Lohutage ja andke nõu, üheksane poiss on ilmselt eepuberteedis. Arvasin, et pubeõudusteni on veel aega, ega saanud aru, milles asi. siin mingi teema all keegi kommis, et eelpuberteeet on õudsemgi veel. Mul on tunne, et lähen hulluks. Ta on vaheldumisi täielik titt ja meeletult vastik ja agressiivne. Kas tõesti läheb paremaks??? Millal ometi???

Ei maksaks puudulikku kasvatust alati puberteediea probleemideks nimetada.

To :(
Ei maksa kõiki problasid alati kasvatuse kaela ajada! Kas omal on kukununnudega õnne? Või oled titetu?
Mina saan muideks hästi aru, mul poisid juba suured, aga mõlemaga oli kohutavalt raske. kasvatajaid oli nagu muda, hea mees, viimase peal vanavanemad, hool ja hell ja arm, aga pojud ikka "metsa poole". Kus ma nendega kõik ära ei käinud. Omal ajal polnud hüperaktiivsuse rohtusid ka saada. Üle läks, aga ei soovita vihavaenlaselegi seda aega...

Huvitav, kust sellised hullud pubekad tulevad? Ei olnud me vennaga kumbki sellised, nagu siin ikka alailma kirjeldatakse. Kui ikka keelati, siis tuli sõna kuulata ja ei tulnud mitte mõttessegi midagi teisiti teha. Ikka kasvatuse viga peab see olema või lausa arenguviga, aga mitte pubekaea omapära. Ka oma klassikaaslastest ei tea ühtegi sellist pöörast.

Eks see vist oleneb lapsest...ja närvikavast
Mul tütar 14---täielik nuhtlus,poeg aga 12 ja täiesti kukununnu/veel/

See kasvab välja, saab suuremaks, tuleb aru pähe. Peaasi, et mingi suuremat sorti sigadusega hakkama ei saa. Eks ta vist ikka üks enesekehtestamise periood on.

To:Lotte
Täiesti nõus. See tuleb lihtsalt üle elada ja ära kannatada. Lapsele elu põhitõed lihtsalt selgeks teha ja mitte tekitada temas deprekat.

öga...äsi on jörgmine...eeta vööl ä-+m 11 aast@..vöi midägi selle särnäst..törvitusi sööremäält..amuuuuuuuuu

mu mehe poeg sai just 10 ja tal on ka täielik eelpuberteet. Nii ülbe, et ei mahu tuppa ära:)

Jah, ja kõigil vastikutel täiskasvanutel ja vanadel inimestel on lihtsalt järelpuberteet. Ootame siis, millal see üle läheb...

kes on vastikud täiskasvanud?

Tere! Et endal kergem oleks, soovitan pöörduda psühholoogi poole.(ehk leiate isegi interneti kaudu kontakti) Tegelikult on päris palju lihtsaid nippe, kuidas asju paika panna. Iseenda säästmise huvides küsige nõu! Kuigi tean neist asjust natuke, ei saanud ise ka hakkama 10.a. poisiga. Küsisin nõu ja nüüd on asjad korras ja minu närvid ka.

ma ka nn pubekas
ja ma soovitan soojalt et te seda meile nina alla ei hõõruks
sest mõnikord tõesti me karjume peale seda ,sest isu on
täis
täiskasvanud aitavad sellele kaasa

NB ära sõima last pubekaks kui ta midagi valesti teeb
ära räägi oma lapse elust koolis kodus ja piinlikest sündmustest
võõrastele isegi mitte lähedastele sugulastele
see süvendab viha oma sugulaste ja vanemate vastu

tean omast käest