Kui tihti ostate oma lastele uusi mänguasju?

2-3 korda aastas. Laps on 6-ne. Tal on lihtsalt nii palju mänguasju, et juurde pole vaja. Sünnipäevaks või jõuludeks siiski ostan mõne karbi Legosid või nukumööblit.
Iga kuu ostan lapsele 3-6 juturaamatut, mille õhtuti läbi loeme, palju ostan ka joonistusvahendeid ja paberit.

Minul on 4-ne poiss ja uusi asju saab ta küll 1 kord kuus vähemasti. Ega neid nii palju ei kogune ka, sest lähevad ju kergesti katki ja osade asjade puhul on küll tunne, et need on vaatamiseks vaid mõeldud.
Ikkagi ta vaimustub uutest asjadest ja ei unusta õnneks ka vanu ära.

Mul kaks last - 6-ne ja 3-ne. Kord kuus võtan lapsed kaasa ja mänguasjapoodi. Sealt nad siis ise valivad, mida tahavad. Summa, mille kulutame, lepime eelnevalt kokku. Pean oluliseks seda, et lastel selline päev oleks, sest peale palgapäeva luban endale alati midagi - mõni uus riideese, pesu, kosmeetika jne. Kõiksugu joonistustarbeid kulub ka palju.

Ei osta ammu-ammu enam mänguasju. Tütar 7a. Tal on palju sugulasi, kes jõulude ja sünnipäeva ajal tohututes kogustes ja tõtt öelda mõttetuid vidinaid kingivad (ja kui nii palju asju korraga saab, siis ei pakugi need erilist rõõmu). On probleeme olnud toa korrashoiuga, sest paratamatult - mida rohkem asju, seda raskem hallata. Kui tütar väiksem oli, siis aeg-ajalt sai osad asjad mõneks ajaks kõrgele kappi pandud, et siis neid "uuesti avastada" sel ajal, kui järgmine ports kappi oma "uut" aega ootama läksid. Muidugi kappi läksid sellised vidinad, mis hetkel pinget ei pakkunud.
Aga umbes korra kuus (vahel harvem - sõltub rahakotist, ja seda olen talle ka seletanud - üllatus pole iseendastmõistetav ja igakuine, muidu poleks see enam üllatus) ostan talle joonistus- ja muid ealisi käsitöötarbeid (need peavad kodus olemas olema), juukseklambreid-kumme, raamatu või mõne riietuseseme. Ma leian, et lapsel on vaja osata rõõmu tunda ka vajalikest asjadest. (Väga kerge on peapeal prioriteetide ja keskmisest paksema rahakotiga lapsevanemal oma võsukesest tänamatu ja parasiitlik kodanik kasvatada :( )
Proovin leida alternatiive asjadele, mida poes vaatab, nt. nukuriideid õmblen ta nukkudele ise - ja ta leiab, et need on palju ilusamad ja väärtuslikumad, kui poes olevad :)

Meenutaks siinkohal, millega ise sai lapsepõlves mängitud - tühjad niidirullid, nööbid, lauamängunupud, "Norma" klotsid, riidejupid jne. neist sai ehitatud linnasid, "disainitud elamuid" ja - fantaasia arenes :) Tänapäeva lastelt võetakse see fantaasialend/loomine, sest mänguasjad on juba nii valmistehtud, halvimal juhul jääb üle neid vaid lammutada...

*vabandan ette, kui kellegi tundeid miskitpidi riivasin - ei olnud eesmärk omaette*

Mul on kolm last vanustes 1, 3 ja 11 aastat. Mänguasju saab ostetud iga kuu, enamasti mingeid pisikesi vidinaid. Mänguasju on iseenesest kodus paljuvõitu, aga kasvades huvid muutuvad, suure tütre vanad asjad väikestele poistele paraku eriti huvi ei paku. Kindlasti ei osta valimatult kõike, mida nad ehk tahaksid (mõni soov peabki unistuseks jääma). Ja eelistan osta raamatuid ja arendavaid mänguasju (pusled, lauamängud, klotsid jne).

ostsin oma 6-sele poisile male. 6petasin reeglid, ikka mangu kaigus selgeks. Talle nii meeldib! Kui alguses kaotas tihti, siis nyyd vahest juba v6idab. Male arendab m6tlemist!

Üldiselt sünnipäevaks ja jõuluks, vahel harva niisama. Joonistusvahendeid siis kui vaja.