jube hea on targutada inimesel, kes igapäevaselt puutub kokku vaid kitsasse ringkonda kuuluvate inimestega ja arvab, et kõik teised on täpselt samasugused ja samade väärtushinnangutega kui ta isegi. Paraku on maailm ikka väga palju kirjum ja enamasti pole probleemiks mitte lapsed vaid pigem eripalgelised vanemad: kes arvab, et tema on lapse ilmale aidanud, nüüd vaadaku õpsid ise, kuidas ta lapse õpetatud ja tema probleemid lahendatud saab; kes käitub kui tuulelipp; kes maadleb alkoholi ja narkootikumide küüsis; kelle meelest on tema laps maailma parim, ainult et õpetajad ja teised lapsed ei saa sellest aru... Loetelu võiks pikalt jätkata.
Jumal tänatud, et enamik vanemaid on siiski sellised, kes pead liiva alla ei peida ja kellega on võimalik koostöö. Koostöö erinevate lastega tegelevate isikute vahel on see, mis edu toob.
Seni, kuni igaüks tõmbleb eri suundadesse, ei saavutata ka tulemust ning laps kasutab väga edukalt sellist olukorda ära ja keerab vanemad osavalt ümber sõrme.
Ja muide, miks te eeldate, et õpetajat peaks niiväga huvitama see, mis teie lapsest tulevikus saama peaks? Kui teie meelest on õpetaja paaria ja nii temaga käitute, siis miks peaks õpetaja teie lapse pärast muretsema ja end läbi põletama?
Isiklikult muretsen ja aitan tõesti neid lapsi, kelle vanemad käituvad minuga kui inimesega. Kui vanem on põhjuseta vaenulik ja sõna otseses mõttes keerab ja vbl teeb seda koos lapsega, siis mina sellise lapse elusse ei püüagi sekkuda ning hoian eemale. Teen vaid oma tööd ja kogu lugu.
Paraku on elu see, mis õpetab ja tõsi on ka, et ükski heategu ei jää iial karistuseta. Ja selle kohta on mul üpris värsked kogemused.