Mul kolme ja poole aastane poeg. Sõitis maale nüüd minu vanavanemate juurde suvepuhkusele. Loomulikult nagu ema süda ikka muretsesin ennast lolliks alguses aga täiesti ilma asjata.
Tahtsin seda öelda lihtsalt et kallid emmed ka laps vajab vaheldust ja kui vähegi võimalik saatke neid maale puhkama. Pole need lapsed midagi nii emmedest issidest sõltuvad et ei saa kuskil eemal oldud. meil nüüd nii, et kui helistan maale siis poiss ütleb kõrvalt et "ütle emmele et mul on siin hea olla ja linna ma küll tulla ei taha". Lastele on see huvitav ja ka teie saate mehega natuke enda jaoks elada. Ka mina ei saanud enne sellest aru (harjumus ju koguaeg lapsega tegelda)aga kord kevadel kui läksime mehega kahekesi kolmeks päevaks saaremaale tundsin et sellised eemal olekud lapsest on hädavajalikud.
Paar esimest päeva on tühi tunne kui oled kodus ja äkki pole mitte midagi teha. Nii palju vaba aega aga see ongi aeg mida tuleb mehega või täiesti üksi nautida just mitte midagi tehes.
Nii, et ärge muretsege üleliia oma laste pärast vaid elage ise ja laske neil elada.