Aga minge ja istuge natuke tunnis, siis näete, missugused lapsed koolis on. Minul hakkas küll õpetajast kahju - pisikesed 7-aastased on harjunud kõike tegema ja ütlema. Kodune kasvatus jätab soovida!!! Ma ei ole õpetaja, muide.
Kui esimese klassi poiss lööb tüdrukut näkku ja koolikutsutud isa ütleb lapse juuresolekul, et, noh, ikka ju juhtub, siis mida sellest poisist tahta.
Esimesel koolipäeval viskas paar poissi nõmedaid ja labaseid kilde, kommenteerides õpetaja igati asjalikku juttu - mõned vanemad naersid nii, et õpetaja juttu polnud kuulda ja poisid said hoogu juurdegi.
Arvan samuti, nagu üks eelmine, et asjal on mitu külge. Ja kasvatage oma lapsi. Minu poisid on ka märkusi toonud, aga ma ei õigusta nende tegusid kunagi, vaid arutame ja räägime, miks see märkus on saadud. Enamasti (aga mitte alati) saavad poisid ka aru, et õpetajal oli õigus.

2 poisi ema, sa tundud olevat pisut piiratud mõtlemisega.

teemaalgataja lapsel ei ole käitumisega probleeme, ta ei haugu õpetajale vastu ega löönud kedagi, püüa aru saada.
ah, kõike on võimalik selgitada, aga mitte igaühele.
mina loobun.

Mina ei loobu.

kas oma olen väitnud,et minu laps haukus vastu ja lõi kedagi?
olen olnud koolis tunnis, mil on avatud uste päevad!Paraku iga kell tundi naljalt sisse ei lasta.Nii palju kui mina olen käinud tundides on lapsed nagu kivikujud kes ei liiguta vaid kuulavad hoolega mida neil tunnis palutakse teha.See,et sina(2 poisi ema)olid tunnis ja nägid mida teevad need 7 aastased!!!Kas olid nii mihkel,et astusid vahele ka?Äkki olid sina ka see lapsevanem, kes naeris nii valjusti?Kindlasti pole kõik õpetajad nii tigedad tädid!Ja kas on meie seas selliseid lapsevanemaid,kes usuvad teisi rohkem ,kui oma last!?Mina usun ikka eelkõige oma last rohkem,kui õpetajat.Eks mõlemad räägivad asja ju nii nagu nad oma vaatevinklis näinud on.Hoidma pead ikka oma lapse poole.Sinu omaasi kas näitad seda välja või mitte!Kas õigustad oma lapse tegusid või mitte!?
Ja mina ka ei loobu!!!!

Nii et asi on siis nii, et kool ja kodu on vaenlased, ühel pool rindejoont õpetajad ja teisel pool ema oma lapsega??? Katsuge aru saada, kulla inimesed, enamus õpetajaid ei ole mingid perverdid ja tahavad teie lapsest põhiliselt seda, et ta õpiks ära need oskused ja omandaks need teadmised, mis on talle edasi jõudmiseks vajalikud... Aga see on ju nii paha!!! See kindlasti ei kattu teie kui lapsevanema huvidega? Tore, kui te oma last usaldate, aga ehk mäletate isegi lapsepõlvest, et vahel oli lihtsam vanemale ilusat juttu puhuda, kui oma vigu tunnistada? Muidugi, on olukordi, kus õpetaja eksib ja lapsel on õigus, aga mitte alati ja mitte igas olukorras.

Tüüpiline vanemlik suhtumine: Ei MINU lapsuke on ju targim ja parim ja mitte midagi ei tee.

Vargad, vägistajad ja mõrtsukad ka kunagi sündinud ja ema omanud.

Aga nüüd teema juurde. Kas teil on üldse aimu, mis koolis toimub? Mina KÄIN koolis ja võin öelda, et õpetajad, õppimine ja kord on kolm sellist asja, mida parema meelega koolis ei nähtaks.

Selle asemel, et kohe õpetajat süüdistada, võiks ikka oma laste kasvatuse peale mõelda. Ma olen küll ja küll imestanud kasvatamatust. Issand. Väieksed lapsed röögivad ja kisavad nagu ratta peal ja seda tavaliselt sellistest kohtades, kus seda teha ei tohiks. Näiteks vaalikud üritused või nii. Ja kui ma oolis väikeste majja satun, siis on see täielik õudukas. Kriiskamine ja röökimine käib hommikist õhtuni. Austan algklasside õpetajaid nende närvide vastupidavuse eest.

Nii nagu igal pool meie ümber on ka koolis väga erinevaid inimesi tööl ja paraku ka erineva suhtumisega lapsevanemaid. On õpetajaid, kes kirjutavad tühiseid märkusi ja on lapsevanemaid, kes ei usu ka tõsistel puhkudel, et nende lapsuke on midagi valesti teinud. Kui teema algataja on õpetajaga rahulikult rääkinud ja see ei ole tulemusi andnud, tuleb rohkem pöörata tähelepanu lapsele. Üritada talle selgitada, et selline on õpetaja suhtlemisviis, et ta tahab sellega ema informeerida, mitte last traumeerida ning üleüldse võiks enne õpetajale asja puudumisest rääkimist oma sahtli kaks korda üle vaadata. Kui ei ole võimalik last teise klassi panna, tuleks hoiduda last õpetaja vastu häälestamast, see muudaks koolis käimise väga ebameeldivaks, samal ajal jälgida, et lapsel ei tekiks mingit "süükompleksi" ja siluda märkuste sellesuunalist mõju. Loomulikult rõhutada ikka tähelepanelikkuse vajadust, päris asjatult ju need märkused pole kirjutatud?

Lihtsalt ema võiks aga õpetajale pakkuda välja suhtlemise e-maili abil, märkus lühidast vastamisest jne ei tundu mulle kurja kirjana, vaid informatsioonina, mida te lapsega mõlemad võtate karistusena. Ehk õpetaja sooviks, et lapsega kodus rohkem suheldaks, lastaks tal pikemalt kirjeldada oma päeva, koolikaaslasi või mida iganes, et ta harjuks jutustama, end väljendama. Lapsele meeldivam oleks aga, kui suhtlus toimuks ilma päeviku vahenduseta.

Pikka meelt kõigile ja proovige ikka mõlemat poolt (last ja õpetajat) mõista. Kindlasti suhelge õpetajatega ning arvestage, et rünnakule järgneb samalaadne vastus ja konstruktiivsest vestlusest ei tule midagi välja. Naeratage rohkem!
:))

Ma arvan, et ei ole piiratud mõtlemisega inimene, kuigi keegi nimetas mind nii. Arvan, et piiratus on pigem võimetus näha asja teist külge.
Ja lisan veel, et ka minu pojad on toonud märkusi. Mul ei ole musterpojad, vaid poisid nagu poisid ikka. Tahtsin lihtsalt öelda, et asi ei ole ainult õpetajates, vaid ka vanemates. Ma ei rünnanud teema algatajat, tahtsin teid mõtlema panna.

"kool on liiga naiste- ja tüdrukutekeskne. väärtustatakse distsipliini ja sõnakuulelikkustŽ

Distsipliin ja sõnakuulelikkus on ju ka sõjaväe tähtsaim põhimõte. Nii et seda ei saa küll naistekesksuseks nimetada.

sõjavägi püüab kasvatada käsutäitjaid. inimene, kes mõtleb talle antud käsu üle, ei ole hea käsutäitja.
kool ei peaks kasvatama käsutäitjaid vaid mõtlevaid noori inimesi. paraku eelistatakse just neid püüdlikke ja kuulekaid, kes liiga palju ei mõtle. õpilane, kes julgeb õpetaja käsule põhjendust soovida, saab peagi "paika pandud".
sõjavägi vormib selliseid inimesi, keda tal sõjategevuseks vaja on.
kahuriliha.
kool ei peaks olema nagu sõjavägi, kool peaks püüdma lapsi kujundada laste heaolust ja arengust lähtuvalt, mitte vormima neid kooli huvides selliseks, et õpetajal mugav oleks.

Tõsi ta on, see kooli ja sõjaväe jutt. Halb õpetaja võib lapsele palju halba teha. Kui kooli või õpetajat vahetada ei saa, eks siis peab kodu aitama.
Esimene asi, ära saa märkuste peale pahaseks. Rääkimata lapse peale pahaseks saamisest. Võta asja naljaga pooleks, kui neid märkusi nii hoogsalt ja pidevalt sajab, siis pole neis ju mitte midagi tõsist, tühiasi, mis siis. Ka tulevase kooli pärast pole vaja karta, kui tasemetööd ja hinded korras, poiss kah avalikus kohas käituda mõistab, siis saate uues koolis uute õpetajatega naerda, et küll mõni õpetaja armastab märkusi kirjutada.
Ja õpeta poissi julgelt käituma. Küsib õpetaja märkuse kirjutamiseks päevikut, las küsib, siis peab ta selle saama. Päevik tuleb sirge seljaga ja otsa vaadates ulatada, sirge seljaga vastu võtta, karta pole vaja. Pärast võib veel kõva ja selge häälega "Aitäh!" kah öelda. Usu mind, õpetajal hakkab varsti imelik.
Ahjaa, koolis käi siiski ka. Üks hull asi nende paljude märkustega on see, et tõsisemad probleemid kaovad märkustekuhja alla ära. Märkus on ju üks väheseid õpetajale lubatud karistusvahendeid (kuigi ta ei tohiks seda tegelikult olla), kui see mõjuvuse kaotab, siis õpetaja tõsiste probleemide tekkides täiesti jõuetu olla.

Juta, sul on kift isa olnud!

minu poja päevik kah kirju, olen käinud õpetajalt selgitust nõudmas, mida üks või teine märkus konkreetselt tähendab, talle õhtul koju helistanud jne. noh ja kui mulle tundub, et märkus ilmaasjata, siis pojaga selle pärast praganud küll ei ole. edaspidi hakkan päevikusse kirjutama Juta isa laadseid kommentaare ;) poja mul õnneks paksunahaline ja neist märkustest välja ei tee, talle on hoopis olulisem, kas ma talle kalli teen või mitte.

Mul oli VÄGA kift isa.

Millest selline vaen õpetajate vastu? On tööl probleeme ja lapsepõlve kompleksid tahavad väljaelamist?
Selline õpetaja on muidugi saamatu, aga õpetajavaenuliku suhtumisega kodus kirjutate oma lastele ebaõnnestumised ise sisse.
Head uue kooliaasta algust! Ärge õpetajale lilli unustage!

Aga äkki on tegemist tähelepanu puudumisega või hüperaktiivsusega ...vms-ga ...? Kuidas ta kodus sõna kuulab ja oma isiklikesse asjadesse suhtub, kohustustesse... kas hobisid on...?
Peate vist seda asja pere ringis arutama...aga eks neid õpetajaid on igasuguseid...mäletan isegi kuigi olin tüdruk, oli mul päevik 8-ndast 10-nda klassi alguseni alati punane arusaamatute märkuste pärast...( ei olnud ka kommunistlik noor- vist ainsana klassis )

oh seda "peedistamist". pärast seda kui päevikusse ilmus hinne
4-1=3 ja õpetaja selgituste andmiset keeldus oli skandaal kindlustatud. -1 oli sellepärast et vihikut ei olnud. nõme õpetaja - kui vihik kodus käib see hoolsuse kohta aga mitte teadmiste kohta. laps hakkas enne tema tundi juba värisema ja rääkis et parem oleks surnud olla! - psühhoterror ei ole vist laste õpetamiseks/kasvatamiseks parim. kuna linn väike ja isegi sama moori tunnis käidud siis oli lahendus üks - kõva kisa ja uue õetaja nõudmine! sain

Minu poiss saab selliseid märkusi nagu "...loopis sööklas toiduga", "segab tundi", "ropendab", "tänaseks õppimata". Mina küll ei vihastu õpetaja peale, eks see ole minu kui lapsevanema viga, et laps nii käitub. Ja mina teen küll meelsasti poisi klassijuhatajaga koostööd, mitte ei kaitse selliste märkuste saamise eest. Eks mõni märkus on ka selline, mis tundub tühine(nt."jooksis vahetunnis"), siis lihtsalt sellele ei pane nii suurt rõhku, tegelen tõsisemate märkustega.
Tahan veel õelda, et ärge kiruge nii palju õpetajaid, sellist vägikaika vedamist kooliga pealtnägev laps saab sellest innustust ja arvab, et tal ongi alati õigus. Parem rääkige lapsega ja õpetajaga kui märkused ei meeldi, tehke koostööd kooliga.