aga vanemad pole pidanud vajalikuks eesti keelt õpetada või pole seda piisavalt teinud, nüüd on tekkinud huvi oma eesti sugulastega suhtlemise vastu.
2-keelsus rikastab, mitte ei vaesesta inimest, see arendab aju, annab midagi, mida 1-keelsetel pole.
Ärge võtke oma lastelt võimalust suhelda oma eesti sugulastega ja saada võib-olla kunagi kasvõi Eesti presidendiks, sest kui Toomas-Hendriku vanemad poleks talle eesti keelt õpetanud nagu ei teinud Steve Jurvetsoni eestlastest vanemad, poleks tast ka EV presidenti saanud.
Üks eesti tüdruk, kes praegu välismaal eesti-inglise lastele eesti keelt õpetab, kahetseb, et oma lastele kohe algusest peale ei hakanud eesti keelt õpetama, sest 4-5-6-stega, kellega seni inglise keeles rääkis, on palju raskem hakata korraga eesti keeles rääkima, kui seni on harjutud rääkima inglise keeles.
kui ema oma lapsega ei räägi eesti keelt, tähendab see seda, et ta häbeneb oma rahvust ja keelt, ei pea seda rääkimis- ja õpetamisväärseks. See on kadakasakslus, kui tahetakse olla keegi teine, suurema ja tähtsama rahva liige, unustades oma keele, kultuuri ja juured.

Juba aeg edasi, siiski lisan kommentaari. Nõutuks tegi üldine foorumipostitajate hirm aktsendi ees. (Et vohh, kui vaid puhtalt rääkima hakkaks.) Äkki see peegeldab Eesti keelepoliitikat, reaalses elus tähendab selline suhtumine reaalselt kaaskodanike diskrimineerimist. Kes küll nagu oleks kodanikud aga voh ikka ei ole puhas see kraa mis neilt suust tuleb. Kui laps kuuleb ema aktsendiga rääkimas õpib ka varakult, et keelel on nüansid. Nagu murrakud, diktsiooni vaheldumised vms. Londonis elav snoob võib nina kirtsutada dialektide peale ja seda võib järgi ahvida aga sisuliselt sama mõttekas kui kõigile naistele rinnad ikka C-korvi saada. Kindlasti omandavad siin kirjutanu lapsed emmelt issilt ja maailmalt kõiki neid slänge ja murrakuid ja keeli. Ja loodetavasti ei hakka tulevikus inimesi ainult aktsendi või aktsendi puudumise järgi hindama ja õpivad ka ära, et diskrimineerimine keeleoskuse või aktsendi baasil on nõme.

Meie peres on 2 tütart kes juba noores neiueas. Olen eestlane, mees soomlane. Kuid meie töö tõttu oleme tootanud erinevates riikides. Kodus räägime eesti, soome, vene, inglise ja saksa keeles,oleneb kus parasjagu töötame või kes meil nt külas on.
Lastel on kõik keeled selged.

Ajal mil elasime Venemaal ja lapsed käisid vene lasteaias, oli meil koduseks keeleks nt vene keel.

Sakasmaal elades saka keel.

Kindlasti räägi lapsega eesti keeles ja õpeta