Palun öelge midagi positiivset nende nn pererühmade kohta, kus segamini on lapsed vanuses 3-6. Minu 3,5ne poeg läks esmaspäevast sellisesse rühma (vendi-õdesid pole) ja on seal praegu ainuke omavanune (3 tükki pidavat veel tulema). Laps näib praegu küll rahul olevat, aga minul on hirm: äkki jääb ta seal üksikuks ja tõrjutuks ning suuremad hakkavad teda narrima? Miks peakski 6sed selliste tittede seltskonnast huvituma? Äkki keegi mõistab selgitada, mis point sellistel rühmadel tegelikult on (välja-arvatud see, et ühe pere lapsed saavad tõepoolest koos olla, kuigi ma pole ka selle kasuteguris kindel).

Minu tütar käib ka ühes sellises rühmas. Pisikest tibulinnut tahtsid kõik muudkui kallistada ja sülle võtta, talle aga see eriti ei meeldinud.Üks suurem poiss oli enda kohustuseks võtnud koguni minu lapse igapäevase riidessepaneku.Armas muidugi.Tähed õppis sõrade kõrvalt kiirelt selgeks,teab numbreid ja lihtsamaid arvutusi. Arvan,et sellistes rühmades arenevad lapsed tunduvalt kiiremini,kuigi väiksematel tuleb probleeme enese maksmapanemisega.Ei taha sugugi olla see väike,rumal ja nõrk.Kasvatajast oleneb kõik muidubi väga palju.

Kõik oleneb lapsest, kasvatajatest ja rühmast. Minu kogemused näitavad, et väikesed mängisid, suuremad õppisid ja ühised ettevõtmised olid väikeste jaoks liiga rasked. Teist last pererühma ei pannud ja olen rahul.

Kõik oleneb lapsest, kasvatajatest ja rühmast. Minu kogemused näitavad, et väikesed mängisid, suuremad õppisid ja ühised ettevõtmised olid väikeste jaoks liiga rasked. Teist last pererühma ei pannud ja olen rahul.

3,4,5 aastasele väga head.Laps areneb suurematega suheldes ja suuremad abistavad väiksemaid.6 aastast ei paneks.Kooliks ettevalmistus jääb nadiks.Nendega peab rohkem tunde juba tegema.Aga kui mujal eelkooli läbi teeb siis võib lasteaias pererühmas käia küll.

Pole pererühm aga lapsed segamini 4,5; 5; 6; mõned 7 aastased. Mida arvate nende laste sobivusest või kasutegurist...? Vabandan joop-i ees et küsin tema teema all..!

Lastel vahe 1 aasta, käisid pererühmas.Oli teisi õdesid-vendi, kel vahe 3-4 aastat. Väga tore ja sõbralik õhkkond, ka kooliks ettevalmistamine sujus hästi. Aga teises rühmas oli jama, kuigi kah pererühm ja sama lasteaed(tuttava lapsed olid seal). Seega--kõik oleneb kasvatajast.

Minu tütar kolis sõimest "pere"mudelisse kui oli 2a ja 8 kuud. Üldiselt tore. Aga tema parim sõbranna rühmas oli tol aastal 6 ja sai 7 ja kui läks kooli oli lahkuminek kurb.. Halb on see vaid kasvatajatele - neil on 1 rühma peale 3 programmi - väiksed teevad ühte , keskmised teist ja vaemad kolmandat - nii et tähelepanu ühe lapse kohta väheneb. Sõimes oskas kogu rühm kahte laulukest ja korralikult aga siin lauldakse eri ajal eri asju ja lõpuks pole midagi meeles :( Sama ka käelises.. Lugemist-arvutamist aga õpetab tütar endast vanematelegi :)

Selliste rühmade point on pigem lapsevanema kui kliendi parem teenendamine, et lasteaedades lapsi ikka jätkuks. Olen lasteaias tööl ja tean. Ja näen neid õnnetuid pererühmade kasvatajaid, kes teevad ühel päeval mitut programmi: üht suurtele, teist väikestele ja on emotsionaalselt täiesti läbi.Kui te soovite oma lapsele parimat, siis pererühma ärge pange. See ei ole tegelikult kvaliteet.

Mulle tundub ka, et see on vanemate jaoks. Vanemal on süda rahul, kui lapsed koos, et siis ehk toetavad teineteist jne. Lapsel on tavarühmas parem! Olen küll ja küll näinud neid vanemaid õdesid-vendi, kes ei saa oma mängu mängida, sest väiksem vajab vaatamist. Ja väiksem hakkab "elama" ja ise olema alles siis, kui vanem kooli läinud. Või vastupidi - jääb taga igatsema.

Minu laps käib teist aastat sellises rühmas, sai nüüd 5-a. Oma rühmas on vanimate seas. Olen väga rahul. Alguses kartsin ka, et õppimisega on kehvasti ja igaühte vastavalt tema tasemele õpetada ei saa, aga eksisin. Eks selles loeb kõik õpetajast. Meie rühma õpetajad jaksavad kõiki õpetada vastavalt lapse tasemele. Kolmesed õpivad tähti, minu poiss hakkab lugema. Väiksema lapse emana ei kardaks ma küll, et suuremad kiusavad, minu poiss näiteks aitab väiksemaid riidesse panna õue minnes ja õhtul kodus kiidab neid mulle, kui keegi midagi õppis ja hästi tegi.