Ise lapsi ei oma, ega pole neid seega ka lasteaeda saatnud, kuid kuna olen olnud tööl lasteaiaõpetajana..
Meil rühmas oli suhteliselt rase juhus, kui ema oli sunnitud oma suhteliselt memmekast poisi lasteaeda tooma. Raskemaks tegi ehk asja veel seegi, et poiss oli venekeelsest perest pärit, kus keegi eesti keelt ei osanud. Aga kui ta oleks ka eesti keelest aru saanud, ei oleks see ilmselt asja märkimisväärselt kergendanud. Alguses jättis ema poisi pooleks päevaks, ning tuli järgi enne magamaminekut. Niipea kui ema selja pööras, hakkas poiss nutma ning nuttis kuni ema tagasitulekuni. Ja seda tõesti järjekindlalt ja katkestamata. Kedagi endale lähedale ka ei lasknud, siis hakkas vaid veel kõvemini kisama. Ega's midagi muud üle ei jäänud, kui sellega leppida ja lasta poisil üksi olla. Mina nägin seda 3 päeva, siis lahkusin töölt.
Nüüdseks on asi täiesti muutunud. Poiss käib seal lasteaias ikka, ning kuigi ta veel eesti keelt ei kõnele, meeldib talle seal siiski väga. Ta on väga jutukas, ning räägib (vene keeles) ka võõraste inimestega. Ainus probleem kasvatajale on selle poisi puhul see, et too on hirmus aktiivne ja veidi sõnakuulmatu. Aga muidu täiesti ok.
Samas lasteaias nägin ka teist veidrat juhtumit. Ühest teisest lasteaiast toodi meile suveks poiss (umbes 2a 6k), kes ei rääkinud, ning oli väga agressiivne. Ema sõitis last lasteaeda tuues vanast lasteaiast mööda, ning ükskord hakkas poiss hüsteeriliselt nutma, rahunedes alles siis, kui meie lasteaeda jõudis. Sellest hetkest muutus kõik - poiss tuli alati naerul näoga, hakkas rääkima (üksikute sõnadega) ning ei olnud enam agressiivne. Sellest teisest lasteaiast oleme ebameeldivaid jutte kuulnud küll, aga selle poisi käitumine oli väga kõnekas, kuidas lasteaed võib lapse ära rikkuda..
Olen tuttav ühe emaga, kes oma last lasteaeda ei pannud, sest laps ei harjunudki. Ja see emme leidis siis, et see lapse närvide rikkumine ei ole väärt sellest saadavat kasu. Aga laps oli veel suhteliselt noor ka, kui vanemaks saab, siis võib aeda uuesti proovida.
Minu õde pani alati enne rühma minekut pea emale/isale sülle, ning siis läks sirge seljaga ja tagasi vaatamata. Mina aga olevat rõõmsalt 'kepseldes' läinud.
Niisiis on lapsed väga erinevad. Tavaliselt lapsed harjuvad üsnagi kergelt lasteaiaga, kuid kui see päris nii ei lähe, siis oleks hea, kui vanemad enne allaandmist kannatlikku meelt varuksid.
Mis aga puutub haigustesse, siis loomulikult levivad need rühmas kiiremini ja kergemalt, kui niipalju lapsi koos on. Üsna raske on vanemale selgeks teha, et sinu veidi nohune laps on ohuks kogu rühmale, ning nõrgema tervisega laps võib sellest hullemini ja raskemalt haigestuda. Niisiis paneksin vanematele südamele: olge vastutustundlikud!