Laps ei tohiks ema lüüa. Kui laps lööma hakkab, siis tuleks see kohe lõpetada, ütled kõva, selge ja konkreetse aga rahuliku häälega, et ei löö.
Ja kui lööb ikka siis võta laps ja vii teise tuppa näiteks. Ja vaatad, kas ta on rahunenud või kui lahmib edasi siis ütled, et emmet ei lööda ja nüüd oled veidi siin rahuned maha ja tuled emme juurde siis kui jonn on üle läinud. Kui laps on rahunenud, siis võta ta enda juurde, ära nunnuta, räägi selgelt, rahulikult, tõsise häälega, ja siis räägidki seda, mida õigeks pead. Mida toob kaasa läämine ja miks nii ei tohi teha.
Loeb rääkimine, aga siis kui laps on rahunenud. Ja tuleb rääkida rahuliku, t6sise häälega. Ja kui laps annab märku, et ta mõistab, siis teete kalli kalli ja lepite kokku, et enam nii ei tee.
Proovi ja korda seda alati kui laps jonni täis läheb.
Muidugi küsi ka, miks ta nii teeb, kas talle ei meeldi miski jms..
Kuid minu tunnetus ütleb, et siin on tegu suht sellega, et ta tunnetab võimu ema üle.
Kõik peab olema võrdne ja teadlik, nii ema kui laps. Ei ole ema lapsest üle, ega laps emast.
Edu, ole tubli.