Mul naabrinaine,muidu igati vaga tore inime,kuid kurdab,et kui hakkab oma 6-aastast poega 6petama,laheb jubedalt enesest valja,hakkab k6igest j6ust karjuma ja s6imama koikv6imalike s6nadega.Laheb ka fyysiliselt vagivaldsks.Ta ise ka arusaamisele j6udnud,et tal on probleem.Nyyd teeb nii,et palub 4 aastat vanemat tytart,kellega ta vagivaldne pole,vennat 6petada,ise tytrele tunnistades,et,mingu 6petagu vennat,ta ise ei saa,laheb narvi.Ta on lahutatud ja arvab,et see tuleb sellest,et poeg on naost isa tapne koopia, et v6ib-olla alateadlikult ta naeb pojas isa,st.oma ex-i, vastu vaatavat,keda ta vihkab.Asi j6udnud selleni,et lapsel kaed varisevad ja midagi meelde ei jaa,kuna ta on hirmul.See ajab naabrinna veelgi rohkem vihale.Arge nyyd 6elge,et lasku endale kuul pahe vms.,ta saab ise ka aru,et asi vilt, ise ka 6nnetu,ytleb et armastab oma poega vaga ja hirmus kahju,et ta nii enesest valja laheb.Ytleb,et psyhholoogid ei aita.olevat kainud.

psyhholoog ei aita,siis psyhhiaater ikka;)

Mida see psyhhiaater konkreetseelt siis teeb?vestleb v6i?

ex parem oleks,kui see psyhholoog kes taga vestles ta siis psyhhiaatri juurde suunax....et ehk mõni psyyhikahäire...närvid ja värk korrast ära...kirjutab mõnda rohtu ehk,mis aitaks...aga endas tuleb tal selgusele jõuda ja lõpetada lapze syydistamine isa tegudes,isegi kui ta seda altiadlikult teeb.
aga nagu kui ta läheb närvi õpetamise puhul...et nagu siis kui poiss aru ei saa?võib-olla lissalt nii kohutavalt kannatamatu??:O

ytleb jah,et ei jatku kannatust.Muidu tore inimene,olin vaga yllatunud,kui ta mulle seda pihtis.Tytrega ei mingeid probleeme.

Proovigu teist psühholoogi. Esimene ei pruukinud talle sobida. Ta peab asjad enda jaoks selgeks saama ja uue käitumismalli leidma. On positiivne, et ta probleemi tunnistab ja abi otsib. On ka tasuta psühholooge ja sellise probleemiga võib täitsa vabalt laste tugikeskusesse pöörduda.

Ole talle toeks. Küll ta abi saab, kui tõsiselt otsib.

Kindlasti mingu psühhiaatrile, muidu lõpetab poeg...teate isegi , kuidas. Siis on hilja! Tõsiselt.

Eks ma katsun teda aidata-juhatada.tanud teile!

las ta palub oma pojalt vabandust enne kui ta teda õpetama hakkab

vahetagu psühiaatrit jah,aga lapsele jääb okas hinge,nii ,et palugu lapselt vabandust.
ja varsti võib ka se juhtuda,et laps paneb kodust plehku ei taha kodus olla,sest hirm ema ees on suur.
ma loodan et leiad murele lahenduse,lapsed poel süüd et meil lapsevanematel närvid läbi on,ma ise ka vahel vihastan lapse peale(9 aastane),aga siis on ka põhjust.
loomulikult ka kahetsen ja palun kohe lapselt vabandust ja seletan miks ma vihaseks sain..lapsel ka kergem,nüüdseks väldin selliseid olukordi ja katsun pisiasjade peale mitte närvi minna.
oma lapsepõlves ainult sõimu ja nääklemist kuulsingi,se jätab jälje terveks eluks.ja oma last katsun sellest säästa..

jõudu ,jaksu..

Laps jääb seda fuuriat niikuinii eluaeg vihkama, peksku poiss parem surnuks..