Ja minu ämm ei lubanud 9-aastasel lapsel südasuvel külma vett juua, et äkki jääb muidu haigeks. 7-aastane tüdruk käis juulikuus õues talvesaabastega, nagu ämm isegi, sest need on head pehmed. 10-aastast poissi ei lubatud meile ööbima, sest meil on külm korter (täitsa normaalne, liiatigi oli aprillikuu ja mul omal 3-kuune beebi kodus). 7-aastast poissi pandi öösel pissile nii, et vanaema pani poti voodisse ja poiss siis pissis läbi une (vanaema suure hoolitsusega lihtalt hakkas väiksest peale nii harjutama teda). Talv läbi tube ei õhutata, sest muidu lastel hakkab külm, tuba köetakse soojaks, nagu leilisaun (vähemalt 24 kraadi) ja lapsed käivad siis toas, vähemalt kaks paari dresse ülekuti seljas, hüpata-joosta siis ei lubata, muidu lähevad higiseks. Ükskord kui külla läksime, oli järjekordselt tuba hirmus palav, 5-aastasel tüdrukul oli seljas villane kleit, sukkpüksid, karupüksid ja dressipluus. Mehe vennanaine pani talvel pooleteistaastase lapse õueminekuks nii riidesse, et oli seljas 2 tavalist toakombekat, üks paksem toakombekas, üks villane kombekas, üks keskmise paksusega õuekombekas, kaks paari villaseid sokke ja paksud talvesaapad, üks õhuke titemüts, üks kevad-sügisene titemüts, paksu toakombeka kapuuts, õuekombeka kapuuts, mitu paari kindaid. Laps pandi vankrisse istuma, selja taha ja alla pandi taburetipadjad, kaks tekki ja vankrikate peale ja siis tuule eest varjulisse kohta. Sama ilmaga oli minu 4 kuud nooremal lapsel paksema toakombeka peal karvane õuekombekas, üks õhem talvemüts ja kapuuts ning talvesaapad ilma villaste sokkideta, tal oli selle poolest lihtsam, et tema oma riietega sai ise õues kõndida, teine titt ei saanud isegi käsi liigutada.