Täna oli olukord kus tulin lapsega (4) bussiga Tartusse (~1,5 tunnine sõit). Kohti ei olnud, lapsel oli uni. Istusin temaga siis seal mingil astmel, muidu oleks ta mõne kurvi peal lihtsalt uppi lennanud. Kuna ei ole lamendilööja inimene, siis laialt ei jahvatanud, et tahan istuda. Ühelt tädilt küsisin, et kas ta ei tahaks last sülle võtta, aga ta oli vist venelane või oli mu pöördumine ennekuulmatu, igatahes sõnagi ta suust ei saanud. No ja ma ei hakka ju järjest seal kõiki puistama, et "vabandage kas te ei saaks last istuma võtta".

Ja küsimus selline, et kas mul oleks õigus olnud pöörduda kellegi poole, et lubage mind istuma. Tegelikult on see nats liiga pikk ots, et keegi puht heast südamest õigusega endale kuuluvale istekohale teise laseks. Või siiski. Täiesti olen ka selle poolt, et kui ise ei küsi siis teised istet pakkuma ei pea.
Samas ma ei tea, kas mul oleks selleks õigus olnud. Miks ta peaks koha loovutama. Tegelikult on asi vist bussijuhis, kes ei tohiks pikkadel otsaadel seisukohtadele inimesi võtta.

Mis teie arvata. Äkki ma oleksin pidanud lapse eest rohkem seisma.

aga kas see kõige esimene üksik tool oli ka siis kinni(kohe uksest sisse tulles)? ja tegelikult on eesõigus istumisele lapsega emadel.

Ülle, kust Sa selle eesõiguse välja loed? Viisakusreeglite järgi jah on nii, et lastega emadele tuleb soodustusi pakkuda. Bussis kehtib eelisõigus ainult ja ainult sellele, kes on omale korrektselt istekohaga pileti soetanud.

musitroll - mina Sinu asemel poleks sõitnud, kui ma poleks vähemalt ühte istekohta saanud. Sa võid mõtelda küll, et mis see lapse sülle võtmine ära ei ole, aga kui on väljas sellised ilmad nagu praegu ja laps istub süles, siis varsti leemendavad higist mitte ainult laps, vaid ka süllevõtja ja see on ebameeldiv. Pealegi ei pruugi laps võõras süles ilusti istuda (1,5 h ta nagunii ei istu kuskil süles) ja rähklemine teeks olemise veel ebamugavamaks.

musitroll, mul on sinust kahju. Ise olen ka seda kogenud. Õnneks oli vahemaa lühem. Minu laps pole nõus kellegi võõra süles istuma. Ja ma tõesti ei saa aru, mis inimesed meil on? Peaasi, et vastu pidasite.

Sorry, aga minu arust ei tohiks lihtsalt seisukohti müüa.
Linnaliini bussides pakun alati istet, aga pikkadel reisidel hästi ei tahaks: ma ju olen ostnud eelmüügist istekoha, miks ma siis 1,5 tundi püsti pean seisma, seetõttu, et ema lapsega viimasel hetkel bussi hüppab?
No aga enne bussi minekut ju said teada, et on ainult seisukohad. Niisiis, see oli sinu enda otsus lapsega 1,5 tundi püsti seista. Ehk oleks tulnud enda reise lapsega paremini planeerida?

Meenub, kuidas üks mamma lapsega tegi bussi ilge skandaali, kui kohast ilma jäi. Huvitav, kas keegi teine ei kuulnud kui last sülle tahtsid anda?

Aga kas bussikompanii teab sellest, et bussijuht on vòtnud reisile rohkem inimesi kui bussis istekohti? See on ju räige turvalisusnòuete eiramine.

Oih, olen päris tige.

Niisiis: läksin bussi linnas, kust see läbi sõitis ja pilet tuli osta bussist. Läksin taha, aga kohti polnud.
Ka ise usun, et võõrast last palava ilmaga sülle võtta pole eriline mõnu. Nii et vihast ma ei pahise, saan täiesti teistest aru.
Lihtsalt mõte jäi piinama, et kuidas sellist olukorda kõige paremini lahendada. Nüüd siis tean. Lihtsalt esimest korda nii pikk maa ja nii täis buss. Järgmisel korral olen kindlasti targem ja uurin enne bussijuhilt pileti ostmist, kas istekohti on. Senised kogemused bussides on olnud head: istuma lastakse ilusti ja kui mitte, siis on mõni tädi ikka last oma sülle kutsunud. Aga noh, tegemist on olnud ka tunduvalt lühemate otsdega.

lombitagusele:
mõnedel liinidel jälgitakse väga täpselt, et ühtki seisjat poleks (Tartu-võru kiirekad). Aga üldjuhul võetakse peale nii palju kui mahub või tahtjaid on. Ja ma arvan, et vastasel juhul oleksid jube paljud reisijad vihased, kes kasvõi seisavad, peaasi et kohale saaks. Aga kas mujal maades on siis värk nii rangelt reguleeritud, et tõesti ei ühtki seisukohta bussis?

Mina ei saa nendest aru, kes oma träna (magamiskotid ja suured seljakotid) bussi veavad ja ei viitsi seda sinna bussi alla panna. Ma ei tea, mis neil viga on, kardavad, et ei tunne pärast oma kompse ära või.

See pole nii lihtne ka.Kes see inimene oleks, kes oleks nõus terve pika tee võõrale oma koha andma?Vana inimene ta olla ei saa.Järelikult noor, ilma lasteta naine või mees.Selliste inimeste poole pöörduma peakski.Sest pane ennast ütleme ühe ema olukorda , kes istub oma kahe lapsega bussis ja lapsed on 8 ja 10 aastat vanad, järelikult on ka neile piletid pidanud ostma.Kas sa ise ajaksid oma lapsed püsti, et võõrale lapsele istet pakkuda? Ükski ema ei ajaks.Sellised juhused tuleb ära kannatada ja natuke planeerida.Ega siis neid tihti juhtu ka.

USA-s v6id seista kyll. Olen isegi linnadevahelises bussis seisnud.

Rootsis ei v6eta kunagi bussi seisjaid. Tegelikult ei tohi ka Eestis v6tta, aga k6ik teevad seda ikkagi.

Minul jälle head kogemused bussiga sõitmisel nii vähe kui me olemegi bussiga sõitnud alati pakutakse istet kui lapsega reisin.

Kui mina olin 5 a vana, sõitsin koos emaga liinibussiga Tallinnast Võrru, tegi vist ca 5 tundi. Ema oli meile eelmüügist piletid ostnud, nii et meil oli õigus istuda. Aga et bussis oli seisjaid, sh vanu inimesi, siis loomulikult PAKKUSIN MINA ISTET. 4-5aastane on harilikult juba üsna suur laps, keda on kaunis raske süles hoida, seisime siis emmega (temal suur kõht ees) kordamööda. Ja ma pean seda täiesti õigeks, et seisin mitu tundi, sellistest "õigustega" istujatest lastest kasvavadki need loikamid, kes ei märka 90aastasele kepiga tädile istet anda. Rääkimata sellest, et nad veel pubekana imikuga emmele istet pakuksid. Ma saaksin aru, kui jutt käiks 2aastasest, aga neljane on minu meelest küll juba nii suur, et peaks ise hakkama õppima istet pakkuma.

5aastane laps on küll liiga väike, et istet pakkuda. Mul on 4 aastane laps ja ma küll ei kujuta ette, et ta peaks pakkuma istet vanemale inimesele. Kui laps on kooliealine, siis küll.

5aastane laps on küll liiga väike, et istet pakkuda. Mul on 4 aastane laps ja ma küll ei kujuta ette, et ta peaks pakkuma istet vanemale inimesele. Kui laps on kooliealine, siis küll.

5aastane laps on küll liiga väike, et istet pakkuda. Mul on 4 aastane laps ja ma küll ei kujuta ette, et ta peaks pakkuma istet vanemale inimesele. Kui laps on kooliealine, siis küll.

ega laps päevapealt ei hakka ju istet pakkuma, kui koolilapseks saab. kooliajaks peaks see harjumus ikka juba väga kõvasti juurdunud olema. ega ei pea hakkama viisakust harjutama just maaliinibussis pikal sõidul, aga minu meelest 5-6ne võiks pisitasa harjutama küll hakata. no kas või nii, et algul istub ema süles, siis tuleb kepiga vanatädi ning ema tõuseb koos lapsega püsti ja seletab lapsele, miks see vajalik on.

Olen ka kindel, et 5a laps on liiga väike, et istet pakkuda. Olen seda linnaliinideski näinud - vähegi äkilisemate bussiliikumiste korral on neil raske seisma jääda, samas kui vanematel inimestel pole kordinatsiooniga probleeme. Eks põhjusi ole palju (tähelepanu, kogemused, kordinatsioon jne). Ja pikamaa bussidest ei tasu rääkidagi - väike laps ei ole tugevam kui vanem inimene ja kipub veel tukkuma ka jääma.
Hoopis teine lugu on siis, kui tegemist on invaliidi või haigega! Seda olenemata vanusest. 65a-ne ei ole automaatselt kõige viletsam (mul omal 60a ema ja igavesti kõbus 75a naabrinaine). Samuti on mul 14a epilepsiahaige vennapoeg, kes peab pikematel sõitudel istuma saama (muidu kukub kokku) ja saab selle eest pidevalt "vanadelt" naagutada.... ta elab maal ja peab pidevalt linnas käima.

huvitav, mul endal ei ole sellist asja juhtunud, et lahen lapsega bussi, kus polegi istekohta, kuigi olen lapsega reisinud lapse 2 elukuust alates 2 tunnistes liinides ja juba ca 5 aastat.

aga paaril korral olen küll pidanud teise bussiga minema, sest buss oli lihtsalt täis.

Mina olen välja vaadanud saledamad, tihti on need noored, istujad ja palunud pisut kokku võtta, et väikelaps nende kõrvale istuma mahuks. Keeldumist pole olnud. Samas olen ka 5 aastasega vahetusega istunud, et kellelegi viletsamale istet pakkuda. 5 aastane suudab vägagi hästi bussis seista, kui ta füüsiliselt just saamatute hulka ei kuulu.

Meie linnas ronivad inimesed nendesse kohtadesse seisma, kuhu lapsevankrid pannakse. Käru tuleb emal siis eemale jätta, sest seista pole käru kõrval võimalik. Käru ei aidata ka bussist välja tõsta, lihtsalt vaadatakse lõug lõunas. Seega käin jala, ei tahagi pussiga sõita.

mõeldes sellele epilepsiahaigele poisile, keda siin nimetati, tahaks KÕIGILE öelda - mis ka poleks, kes ka ei istuks, ÄRGE NÄÄGUTAGE!!! Igas eas inimesel võib viga küljes olla, mida ta pea kohal hoida ei saa/taha. Minu väga kaunis sõbrana kippus 20-aastaselt palavas bussis ära minestama ja pidi istet paluma, samuti mõnitati mind, kui ma 25-selt viimast kuud rase olin - nägin väga palju noorem välja ja üks vanem inimene tegi kõvahäälseid vihjeid, et peaksin u. 50-aastasele naisele istet pakkuma. Kui tõusin ja ta mu õnnistatud seisundit nägi, siis küll vabandas. Mu oma ema kipub ka bussis virisema, aga kenam oleks ju väga viisakalt ja kenasti paluda, et keegi loovutaks koha kui umbmääraseid õelaid vihjeid teha, et nojah, siin bussis ju kõik vigased, keegi ei saa püsti tõustud. Samas olen näinud noori püsti tõusmas aga vanainimene ei tahagi istuda, ja seisavad siis rumalalt tühja koha kõrval mõlemad püsti. Tuleks vist vanemal inimesel võtta seda kui lugupidamisavaldust ja ikkagi istuda.