mul on 3 poega 15, 12, 8,
tõsine siiber nendega tegelemisel, kuid nad on armsad ja lahedad
kuid nendega on alati probleeme !!!
kas tüdrukud on paremad lapsed

Paremad? Lapsed on kõik head!!! Sõltub ikka kodusest kasvatusest ja eeskujust.

Mul saab tüdruk varsti 9, viimasel kuul on probleeme, nii mis tapab. Tunne, nagu oleks puberteet kätte jõudnud, vahel endal mõistus täiesti otsas.

Mul on 3last. 2poissi ja üks tüdruk.Tüdruk on küll kõige noorem, kuid kõige hullem.Võib-olla ära hellitatud.Olen nõus ,et võin ise süüdi olla,aga palju oleneb ikka iseloomust ka.

Mõtlen alati , kuidas need poiste emmed kyll hakkma peavad saama.Kasvatad poegi karmikäeliselt, siis saavad neist tundetud machod, kui liialt nännutad, kasvatad memmepoja...Pealegi on poisid nii liikuvad ja lärmakad, kõik , mida nad teevad käib kõva kisa ja kolina saatel.
Üldiselt (mõningate eranditega muidugi) on tütarlapsed püüdlikud ja armsad, huumorimeelsed ja hakkajad. Pealegi on naissool maast madalast arenenud empaatiavõime, mis on ladusa suhtlemise jaoks imetlusväärne oskus.
Ei hakka väitma, et poisid on pahad ja tüdrukud head - nad on lihtsalt nii erinevad nagu mehed ja naisedki ju.
Poegade emmedele aga lohutuseks, et ehk kroonib neid kasvatusaegade raskusi lõpuks edu ja võite oma suurte,tublide ja tähtsate poegade üle uhkust tunda.

Minu ema kasvatab kolme poega(15,16,17).Isa elab eemal kuid võtab aktiivselt osa.Ise olen 20 ja käin teises linnas koolis.Kui koju lähen on küll selline tunne et poisid söövad sind lihtsalt majast välja.Suurt kasvu kõik ja vägevate mürisevate häältega.Kõigil on hirmus armumisaeg ka peal.Aga neist on nii palju abi ja rõõmu.Need mured, mis vahel on,jäävad nende alla.

Tundub, et unistad pesamunast tüdrukust.
Mul tüdruk 15, poiss 14. Algusest peale tundus, et lapsed vastupidi kasvanud: tüdruk ettevõtlik tegutseja, kes tormamas sekeldustesse, poiss tasane, mõistlik, tüdruku ohjeldaja. Nüüdseks sellised vahed nagu kadunud, mõlemad paar parajat sahmijat. Mulle meeldivad mõlemad.

Ja minul ainult üks 7 aastane röövliplika-täiesti kahe lapse eest ja selline hakkajaja ja kisaja ja kohati olen mõelnud,et täielik põrgu-lihtsalt hellitasime ta ära ja tagasi anda ta ei taha.Vaid konkreetsete läbirääkimiste ja kokkulepetega kuidagi saab hakkama.Ja igatahes on mul tunne,et tal on juba eelpuberteet ka veel.Täiesti crazy kohati.Õppimisele tähelepanu ei pööra,tühiasi,kade ta ka pole.Vaatas küll pika näoga lapsi,kes said kiituskirja ja vägagi mõtlik oli.Samas vaatan positiivselt tulevikku-ikkagi ju siis endal on ka midagi tegemata jäänud ning tasa-targu temaga rohkem aega koos olles hakkab asi vaikselt paremaks minema.Ja ise arvan,et pubekaiga äkki ikka ei tule nii katastrofaalne,oleme ennem seda rääkimiste abil kokkuleppeid teinud.Ja lapsed on tõesti erinevad-osad on nii mökud -vanematel hea ja mugav,hiljem jälle peavalu.

minul on kaksikud poiss tüdruk nemad ei tee pahandust nemad on veel nii väiksed lapsed

kapsas!!!pole sind ammu õnneratast mängimas näinud:))))

Mul ka kolm poega. Ma arvan ka, et tüdrukutega on lihtsam. Ma mõnikord tahan olla nii, et ühtegi meessoost isikut ei oleks lähema 100 km raadiuses. Kohmakad, juhed, lärmakad ja on juba mitu kristallvaasi ära lõhkunud. Mul täiesti siiber, midagi ei saa kodus ilusaks teha, kohe on näpujäljed peal või katki või aknast väljas või üle joonistatud või kaunis postkaart lennukiks tehtud või peale astutud jne. jne. jne. Ometi olen kamandanud neid puhtust hoidma ja koristavad nad ka nööri mööda ja järeleandmisi ma korra suhtes eriti ei tee, aga kohati on tunne, nagu seinaga räägiks-röögiks... Olgu heaga, olgu kurjaga - mingit kasu ei ole.