Lugu ise on pikk ja keeruline kuid püüan seda natukenegi kirjeldada.
Asi algas 4 aastat tagasi kui ostsime ühe talumaja lõuna-eestis.
Saime naabriteks ühe toreda perekonnaga kellega hakkasime suhtlema ja kellega suhtleme ka praegu.
Aga probleemiks on hoopis selle pere poeg kes on nüüd 12 aastane.
Kuna meil on ka natu noorem poja siis sai teda otse loomulikult külla kutsutud ...
Kõik väljastpoolt kena ja ilus, lapsed mängivad koos ja tunnevad elust rõõmu kuid ...
Antud hetkel on naabripoiss juba pea-aegu nagu meie poja, sest nii nagu me tuleme on ta ka meie juures...
Nüüd nagu probleemidest:
Õppimisprobleemid - viimasel ajal olen igal nädalavahetusel kulutanud vähemalt 4 tundi naabripoisi õpetamisele, kuna tal ei ole iseseisvaid õpiharjumisi ja kodus vanemate jõud ja mõistus ei käi temast üle. 4 klassi lõpetasime ainult tänu MINULE ja nüüd 5 klassis on tal juba tunduvalt parem seis (koondhinnetes 2 pole)
Nüüd riietest: Praktiliselt kogu poisi garderoob on meie hangitud, kuna vanematel pole lihtsalt raha...
Mänguasjad: neid on nii talle kui tema väiksemale õele kingitud ...
Taskuraha: Oleme talle hakanud andma 30 EEK nädalas, see on küll väike raha kuid poiss saab vanematelt ainult vahest väga harva raha ...
Olen hakanud seda poissi armastama... :)
Kuid see on raske kuna mul on ka oma pere ja ma ei saa kogu nädalavahetusi naabripoisile pühendada...
Ma ei tea mida teha ...