Seletasin oma jõmmidele kunagi, et on nii , nagu tahad uskuda. Et kui usud, et haldjad on olemas, ehk ongi. Või usud jõuluvana.
Või et kui usud, et oled hea inimene, et siis oledki, ikka peab ju uskuma, ka endasse, ja miks mitte imedesse.
Egas see, et enamus meist täiskasvanuna ei usu, veel asju lastele olematuks tee.
p.s. VAT teatril oli kunagi üks vahva muinasjutt, kuidas Peeter, kes tahtis ikka päris päkapikku näha, pani sussi sisse lõksu. Et kui on õige mees, siis näidaku ennast, miks ta ainult hiilib ööseti.
Öösel kostus hirmus röögatus ja kui tuli põlema pandi, oli sussi juures isa, lõks näpu küljes. Ja Peeter oli tige, et miks isa tema komme pätsamas käib :) Mis isal ikka öelda oli... :))