Ma pole põhimõtteliselt koera võtmise vastu. Olen ise ka mõelnud et võiks üks rõõmurullike kodus veel ringi sibada. Laps (14.a.) lubas et hoolitseb ise koera eest. Aga arvan, et lapsed tüdinevad hoolitsemise kohustusest ruttu ära. Ja kui minul pole ka aega koeraga väljas käia (pikad tööpäevad), siis jääb loomake unarusse. Pealegi on meil rahadega kitsas ja vahest on tegu et endalegi midagi hamba alla saada. Samas tean kui palju annab lapsele koeraga tegelemine. Ütlesin et võtame siis koera kui saan parema töökoha ja rahadega enam nii kitsas ei ole. Aga aeg läheb, laps kasvab ja need elamused mis koeraga tegelemine annab jäävad tal saamata kuniks mina parema töökoha leian. Ei tea mis teha.

Kas sul ühtegi koeraga tuttavat ei ole?
Tänapäeva koerakasvatajad lepivad tihtilugu koerafoorumites kokku, kus järgmine kokkusaamine koertega on. Otsi need üles ja minge lapsega sinna kohale. Laps saab vaadata ja katsuda erinevaid tõuge, leiab endale endavanused koerainimesed ja saab nendega koos koeri jalutada. St. alati ei pea koera endale koju võtma, kui laps tahab aga pere võimalused ei luba.

Ta sõbrannal on oma koer. Ja sõbranan hoolitsweb ka ise oma koera eest mitte ema. Minu laps ei lepi vaid teiste koerte inetlemisega ja silitamisega. Ta tahab ka omale koera. Üritasin talle selgeks teha kui palju koera võtmine ainuüksi maksma läheb, hilisemast hooliotsemist rääkimata.

Kui see rahaliselt võimalik ei ole, siis mina ei võtaks. Saab suureks ja ostab endale ise koera. Muidugi kui te tõukoera ei võta, siis ostmiseks eriti palju raha vast ei lähe. Aga igasugused vaktsiinid ja muud kulutused küll. Pluss veel toit koerale. Aga oma last pead sa ise paremini tundma. Mullegi lubati suure suuga, et kassi eest hakkab ise hoolitsema, aga nüüd ei tee midagi.

Kui mina veel väike olin, ma hirmsasti tahtsin koera ja lõpuks sain ka, siis kui 13-aastaseks sain.Ma olin nii õnnelik ja hoolitsesin tema eest ka. Vahest rahadega oli samuti kitsas, aga keegi nälga ei surnud=)Koer on ikkagi väga hea sõber.See ei pea ilmtingimata paberitega tõukoer olema.Meil oli tõukoer, aga ta oli kõige pisem pesas ja seetõttu pabereid ei olnud, aga armas ja tark koer oli ta ikkagi ju.

Millal laps käib koeraga väljas? Hommikul ju peab ka kell 5käima vaevalt ta viitsib.
Kui teil endalgi raha pole siis küll ärge ostke

kui ise ei harjuta koera kell 5 käima ega siis ikka ei käi küll.seda et 15 min varem peab tõusma olen nõus.ja õhtul ka tormiga minema.aga emale hirmutamiseks äkki tahabki selleks et ühtlasi õhtune suits nurga taga teha.

See laps ei tee suitsu. Lubab, et igal hommikul enne kooli käib koeraga väljas ja päeval ja õhtul ja üldse tegeleb palju koeraga. Koer oleks samas ka hea põhjus miks laps peaks rohkem õues käima ja ehk tõesti kasvatab lapses rohkem kohusetunnet. Ta on juba mitu aastat koera tahtnud. Nüüd tekib mul endal ka juba tahtmine koera võtta. Aga samas on ka hirm, et äkki me suuda koera eest piisavalt hästi hoolitseda. Ei tahagi tõukoera, paraja suurusega krants sobib ka täitsa.
Kui palju teil kulub koera peale kuus raha?

Sul laps praegu 14a?Paraku elavad koerad vahel 18aastaseks.Laps läheb varsti teise kooli-ülikooli/kutsekasse,võib-olla üldse välismaale õppima.Kui võtate koera,siis mitte lapsele vaid perele ja see kodu jääb talle päriseks....

Jah, ta võib ju lubada, et hoolitseb koguaeg ja õhtuti käib jalutamas ja hommikuti ja lõunati ja ja ja..
Aga tegelikult üks koolilaps tavaliselt seda teha ei jõua.
Minul on ka koer ja olen ka koolilaps ja no, ema jalutab, isa jalutab ja mina jalutan ja ometi tahab ta veel jalutada, veel tegemist, veel rohkem tähelepanu.

Koer on vastutus.
Mina tahtsin koera, sest mul polnud sõpru. Võibolla on sinu lapsel samuti elus mingi puudujääk, mida ta lihtsalt tahab koeraga korvata.

Koera pidamiseks läheb raha, eriti kutsikana. Siis on talle vaja osta: kaelarihm, jalutusrihm, söögikauss, mänguasju, kammid-harjad, igatmasti rohte, ussirohud, vaktsiinid (lähevad väga kalliks!) pluss siis veel toit, mis võtab jälle omajagu raha. Meil läheb kuus koera peale (keskmist kasvu) kuskil 500krooni kui mitte rohkemgi.
Kutsikas teeb tavaliselt pahandusi, närib asju, teeb pissiloike.
Kui laps on koolis ja sina oled tööl, pole kodus mitte kedagi. Mis see väike kuts siis üksi kodus teeb? Nukrutseb?Nutab?Haugub?Ajab naabreid vihale?

Kas on vaja koeri õnnetuks teha?


Praegu ma loetlesin üles need negatiivsed pooled. Aga igal mündil on kaks külge - koer annab rõõmu, naeru, elulusti, õpetab taas aktiivselt liikuma, annab uusi tutvusi.

Mina soovitaks võtta laps käekõrvale, puhas leht ette ja arutage kõik plussid-miinused läbi. KÕIK. Kaasaarvatud see, mida kutsikas üksi kodus teeb. Lahenduseks ntx kahe koera võtmine, mis alguses tundub hullumeelsusena, kuid siiski - neil on seltsi. Ja kui ikka teise koera võtmine ei tule kõne alla, siis tuleb mõelda, et koeral oleks üksi ohutu.

Koer on ELU. Tal on omad soovid, oma tahtmised. Mis juhtub, kui ta näiteks polegi nii õpihimuline või rõõmus, kui laps ette kujutab?

Mõelge hästi läbi, enne kui teete otsuse, mis võtab endale vähemalt 15aastat, toob muret (kui jääb haigeks ja on vaja tuhandeid kroone maksvaid operatsioone) ja rõõmu.
Ja sina pead temaga ka jalutama. Mõtle ka enda seisukohalt üle.


Ja ärge enne suve võtke - siis on laps kolm kuud kodus, saab õpetada elementaarsed asjad selgeks, on aega temaga tegeleda.

Tean isegi, et koera võtmine on suur vastutus, seepärast ma polegi kergekäeliselt koera senini veel võtnud. Kuna olen ise ka suur loomasõber, siis ei taha loomale halbu elutingimusi pakkuda. Seepärast ma kõhklengi, olgugi, et lapsele annaks palju kui saab endale OMA koera. Ega ma usugi, et laps oma lubadustest kinnipidada jõuab. Pean tõsti arvestama, kas mina hoopis suudan koera eest hoolitseda.
Mu sugulastel on koer ja ma näen, et nad ei jõua koeraga nii palju tegeleda kui koer seda tahaks. Isegi oma koera ära andmise peale on nad mõelnud, mida mina kunagi koerale ei teeks.
Tuleb see koeravõtt vist katki jätta, olgugi, et me mõlemad koera tahame.

Miks siis kohe koeravõtt katki jätta.
Räägin oma koerast (shetlandi lambakoer e. rahvapäraselt minikollie)- ostuhind 3000, kaks kaussi (üks kuivtoidu, teine joogivee jaoks-korralikud metallist kummialusel a´60 krooni,), kausike kodutoidu jaoks (meil vana supikauss).
Kulud vaktsineerimine 1* aastas-kompleksvaktsiin- 250 krooni, ussirohi 4*aastas a´70 krooni, kirburohtu kord kevadel-mõjub 4 kuud.
Jalutusrihm (lingrihm)-150 krooni. Küünekäärid, korralik kamm ja hari. (kokku vast 300-400 krooni)

Mina tahtsin lapsena koguaeg endale mõnda looma - kassi, koera - meelitasin huluvaid kasse koju sööma, käisin tuttavate koertega jalutamas jne, lõpuks sain närilise, kui ise ära ostsin. Nüüd olen täiskasvanu, mul on koer ja kass ja ma ei näe mingit probleemi selles, et olen pikad päevad tööl. Koeraga käin kaks korda päevas väljas, mõlemad loomad on nagu rahulolud ise (kass on tubane). Nädalavahetustel saan pikemalt käia koeraga jalutamas, aga kuts alati ei taha - kui on külm ja märg, siis ta eelistab lühikest koduümbruseringi.
Kuna toidan loomi kvaliteetse apteegitoiduga, siis on mõningaid kulusid, kuid uskumatul kombel on kass kallim - wc (ühekordne kulu, aga kallis), puur (ühekordne kulu, aga kallis), söök, liiv, vaktsineerimine, steriliseerimine, ravimid jm.
Koerale kulub vähem - rihmad (traksid ja jalutusrihm (ühekordne kulu ja suhteliselt odav)), söök, vaktsineerimine, vajadusel ravimid (kirburohi vm taoline). Lisaks sööb ta ka lihtsamat kodutoitu krõbinate vahele.
Minu kohusetundele ja ka enesetundele oleks palju juurde andnud, kui mu vanemad oleks lubanud õigel ajal koju koer või kass võtta. Loomulikult peab valik olema mõistlik - ära taha suurt ja palju liikumist-tegelemist vajavat tõugu, võta väike koer, pesakonna kõige rahulikum, miks mitte krants (minu oma on). Mõtle, kas saadav kasu ei kaalu üles ette kardetud probleeme - sa ju ei tea, võibolla ei teki mingeid muresid.

Teie kaks loomaARMASTAJAT teeksite kindalsti näiteks ühe varjupaigakutsu õnnelikuks. Kui su laps on niikaua koera tahtnud, ja ka koertega kokku puutunud... See, et tema sõbranna ise koera eest hoolitseb on ju hea märk. Tean ise , mida tähendab koeraigatsus. Niikaua koera soovinud ja piisavalt vana laps (ja nagu aru saan, arukas) oskab koera ikka hinnata, ma usun. Väikesele koerale ei kulu ka palju söögiraha. Vaktsiininde tegemine on kord aastas ja on palju odavam kui ravimine, ussirohtki pole kallid. Kui väga tahta siis...
=)

Olen tõesti ka selle variandile mõelnud, et varjupaigast koer võtta. Aga kuna sealt saab täsikasvanud koera, siis iial ei tea mis elu see koer enne elas ja mis halvad harjumused tal küljes on. Eks me kaalu neid + ja - veel.

Mina tahtsin ka väiksest saati koera, tavaline koer ei sobinud, sest tahtsin minna näitustele (tuttavad oma koertega käisid ja nii tuli endalgi isu), vanemad ei olnud esiteks nõus, kuna seda tõugu koeraga on lapsel raske toime tulla (eriti aitasid asjale kaasa vanemate tuttavad ja töökaslased kes sellest tõust hirmujutte rääkisid), tõukoer maksab palju ja peale selle oli tegemist ka sellise tõuga mis kindlasti vajab koolitamist ja toidukulud on küllaltki suured. 13 aastaselt sain lõpuks selle koera keda tahtsin, koolitasin teda ja käisin näitustel, kulud katsin enamuses ise (teenisin koolikõrvalt raha), paar aastat hiljem võtsin ka teise sama tõugu koera juurde ja olen väga rahul. Vanemad pole koertega väljas käima pidanud ega nendega tegelema.

Kulud on küllaltki suured kuna mõlemad koerad käivad näitustel, erinevates trennides, transport tuleb ka ise leida (sageli buss või reis mõne tuttavaga kellel aitan bensiinikulud katta, eriti soolaseks lähevad reisid välismaale) söövad liha + kvaliteettoitu. Koerte ostuhind on sellega võrreldes päris pisike. Arstikulud on siiani piirdunud vaktsineerimistega. Mul on palju tuttavaid kes on ka noored ja tegelevad suurepäraselt oma koertega. Samas ma laseks kaaluda ka tõukoera varjanti, sest laps võib hiljem väga näitustele-kuulekusvõistlustele tahta.

Ei, meile sobiks täitsa tavaline tõupaberiteta krants ka, kes oleks lihtsalt sõber ja kellega väljas käia. Aga eks õpetust/koolitust tahaks koerale ikka anda. Valida tuleks mingi selline koer kes vähem karvu ajaks. Laps tahab väiksemat koera, mina jälle keskmist kasvu. Mulle meeldib metsas jalutamas käia ja rattaga sõitmas, nii nii palju välja ajada. Lapsega sama lugu, siis ta on sunnitud rohkem väljas käima. Koeraga tegelemine annaks lapse emotsionaalsele arengule palju, see on minu joaks väga oluline.

Lapselt ei saa nõuda vastutust- ta ei ole selleks lihtsalt valmis, kuigi võib lubada, et tegeleb koeraga jne. Koer tuleb võtta ikka siis, kui vanemad tunnevad, et on valmis selle vastutuse võtma. Nii et mõelge järele- kas te soovite endale koera või mitte- ja selle järgi tegutsegegi!

Võtke siis parem suur koer. Väiksega on tüütu jalutada. Suur jookseb ka jalgratta kõrval jne.

võtke väike puudel. Tark, rahulik, karva ei aja, on päeval ilusti üksi, asju ei näri ja ei lõhu kui omal on piisavalt mänguasju.
Meil oli (paberiteta ja emane) ja elas oma kõrge vanuseni. Korra olid isegi pojad. Jooksuaegadel hoidsime koeral silma peal. Kordagi ei ostnud talle spetsiaalset koeratoitu, sõi kõike mida meiegi. Juurde andsime vitamiine, kaltsiumit (kuuridena). Koolis ei käinud,õpetasime natuke ise ja koer mõistis meid väga hästi.

Varjupaigas on ka kutsikaid, tõsi küll rohkem suurte koerte omi.Meie eelmise (kutsikana leitud) koera surmast on möödas kaks aastat. Kindel plaan oli võtta uus koer varjupaigast. Käisime mitme täiskasvanud koeraga tutvust sobitamas, kuid nad ei klappinud kuidagi meie kassidega. Kuid tegelikult oleks tahtnud ikkagi kutsikapõlvele uuesti kaasa elada, sest nad on väikselt nii nunnud (mis siin salata, vahel parajad põrgulised ka). Nüüd ongi meil juba peaaegu kuu aega olnud kodus väike varjupaigast võetud titt, sest juhuse tõttu oli sel ajal saadaval varjupaigas sündinud väiksemat sorti koera kutsikad. Eks vahel muret ja teatud rahalised väljaminekud on, aga rõõm on suurem. Kõik meie lemmikud on kasvanud ja ära elanud ilma spetstoitude ja muude spetsvahenditeta. Koerad on ju suuremalt jaolt üsna tavalistel inimestel ja saadakse hakkama küll. Ise ei kujuta elu ilma loomadeta ette. Vaata www.koertekoda.ee. Seal palju informatsiooni koerte kasvatamise ja ettetulevate probleemide kohta, samuti teavet varjupaikades olevate loomade kohta.

Sind teemaalgataja sugugi mitte solvata, aga mulle tundub, et lapse soovi täitmine on hetkel ikkagi peaeesmärk. Muidugi tahab iga ema oma lapsele rõõmu valmistada, saan sellest väga hästi aru. Oled ju nii kahtlev, sellest järeldan, et lausa südamest Sa koerakest ikkagi võta ei sooviks...

Väike parandus - www.koertekoda.net. Aga piisab täiesti kui neti otsingusse kirjutada koertekoda.

Koerast on rohkem rõõmu kui tüli - ja mitte ainult lapsele, sulle ka. Pole vaja tõukoera, krants intelligentne koer. Ja 14 a laps ometi teeb, mida on lubanud, kui sa teda vähegi oled kasvatanud. Õpetajana võin öelda, et laps vabandab, et ta jääb järelvastamisele hiljaks, sest peab vahepeal koeraga õues käima. Kui on perekoer, siis ta seab oma graafiku teie oma järgi ja pubekal on parem koju tulla, kui teda seal oma koer ees ootab.Ja kulutused pole ka suured. Olen just oma koera matnud ja märkan, et ikka viimased vorstiviilud ja soustilõpud jäävad järgi ja nüüd pean toitu ära viskama.

Esimesel aastal oli krantsuga igavesti tegu : näris linoleumi põrandalt ära,käristas tapeeti ja urgitses pesukastist püksikud välja ning lutsis hargivahed auku...Sai siis noomitud ja aresti pandud (5 minutiks kempsu)ja nüüd on vana tubli elukas,juba 10 aastane.Hommikul magab voodi all 11ni,õhtul käime 9st ,veel korra käib laps peale kooli ja ongi kõik. Suvel muidugi mere ääres ja metsas kaasas.Korterikoer - selline bolonka moodi karvanäss ja karva ajab ainult siis,kui kevadel ilm soojaks läheb.Saab teist ka pöetud 3 korda aastas umbes.Mingeid erilisi väljaminekuid küll ei ole täheldanud ( kompleksvaktsiin 100.- ja puugirihm 2xaastas).Muide,mu sugulased tegid nii,et kui nende 2 poega tahtsid koera saada,lepiti kokku nn.''kuiv trenn''Kuu aega 3 x päevas pidid poisid ''jalutama'' ümber maja isa pikka konksuga vihmavarju.Hommikul vara,hilja õhtul ja iga ilmaga...Aga koera said endale.

to ei taha

Kahtlev olen just selle pärast, et nagu eespool juba üks kirjutaja mainis, et koer võta siis kui jõuad ise temaga tegeleda, sest lapse lubadustele ei saa lootma jääda. Loomakest virelema aga ka ei taha võtta, hoolin loomadest selleks liiga palju. Täiskavanuna teadvustan mina lapsest rohkem looma eest vastutust, seepärast kõhklengi.
Keskmist kasvu koera tahan mina just selle pärast, et see jõuab mul ka ratta järel joosta ja jalutades käib mul temast ikka jõud üle (pole vaja karta, et ei jõua koera kinni hoida kui tal äkki tuleb tahtmine rihma otsas mind "vedama" hakata). Laps tahab väikest koera, sest väiksemaga tal parem mängida ja jõud käib kah üle kanseldamisel.
Jah, loomulikult on mulle lapse soovi täitmine oluline. Usun, et oma koer mõjuks talle hästi, mulle endale ka. Ja mul hea meel kui lapsel hea on.

Jäi ennist veel kirjutamata, kui palju tohutult toredaid inimesi ma tänu koertege tegelemisele olen kohanud! Ja väljas veedan palju aega, iga päev vähemalt paar tundi.

kui ta väga tahab ja lubaks, et hoolitseb ise ta eest siis ma ostaks. mu 10-ne tahttis ka hirmsasti koera ja sai ka selle. arvasin et lõppude lõpuks pean ikka mina hoolitsema aga ennäe siiamaani hoolitseb tema. koerad on parimad!!!

Kas mõni teab mõnda linki kuskohast saaks lugeda koerte hooldamise kohta? Lemmik.ee-s ei leidnud sellist kohta.

Kas mõni teab mõnda linki kuskohast saaks lugeda koerte hooldamise kohta? Lemmik.ee-s ei leidnud sellist kohta.