Ka meil oli kunagi sellist probleemi, poiss (kolmas! kaks vanemat last pühkisid endale peput umbes 4a. alates) keeldus ja kogu lugu. Lasteaias, kui oli 5 a. talle appi keegi ei tulnud, tegi kuidagimoodi ise, pärast olid püksid päeva jooksul kakased, kas see hea on, kas see tõesti on mingi õige pedagoogika? Tegelikult ju ükskõiksus. Jah, me aitasime teda kodus, et ta ikkagi puhas käiks, aga alati rääkisime, et ta juba suur ja peaks ennast ise teenindama hakkama. Ütles umbes nii, et ei taha, vastik. Läpuks leppisime kokku, et varsti saab ju 6-aastaseks, läheb kooli ettevalmistusklassi, noh siis juba häbi. Nõustus, et kui 6 saab, siis jah, saab juba suureks. Tuli see sünnipäev kätte, läks veel mitu päeva mööda ja ma järsku märkasin, et pole mitu päeva vetsus peput pühkimas käinud, laps hakkas otse sünnipäevast alates ise seda tegema. Võib olla ka teil on mõtet anda talle mingi kindel tähtaeg, et tal oleks veel veidi aega ees, aga et ta saaks ikkagi enne kooli minekut selle asja korda. Lapsel lasteaias ka halb sellisena olla, keegi ei taha teda aidata, tunneb ennast ebakindlalt. Minu oma oli lõpuks harjunud kogu oma "kraami" koju tagasi tooma, loobus lasteaias kakal käimisest, ega see ka ju norm ei ole.