aga nunnutage selliseid ikka edasi, andke taskuraha burgeri ja suitsu jaoks, pisikese käraka ja miks mitte ka kanepi jaoks. arvuti olgu ikka uus ja korralik poisil kasutada ja söök ikka tujude järgi.. küll siis hakkab paranema.. irw

mul teist grammigi kahju pole, omast lohakusest ja viitsimatusest saate nüüd vitsad. päriselt ka. aga nunjnutage edasi, ehk läheb paremaks. kui just halvemaks ei lähe.

palju õnne, koguge juba kuivikuid, hea vanglasse saata.

01:18 emme poja ju -

eks sulle endale see kätte tuleb, mid ateistele soovid.

"emme poju ju ;)" ei soovi kellelegi halba, ta lihtsalt ütles tabavalt, millega see trall lõpeb - andestage, unustage ja lohutage ning kõik see vaev saab teile tasutud...tasumatajätmisega. Vanglas teadupärast seda võimalust ei ole.

Meil pole põhjust muretseda, kuna meie oskame enda lapsi inimesteks vormida.

kas tõesti ei pakuta Sinu poja koolis võimalust õppida lihtsustatud õppekavaga või siis koduõpet? otsi selline kool, kui pojal klassikaaslastega nagunii läbisaamist pole, siis mõjub koolivahetus topelt kasulikult. õpetajad ei hakkagi oma solvumist varjama - Sinupoolne sekkumine oli neile varba peale astumine ja seda nad ei unusta.
ja ära tee neist parastavatest kommentaaridest välja!
kui lähed arsti juurde abi otsima, ei viska arst ju kedagi uksest välja, väites, et ise oled süüdi, vaata oma eluviise ja kehakaalu jne.:)

nagu aru saan ainuõige lahendus, lapsele jalaga tagumikku ja uksest välja, et ühineks nenede hordidega, kes just lapsevanema hoolimatusest koolis ei käi, joovad, nuusutavad, suitsetavad ja süstivad. Mis see noor muud ikka teeb, kui oma vanemad temast ei hooli.(oehi kommentaaridest saab ju seda välja lugeda).
Kui me, kes me siin oma murest räägime, poleks (vähemalt püüdnud) last õieti kasvatada, kas me siis üleüldse küsiks nõu, et mida teha, uurida, miks teismelistel kooliskäimisega probleem. Kui mul oleks suva, siis ma seda ju ei teeks. Oleks ükskõik, kas laps käib koolis või mitte, töötab, hängib jne.

kle, pubeka ema - KÕIK ju ei anna jalaga tagumikku. Ma näiteks vaevusin sulle julgustuseks oma loo siia kirjutama - miks sa mind siis üldistatult süüdistad...
Elu on siiruviiruline, ära põe ja h siin ka ju head nõu annab ja põhimõtteliselt sama, is minagi. Ole nüüd ise ka mõistlik!:)

te lapsevanemad jah andke aga lapsele rihma kodus nii et veri väljas tagumikust ja laps enam tulevikus istuda ei saa ,te ikka ei tea mis te lapsega teete .varsti lähevad te lapsed ültse kodust minema .

jumal tänatud, on see murelaps nüüd 23 täis ja elab nii hästi kui oskab koos oma tütarlapsega...Selja taha jäid loetamatud korrad direktsiooni ja noorsoopolitsei ees, Puiatu ja Murrugi. Ei oska ma küll siiani öelda, mis ja kuidas õige kasvatusmeetod oleks. Õnneks teised lapsed õnnelikult ja probleemidevabalt gümnaasiumis. Minu kogemus ütleb, et olge oma soovidega ettevaatlikud! Võtab see teismekas kätte ja lähebki minema. Sa ei tea, kus ta on ja millega tegeleb ja esialgu su süda valutab hullupööra. Aegajalt tekib edaspidi muidugi ka tunne- kui surnud ei ole, löön ise maha. Lõpuks tarib politsei ta koju tagasi. Sina muidugi saad otsingute ajal koolis ja politseis taluda mõnitusi a la "kas keegi peksab teda kodus, miks ta siis ära jooksis, kas te mõnitate teda, kuidas ei saa hakkama, mis te siis tegite lapsi" jne.Lisaks mõned trahvid lapse eest (suitsetamine või joobes olek avalikus kohas, vahest ka toiduvargus jne).Mis siis edasi? Viskad lapse uuesti kodunt välja? Ei lähe läbi...politsei tassib tagasi.Seega hoopis kannatad ja ootad kuni 18 kukub, siis vähemalt ei pea ise enam trahve maksma.Kulud seega ikka siis väiksemad, kui laps kodune. Peaasi et ta varastavat ja joovat sõpruskonda koju ei tassi. Kui töökoha suudad organiseerida, mis pojale meele järele ja kus ta nõus üle 3 päeva järjest töötama on, siis see variant on parim. Koolipingis kõrvuti istumise soovitusest kasu pole, ühel hetkel saab talle selgeks, et kui ta ikka voodist ei tõuse, pole võimalik teda kuidagi kooli lohistada. Ja siis on sinu närvid tema närvide vastu- kumb kangem on(kummal aega piiramatult on?).Ja ausalt öeldes tunned seal klassis lõpuks ise palju rohkem piinlikust,kui poiss.

Keegi ei käse last kodust välja visata, kui tegemist on alaealise inimesega. Kui laps ei taha tõesti koolis käia, aga soovib saada täiskasvanute õigusi, peab ta need ära teenima kohustuste näol. Läheb tööle ja maksab võrdselt vanematega makse - talle see kas hakkab meeldima või mitte. Esimesel juhul tuleb temast tubli tööinimene, teisel juhul läheb kooli tagasi. Mõlemal juhul tänab ta oma vanemaid hilisemas elus kindla käe ja mõistliku suhtumise eest.

Mida siis peaks tegema? Kõik ülejäänud võimalused on ära proovitud ja see kõik näitab, et antud juhul ei ole need efektiivsed. Seega tuleb läheneda teisiti ja karmimalt. Aga mis minul sellest, eks te ise teate, kuidas korralike laste asemel pätte kasvatada - ainult armastuse ja õigusega, mitte midagi muud pole vaja.

enam järgida,kes mida sin ütles,aga vastan küsimustele.
1.kanaemaseadus---lastel on ainult õigused,mitte kohustused,seaduslikult!
2.pakkuge mõni karistusmeetod,mida nende seaduste järgi tohib rakendada õpetaja?just pubekaealistele.ootan huviga-äkki keegi on leidnud seaduseaugu?--ainult rääkimine,millega vanemadki hakkama ei saa tulemuslikult...

to: ka 17 a emale. sorry! sinu ees müts maha. Jutt oli ikka nende pihta suunatud, kes maalivad musta stsenaariumi, mis lapsest saab/saama peaks(oeh 14:01 postitus, et kui oma last armastad, siis tast kindlasti pätt kasvab, või sain jälle midagi valesti aru).
Sina ja ka paljud teised siin, ikka päikesekiired, selles mustas olukorras.(Säilib ikka usk, et lapsest kunagigi asja saab.)
Muidugi kui foorumis sõna võtad, saad mitmesuguseid vastukajasid, aga oled ju inimene ja frustratsiooni seisundis lajatad vastu ka. Nagu ise ei oleks juba lahanud elatud elu/ kasvatusmeetodeid, analüüsinud kohu oma tegemisi, et välja selgitada põhjust, miks on laps selline nagu ta on ja teeb seda, mida teeb või tegemata jätab(selle kohta leian ka siit lohutust kõik lapsed ei ole/kasva ühtemoodi, kui mul neid mitu oleks võib olla teistega probleeme poleks).
Oleks tore kui oleks mingi koht, kus teismeliste vanemad nõu ja abi saaksid, just omavhel suheldes(ja miks mitte ka teismelised ise), minu teada sellist kohta ei ole. Sellepärst vahetevahel tekibki soov siin probleeme arutada, ma vist sinisimne ja usun ütlust "jagatud mure on pool muret".
Nii, et veel kord vabandust, keda tahtmatult solvasin.
Tänan vastukajade eest ja teemalagatajale jõudu ja usku oma lapsesse!

Nende seaduste järgi ei ole võimalik teha muud, kui kannatada ja oodata, millal nad koolipingist lahkuvad. Teadupärast on nad saanud kaasa teadmise, et on karistamatud. Ühiskond nii ei arva ja mõistab ta vangimajja. See on tema karistus.

Isiklikult meeldib ka ründamine kanaemade enda relva - seadusega. Leidub mitmeid koole, kus õpetajad kutsuvad politsei ning esitavad kaebuse. Kui ise õpetajana töötaksin, rakendaksin seda ohtralt.

et kui oma last armastad, siis tast kindlasti pätt kasvab, või sain jälle midagi valesti aru)---sinu sõnad need.

said jah valesti aru! ARMASTAMINE EI TÄHENDA JUMALDAMIST MÕISTUSEKAOTUSENI!!!ÕIGUSTAMIST JNE.
armastamine tähendab maast-madalast suunamist,õpetamist,seletamist,toetaminst,ka karistamist kui vaja -ALATI KOOS SELETUSEGA,et miks.lapse jaoks olemasolemist,tema tegude vastu huvi tundmist,tema edusammude üle rõõmustamist jne.seda loetelu võiks jätkata veel ja veel. ja ise eeskujuks olemist-mis õige,mis väär.

Sa said väga väga valesti aru. Enam rohkem valesti pole võimalik aru saada. Kui lapsevanem enda last ei armasta, siis laseb ta kulgeda asjadel nii, kuidas juhtub. Last armastav lapsevanem VAJADUSEL KARISTAB OMA LAST. Minu seisukoht on, et kui laps ei saa aru heast sõnast, siis oma lapsest hooliv lapsevanem mõistab, et tollele inimesele tuleb läheneda muude vahenditega.
Must stsenaarium on see, et inimene, kes ei oska tagada lapse kasvatamisel helluse ja karmuse vahelist tasakaalu, muudab oma järglase monstrumiks. Viimase 20 aastaga on see tasakaal nihkunud liigse helluse suunas, see aga rikub lapsed.

kas oled praktik või teoreetik? nii tulihingelised sõnavõtud, aga see rihma-värk hakkab tasakene yle viskama juba.
miskipäras tundub mulle, et sul enesel laspse või lastega ootamatuid probleeme olnud pole. (muidugi saame me selle kirjutada sinu ettenägeliku käitumise ja piisava rihmutamise arvele.)
pealegi pole mulle eales meeldinud tänitamine stiilis: seni kuni jalad minu laua all, tantsid minu pilli järgi! see tekitab täiskasvanuski trotsi, sest kelle idee need jalad sinna laua alla tekitada oli?
ja mida sa selle noormehe kirjavigade kokkuarvutamisest said? panid jälle yhe virtuaalse rihmaga paika? on ikka piisavalt maha tehtud? tore, eks! :)
mu meel on rahulik, et on olemas eksimatuid inimesi, kelle yle serva ajav tarkus ka teiste peale pritsib. medal sulle.

Tont ühinen sinuga, 10sse panid.

Püüan nüüd siis veidi infot anda, laps läks täna hommikul vabatahtlikult kooli. Eks siis õhtul näha ole mis seal e- koolis kirjas. Kas käis koolis ja kas õppis ka midagi.
Igaljuhul südamest loodan, et pole liiga hilja kahju heastada.

Miks hirmutada last sellega, et kui koolis ei käi, peab tööle minema ja oma kulusid kandma. See ju loomulik, et inimene kunagi töötab ja maksab makse - mõni varem mõni hiljem. Kõigil lastel pole pead õppimiseks, kuid töölisena võivad nad olla päris nutikad. Kuid häda on selles, et kui põhiharidust ei ole on raske tööd leida. Raske on tööd leida ka kui on 9 kl. lõpetatud, sest see inimene ei oska eriti midagi. Kuid on ka töökohti, kus õpetatakse kohapeal. Las läheb tööle! Alati on võimalik koolis edasi käia, kui tööisu otsa saab (täiskasvanute koolis saab ka 9. klassi ära lõpetada). Üks tuttav noormees läks peale 8. klassi lõppu tööle, sest ei saanud koolis hakkama (ehitaja). Tal läheb küll praegu hästi. Teenib rohkem, kui kõrgharidusega isa ja loomulikult maksab perele söögi raha jt. elamiskulusid (vabatahtlikult). Peale aastast töötamist tekkis juba plaan ka ikka kool ära lõpetada. Töökeskkond on hoopis midagi muud kui koolikeskkond ja seal võivad tekkida väga arukad mõtted. Puudub suur kooli sundimine(kogu aeg vemmal pea kohal, kui koolis ei käi saad karistada!) ja inimene saab ise vabalt otsustada, mida elult tegelikult tahab. Töötamine ei ole ju häbiasi. Hullem on, kui laps ei taha ka tööle minna.

Eilse õhtuse seisuga näitas e- kool, et laps oli koolis käinud. Ootan põnevusega edasi.

paraku tulebki õppida uusesti pisiasjadest rõõmu tundma.:)
ära tunne ennast läbikukkunud lapsevanemana. me kõik paneks siia kirja oma ylipositiivse ja ylieduka lastekasvatamise valemi, aga pole sellist, mida kõik kasutada saaksid.
mulle meeldib, et yha rohkem on hakatud rääkima ka ebaedust ja tagasilöökidest. see näitab vähemasti, et on olemas inimesi, kes julgevad probleemi olemasolu teadvustada. ju nad asuvad siis ka võitlusse.
pole sel tänapäeva noorusel häda midagi. ainus jama on see, et probleemid oma olemuselt on meie noorpõlvega võrreldes muutunud. valida on nii palju rohkema seast nii positiivses kui negatiivses mõttes, meie suunajatena ei pruugi alati pädevad olla. aga eks me ju kasvame koos lastega.
samas on nad kordades nutikamad, laiahaardelisemad ja julgemad. kyll kõik läheb hästi. :)

mul ka teismeline laps. kuulasin loengut , kust sellest räägiti- sellest teemast, et teismeeas ongi hästi norm. see, et on taolised probleemid. ja peamine mida vanemad peavad tegema, on rahulikult ja kindlalt lapsele teada anda tema kohustusi ja piire, mida ta ületada ei tohi..ja ka karistama, kui toimub piiride rikkumine. samuti tuleks huvi tunda selles eas lapse huvide vastu-- sest ta identifitseerib ennast läbi oma huvide,, igaljuhul mitte läbi kooli ja õppimise.. kui teised tunnustavad tema huvisi ja suundumusi, saab laps kinnitust, et ta on kahh midagi väärt.. ja tekib taas huvi oma põhitegevuse-õppimise suhtes.. siin all on igasugused, trennid, muusika, tantsimine- graffiti, kui soovite... aga laps peab oma vanematest lahtirebimiseks(murdeea kasvuül.) tegema midagi tõelist,,, mis ka vanemaid puudutab,,, et tunnevad, et laps rebib- see vist on päris valus... muide, need, kes muudkui meenutavad vanu aegu, mõelgu ennast ja oma lapsi praegusesse aega-kõik on muutunud...
enda suurimaks veaks lastekasvatamisel pean oma põhimõtete ja seisukohtade närvilist, moraliseerivat ja vihast esitamist.. see ei mõju..

Leidsin ühe saidi, kus ei halvaustata, mõnitata vaid antakse nõu, mida ja kuidas teha, et teismelisest aru saada ja aidata. Ka teiste vanusegrupi lastest.
http://www.sinamina.ee/

Vanemaid tuleb lastekasvatuseks koolitada. praegu käib katse-exitusmeetodil... ja siis ongi sellised MURED platsis? vähesed, kes selleks ise loevad ja ei jätgi ainult esivanemate eeskuju, mis praeguseks ei toimi. Ärge seletage, meie ajal... ja minu ajal.... see on ainult mull.Alatine kiunumine, oeh, varsti peab KOOLI minema? miks ei tehta sellest PIDU, omadega rõõm jälle kokku saada/algklassides lapsed õpivad ainult võisteldes?/Teismikul on muresid koormaga kaelas, vastassugupool, prestiiz jm. kui ta on varem "lüüa" saanud, siis lööb see teismikuna välja. Otsida tegevus, mis ta prestiizi tõstaks! Miks need teismikud muidu lavale ja superst5aariks kipuvad? ikka pop olemiseks, ise ei pea viisigi, aga TV-s käis!! Otsigem midagi toekamat lapsele, mitte TV, see võib libedale teele, selle niigi sassis lapse, viia!

Ma tahaks hoopis, et kooli minnes läheksid jumbud ja pliksid eraldi klassidesse, kasvõi samas koolis. Ikkagi tüdrukud arenevad kiiremini ja poisid saavad juba väiksena stressi. seda tuleks ära hoida. Las mehepojad areneda isekeskis ja meesklassijuhatajaga... maksaks väüga head palka meesõpetajale. Mees koolis maksab, see ei ole sooline diskr. vaid meie lastest poiste- meesteks kasvatamine. Naised ja mehed ei ole võrdsed, eriti füüsilises mõttes. Oma KOOLIL peaks olema OMA KOOLIVORM, et saaks oma koolile uhke olla ja tekitab kokkuhoidmise tunde.

ja veel, vanemad, ärge ohake, et peate jälle esmasp. tööle minema... pigem, et miswkit huvitavat jäi pooleli ja kibelete just tööle minema ja pereema olek ei tohiks lastele jätta "vaeva ja valu", lapsed tunnevad ennest süüdlasena ja irduvad kodust. Siis imestate, miks linnapeale kipuvad? kodukanu ma ka ei mõtle, trennisttulijalt alati kuulake tema uudiseid!

Hetkel siis käib laps koolis, kuigi õpingutes augud sees. Igaljuhul on laps positiivne ja see on kõige tähtsam.

See on väga vana teema, aga ehk algne autor käib veel siin foorumis. Kuidas on teil läinud?
Endal praegu samad mured, leidsin selle teema guugeldades.

Tere, mures lapsevanemad! Lohutuseks teile, te ei ole midagi valesti teinud! Lihtsalt nii on,teismelise eas toimub inimeses palju muutusi. Kes elab selle aja valutult üle, kellel tekivad probleemid. Neile lapsevanematele, kelle lapsed on tublid "nagu õienupsukesed" ütlen, et te ei saagi aru saada, miks teistel on teistsugused lapsed. Ei maksa sellepärst teisi halvustada ja kritiseerida neil niigi halb.Kes ei ole midagi sellist oma lapsega üle elanud ei saagi aru, mina saan, sest olen selle üle elanud ja elan veel praegugi. Raske on praegu oma last aidata, aga polnud kergem ka mõni aasta tagasi. Kool ei soovi omale lisavastutust/tööd juurde. Psühholoogiline, psühhiaatriline kohene abi on tasuline. Meid ja meie lapsi survestavad/häbistavad jms. ühiskond(ei täida väljakujunenud norme), teised lapsevanemad(kuidas te ei oska oma last kasvatada) ja veel palju tegureid. Momendil soovin teile jõudu võitluseks, kes oma last aitab ja tema eest võitleb kui mitte tema vanemad.
Mul on mõned mõtted ja ideed, mida saaks tegema hakata. Hiljem lisan siia oma kontakti, järsku saaks koos lahendusi otsida.

Nii kaua

Nii kaua peab koolis käima