Ükskõik, mis lahendus probleemile ka ei leitaks, ei tohi sellist käitumist aktsepteerida. Kuna tegu on tõsise probleemiga, kuid vaevalt poiss psühholoogi juurde läheks, siis tuleb ise leida lahendus.
Mina pakun paar lahendust välja, mis ei pruugi just kõige paremad olla, kuid siiski võimalused.
1. Poisiga tuleb rääkida. Talle tuleb selgeks teha, et ükskõik keda ta ka ei lööks, inimene saab haiget, nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt.
2. Šokiteraapia. Kui poiss lööb, siis tuleb jääda liikumatult lamama maas. Äkki mingi ime läbi poiss ehmatab ära ja saab aru, et sai koleda teoga hakkama ja sellel on tagajärjed.
3. Paluda eksmehel rääkida pojaga. Äkki toob see mingi muutuse?
Mina olen ainult kommenteerija. Ma ju ei tunne seda 17-aastast noormeest ning ei tea, mis teda liigutab piisavalt, et selline käitumine lõpetada. Seetõttu soovitan õnnetul emal järgi mõelda, mis oleks probleemile kõige parem lahendus.