Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Koolilaps
naabripoiss
 
teele 06. mai 2003, kl 00.22
Lugu ise on pikk ja keeruline kuid püüan seda natukenegi kirjeldada.
Asi algas 4 aastat tagasi kui ostsime ühe talumaja lõuna-eestis.
Saime naabriteks ühe toreda perekonnaga kellega hakkasime suhtlema ja kellega suhtleme ka praegu.
Aga probleemiks on hoopis selle pere poeg kes on nüüd 12 aastane.
Kuna meil on ka natu noorem poja siis sai teda otse loomulikult külla kutsutud ...
Kõik väljastpoolt kena ja ilus, lapsed mängivad koos ja tunnevad elust rõõmu kuid ...
Antud hetkel on naabripoiss juba pea-aegu nagu meie poja, sest nii nagu me tuleme on ta ka meie juures...
Nüüd nagu probleemidest:
Õppimisprobleemid - viimasel ajal olen igal nädalavahetusel kulutanud vähemalt 4 tundi naabripoisi õpetamisele, kuna tal ei ole iseseisvaid õpiharjumisi ja kodus vanemate jõud ja mõistus ei käi temast üle. 4 klassi lõpetasime ainult tänu MINULE ja nüüd 5 klassis on tal juba tunduvalt parem seis (koondhinnetes 2 pole)
Nüüd riietest: Praktiliselt kogu poisi garderoob on meie hangitud, kuna vanematel pole lihtsalt raha...
Mänguasjad: neid on nii talle kui tema väiksemale õele kingitud ...
Taskuraha: Oleme talle hakanud andma 30 EEK nädalas, see on küll väike raha kuid poiss saab vanematelt ainult vahest väga harva raha ...
Olen hakanud seda poissi armastama... :)
Kuid see on raske kuna mul on ka oma pere ja ma ei saa kogu nädalavahetusi naabripoisile pühendada...
Ma ei tea mida teha ...
 
irka 06. mai 2003, kl 08.20
Oii, Teele, kui armas sinust, et sa nii südamlik ja hea oled. Muidugi, kui sa oled teda juba nii palju aidanud, ta on saanud sinu tähelepanu (mida ta vajab), siis seda raskem oleks midagi muuta praegu. Ei saa ju üelda poisile, et tead ära käi meil nii palju enam, meil on oma elu ka.......kui sa oled temaga vabadahtlikult niipalju juba tegelenud.

Sul on siis üks laps juures nagu:) Muide, kui sa teda oled armastama hakanud, siis polegi midagi teha. Jätkad vast samas vaimus. Kui tema jaoks on sul südames koht, siis leiad ehk väheke aega ka reaalses elus tema jaoks. Muidugi, oma lastele tuleks ka ekstra tähelepanu pöörata, et nad ei tunneks end eemale tõrjutuna....

Käitu oma südame järgi ! KUi süda ütleb, et kõik on õige, siis ongi kõik õige.
 
irka 06. mai 2003, kl 08.21
Veel - huvitav, et naabripoisi vanemad midagi pole ettevõtnud !!? Nad ju märkavad seda olukorda ometigi.
 
Kärta 06. mai 2003, kl 09.34
Ja sellest poisist saab võib-olla kunagi inimene just tänu Sinule.
 
Arvaja 06. mai 2003, kl 09.59
See on ju nii kena Sinust!
Aga ole ettevaatlik oma laste suhtes
- nad võivad Sulle hiljem seda ette visata!Pea nõu oma lastega , mida nemad arvavad ?
Ma tõesti mõistan,et naabritel pole raha,aga paistab samuti,et neil on ka veidi suva sellest.Sa ei saa ju ka kogu maailma päästa!Mainid,et õpite võõra lapsega koos-aga see aeg , mida kulutad n.ö poja sõbrale äkki oleks pidanud oma perega minema jalutuskäigule või n.ö kulutama peremängudele-mida iganes.
Äkki Sa hoopis tahad ise oma peresse uut kolmandat last?
Sa ju võid edasi aidata naabripoissi-anda oma lapse kantud riideid jne.aga Sinu pere vajab Sind praegu eelkõige.Ise-enesest idee on hea,aga võib-olla surud oma pereliikmetele seda ideed teisi aidata peale ja keegi ei julge-taha oma arvamust ajast avaldada.Hiljem oma pereliikmed ei avane Sulle.Valik on Sinu!
 
Norija 06. mai 2003, kl 10.57
Hää inimene oled. Ega see lihtne ei ole, aga ega elu ei peagi lihtne olema. Ja igasugu jamasid on tulemas, selle peale võid mürki võtta. Nii oma pere, kui naabritega.
Aga kokkuvõttes läheb hästi nii Sinul, Sinu perel, kui naabripoisil!
Õnne ja jõudu.
 
Hilja Üleval 06. mai 2003, kl 10.59
minu poolt ka sügav kummardus Sulle!
 
Lotte 06. mai 2003, kl 11.00
Tore, kui on nii häid inimesi. Sellel poisil on Sinuga kõvasti vedanud, ära talle haiget tee.
 
vastrik 06. mai 2003, kl 14.18
Toesti vaga tubli oled! Jatka samas vaimus, ainult vaata, et enda lastele ka aega jaaks. Mina naiteks raagiksin oma lastega, et nemad on ikkagi minu jaoks koige tahtsamad ja armsamad jne. Et mingisugust kadedust ei tekkiks. Kui sa praegu sellest poisist ara ytleksid, siis kindlasti teeksid talle haiget, ja veel hullem voib olla see, et talle jaab mulje, et kellegil pole teda vaja. Ole ikka tubli edasi ja kui sinu lapsed ona sama suure sydamega kui sina, siis voib selline kogemust ka teie peret tugevamaks teha. Muideks, kuidas poss ise sellesse suhtub?
 
kristel 06. mai 2003, kl 15.52
Sa oled nüüd kõvasti ennast kiitnud...
Isenesest tegu on üllas, aga see punktidekaupa üleslugemine, mismoodi see poiss ilma sinuta poleks hakkama saanud paneb mõtlema, et miks sa seda teed...
See suurte tähtedega kirjutatud "tänu MINULE" - kas sa ei arva, et ka teised pereliikmed on samamoodi seda poissi aidanud kui sina - raha on pere ühine raha, sinu aeg on laste arvelt jne. Et kasuta edaspidi rohkem väljendit "meie".
Samuti jääb sinu jutust mulje, et oma vanemad pole poisi heaks midagi teinud...
 
tuleb tuttav ette 07. mai 2003, kl 17.05
Sarnane lugu oli meie peres aastaid tagasi ja meie oma lapsed said küll haiget, kohe väga. Siiani teeb valu, kui meenutan. Lastele ei ole see nii lihtne, kui arvata võiks. Mõistusega võttes saan aru, et see on inimlik, kuid lapsel on raske aru saada, kuidas ühel hetkel saab keegi sama tähtsaks kui oma laps. Meil oli see valusam, sest võrreldi, toodi eeskujuks just "uut" last: kui korralik, ilus, lahtiste kätega jne. Ja seda mitte ainult vanemate poolt, terve suguvõsa oli vaimustuses, kuni see tegelane hakkas kiilu meie pere liikmete vahele lööma. Ta ilmselt tahtis veel rohkem õigusi. Nüüd on ta ennast teise peresse sisse söönud ja tean, et sealgi on juba probleeme, lausa päranduse jagamisel.Inimestel on kahju, et joodikuist vanemate laps ja vajab abi, nii jagati mingit pärandust võrdselt oma pere lastega.
loomulikult ei pea sul nii hullusti minema, kuid nagu eelpool öeldud: hoia oma lapsi! Nemad jäävad su juurde nii heas kui halvas, võõras on niikaua, kui sul on, mida anda.
 
teele 08. mai 2003, kl 01.26
to irka
jah vanemad näevad seda ja teavad seda
kuid kasuisa poisi kasvatamisse eriti ei puutu ja ema jõud lihtsalt ei käi poisist üle.

to arvaja
hetkel nagu oma lastega sellist "armukadedus" probleemi pole kuna nad saavad piisavalt armastust ja hoolt.

to norija
neid jamasid ma kardangi ...

to vastrik
jah see koorem on nüüd seljas ja nüüd kui poisil on tekkimas murdeiga ja nüüd öeldes et "ära siia enam tule" siis äkki jälle kuuleme uudistest et laps võttis endalt elu ...

to kristel
miks ma seda kõike teen on ka minu jaoks küsimärk - kuid sellest ei saa enam loobuda ...
jah õppimine on küll tulnud tänu MINULE sest tundub et kool soosib vaid paremaid ja ema ei suuda (kuna laps ei taha emaga õppida) poissi järjepeale aidata
mina ei käi talle õppimisega kaelapeale - ta tuleb ise meie poole koolikotiga
jah raha on peresisene asi - kuid teades palju on oma tuttavatel lastel taskuraha siis see pisku mis saab naabripoisile antud teeb teda natukenegi sotsiaalselt aksepteeritavamaks
...

to tuleb tuttav ette
sul oli ikka päris kurb jutt sellel teemal
sellist asja küll väldin teadlikult et naabripoiss muutuks oma lastest tähtsamaks
 
Lotte 08. mai 2003, kl 10.01
Tundub, et tegelikult oled asja enda jaoks selgeks mõelnud. Ikka vist kõige õigem on jätkata samas vaimus, ilmselt tunneb naabripoiss Sinu juures ennast hästi ja kui on piirid paika pandud, ei ületa ta neid. Selles eas poisile on väga oluline, et tal on keegi, keda usaldada. Jõudu Sulle!
 
Arvaja 09. mai 2003, kl 10.47
Olen Lottega ühel meelel!Vahvad naised!

Kui ise olin väike ,oleks ka ikka sellist n.ö turvaisikut omada tahtnud-mitte,et kogu aeg tema juures olla.Vaid juba tunne,et kui oled hädas,on inimene,kes aitab .Terve elu ju pole ainult meelakkumine-vaid kui oskad tõesti halbadest variantidest teha parima valiku ning ka enda kasuks tööle panna-on elus kõik ok!
 
väike prints 10. mai 2003, kl 23.21
"kui sa oled kellegi kodustanud, pead ka tema eest vastutama".

tahan lihtsalt öelda, et seda suhet enam lõpetada pole ilus.
 
illu 17. mai 2003, kl 17.26
Oled väga tore naine jõudu ja jaksu edaspidiseks!
 
to Teele 04. juuni 2003, kl 21.37
Sinu lugu on ikka üks ilus lugu tänapäeval,kuid mulle tuleb tuttav ette kuigi mitte nii täpselt nagu sul.Poja sõbrad juba lasteaia päevilt minu kallimad sõbrakesed ja neid palju aidanud,Nüüd on paar poissi ikka minu parimad ja kallid sõbrad ja abimehed ja üle 30.Hoian nende lapsi ja mind armastatakse väga.Niipalju ainult ,et minu pojake ise seda ei näe.Ta hukkus tragöödias 20 aastasena.Arvan et ka sinul naabripoistega kauaks head suhted ja usu-sind armastatakse igavesti -see palju tähtsam kui miskit muud.Sinule kalli kalli kah veel läbi ekraani.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!