mai tea, kas ma just 14 aastaselt vitsa sain, aga 10neselt küll. Mõikas:D Läksin ka pärast emalt vabandust paluma ja kallistama.

Mitu päeva mööda läinud, kuidas seis on?

Enne sõnavõttu peab jälgima, et ise rumalana ei paista. Kasvatamise üks osa on reeglite kehtestamine, karistamine ning tegu-tagajärg jada selgitamine.

kes hukka peab minema,see ka läheb! kui aastatega tuleb aru, on hästi, aga tihti ei tule ka.ja sina oled saanud ju endale poolel teel mäest alla tatika.teemaalgataja mainis,et pärisvanematel probleemid ehk joodikud, valmis said lapse tehtud viinauimas, aga raha,kainet meelt ja vastutustunnet edasiseks ei jätkunud.abortide vastased-kumb humaansem-soovimatu laps parmudel toanurgas sõnnikus jalus või üks meditsiiniline protseduur?

Ma soovitan sul lugeda läbi enda kommentaar(10-15-07 19:58). Seejärel mõelda mida sa kirjutasid. Lugeda läbi teine kommentaar
(10-16-07 18:45) ja mõelda seekord selle kommentaari peale.
Juhul kui midagi jäi veel segaseks siis kordan igaks juhuks üle- füüsiline karistamine ei ole ksvatamine vaid ennekõike vanema kehtestamine füüsilise üleolekuga (mis kahjuks on mööduv).
Teisalt tähendab see ka seda, et vanem ei ole lapsele autoriteet ja see on ennekõike vanema tegemata töö.

Viimane kommentaar eelviimasele oli päris hea ja õige :-D
Neid tüha lõksutajaid on kõik kohad täis ja kasu pole neist mitte küünemusta väärtki!

Teema algatajale:

Raske olukord Sul, kuid tegid minu arvates õigesti. Nüüd on Sul olemas vähemalt mingisugune autoriteet. Edasi läheb veelgi keerulisemaks. Vaja oleks tüdrukuga tõsiselt rääkida, samas vajadusel võib-olla ka karistust korrata, kui ei õpi. Füüsilise karistamisega liiale minna ka ei tohiks! Konkreetseid juhiseid on võimatu anda, kuid miskipärast mulle tundub, et saad hakkama ja oled õigel teel :-)

Teema lõpetuseks: kaks viimast postitust näitavad suurepäraselt nende kirjutajate krussis närve ja olematut intelligentsust.

intelligentsel "malakas-el"...tal ilmselt lihtsalt ei ole teismeliseeas lapsi või on need tõepoolest hästi kasvatatud.Kes see koera saba ikka...Mu tütar on nüüdseks 19aastane ja meil on lähedased suhted.Ei ole talle kunagi müksu ega laksu antud.Kusagil 12 aastasena avastasime aga tema näppamise kodust(suuremad summad)ning ka kauplustest,kuhu siis kambaga mindi julgust näitama...vat siis sai ta esimest ja viimast korda vitsa isa käest(lisaks viisime ta kauplusesse vabandama)...praeguseni meenutab seda ja ütleb,et see seik pani ta nii mõndagi elus ümber hindama.Olen ise vabandanud tagantjärele selle pärast aga tema ütleb,et kui karistus on õige asja pärast saab sellest aru ja ei jää hinge veritsevaid haavu...niiet,teemaalgataja.Kõigel on siinilmas oma mõte,ka vitsal.Keegi on kusagil öelnud,et karistamisel on siis kõige rohkem mõju kui seda ei tehta esmase vihahooga...aga kui suudad karistada last siis kui oled järele mõelnud,on sellel ka sügav mõte.

jajah, see vitsaga karistamine on valus teema, aga on tõesti olukordi, kus enam miski muu ei aita, need minu kogemused... minu arust tegi teemaalgataja vea pigem sellega, et algul leebus... kui tegemist on tahtliku suure pahateoga ja kui on räägitud ja selgitatud ja kui mingid muud karistused (kodune arest, arvutikeeld vms) ei mõju, siis tulebki vitsa anda, ka 14 aastasele, kes ju tegelikult on ikka ju laps veel

To: 1ema

Mina tegin ka oma vanemad 17-aastasena vanavanemateks, kuid see on ainult tore!

tuletagem meelde Makarenkot - kui on olukord viidud äärmusesse siis on ka pedagoogiline äärmuslikult vastata, kuid korraks mitte pidevalt
praegune silmakirjalik nunnu-nunnu, lapsukese õigused ei mingit vastutust ja samas vägivalda ja kurjust põhjustavad multikad ja arvutimängud - see on sihikindel ja satanislik kurjuse ühiskonna kasvatamine
ja veelkord Makarenko - plika TÖÖLE ka, ise kraamib ja küllalt vana et ka miskit süüa teeb

Tahtsin veel lisada, et võibolla see ei olnud minu vanemate jaoks teada saamise hetkel tore, kuid see ei olegi ju tähtis- tähtis on, et lapsevanemad(mina ja lapse isa) oma last ootasime ja väga tahtsime.

:)

Elu tegevat ringe ja mulle millegipärast tundub, et vitsakaristused kui armastusega kasvatuse lahutamatu osa saab kord jälle eluõiguse tagasi. Mina pean seda vajalikuks ja õigeks, aga jah, oh seda niinimetatud lastekaitsjate kisa...

Katriin, kas sa väidad, et need kes on vitsata kasvanud, neil on olnud armastuseta kasvatus?

Minu laps (12 aastane) ütles mulle, et miks sa nii leebe oled? Võta kohe vits ja tõmba sirakas :).

mina olin kah range kasvatusega perest, 17 aastaselt polnud veel tilkagi alkot proovinud. Ei julgenud. Lugesin ja kudusin ja olin kukupai kodus. Aga siis, kui väravad valla läksid, 20, aastaselt, siis oi- oi. Tagantjärele sai kõik tükid korraga ära tehtud, mis ennem tegemata jäid. Seega, pole mõtet tulla eputama ja näpuga näitama. Kõik tuleb ringiga tagasi.

Kindlasti, kuid 20selt on sul rohkem oidu peas ning vastutad oma tegude eest ise, seega pidutsemised on selles vanuses tunduvalt teretulnumad kui nende trikkide tegemine teismelisena.

Mina sooviks küll, et mu laps oma trikid alaealisena ära teeks- siis saan mina veel aidata tal probleeme ja pahandusi lahendada. Täisealisena puudub mul igasugune võim teda korrale kutsuda, pubekana siiski vahendeid on,

Tunnistan üles, et see on minu 4a tagasi tehtud FAKE!:)

ka ema Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Eks ta jah, ole juba kasvatamine hiljaks jäänud, s
> est last tuleb ikka kohe sünnist saadik kasvatama
> hakata.Ei saa aga seda Sinu süüks panna, sest eks
> kümne aastane ole juba üht-teist kogenud ja näinud
> ja kui kasvatust sinnamaani pole olnud.Aga ka küm
> neaastasele oleks pidanud ranged piirid panema, sa
> i ehk liiga palju vabadust (nii asjade mõttes kui
> muu)Sellisega (10a) oleks pidanud topelt rohkem ae
> ga tegelema ja rääkima, kui tavalise selleealisega
> , kel ikka väiksest peale kasvatus paigas.tegeliku
> lt ei oskagi hästi ette näha, millises suunas mine
> ma hakkab, kui vanemad joodikud ja laps jäetud hoo
> leta ja omapead kasvama.mul ka sellised lapsed kas
> vatada ja poiss 14a, aga ei suitseta, joo, käitumi
> ne ja õppimine korras, noorem saab varsti 13a, muu
> korras, ainult õppimine raske, eks see ole vanema
> te süü. Aga ega ma pead siiski julge anda, et paar
> i aasta pärast sama seis on, aga loodan siiski, se
> st oleme pidevalt rääkinud ja hoian kogu aeg silma
> peal, ei ole lasknud kuskil kambas ringi lonkida
> ja piirid seadsin kohe rangelt paika kui nad sain,
> ( oli siis 9a, noorm oli siis 8saamas.)Vits oleks
> veel 10aastasele ehk aidanud, nüüd vaevalt, nüüd p
> eaks ehk asjadest ja hüvedest ilma jääma, kui ei k
> äitu nagu vaja.Mina oma poistel pole lasknud suhte
> id luua mingi kampadega, suhtlemine koolis ja oma
> maja juures mängides ja ei mingit jumal teab mill
> iste sõpradega minekut, olen nad kohe algusest pea
> le harjutanud, et pean iga hetk teadma, kus on ja
> kui minu teadmata minnakse kuhugile, siis järgneb
> karistus (arvuti või mingiks ajaks õue mineku keel
> d, ranna või teatri keeld vms. neid võimalusi ikka
> leiab ja seda, mida laps just tahab.

Tere.

Olen mees.

Loomulikult tuleb reeglid kehtestada mida võib,
mida mitte. Aga see on nüüd küll liiast, et laps võib sõpradega rääkida ainult koolis või kodus
(ilmselt sinu kuuldes).

Ja ilma sinu teadmata kuhugi minek väärib karistust...

Kujuta nüüd ette, et sinu ema kuulab pealt kõike, mida sõbrannadega/sõpradega räägid.

Peale kooli ei tohi sa ei sõbrannadega ega sõpradega rääkida ega ei tohi midagi ilma sinu teadmata teha, muidu järgneb vitsasaamine.

Ma arvan, Sina leiaksid ka, et see on ebaõiglane karistus.

Aga ma arvan, et tean kuidas sinu viimast probleemi lahendada.

Istu tütrega rahulikult maha ja minge aadressile

https://www.narko.ee

Seal on kõik lihtsalt ja faktidele tuginedes kirja pandud.

Saate mõlemad targemaks.

sain vitsa, kui käisin raksus ja valetasin teise tüdruku peale -asja eest ja kiitus vanematele, kes selle eest vitsa andsid - olin suht ülbe ka. Mingi plõks käis - et olen siis onma tegudega nii kaugel, et muu enam ei aita. austan ja armastan oma vanemaid siiralt, ei oli ise vägivaldne ega saanud sellest elukestavt traumat nagu kõik arvavad. Ei enne ega peale seda ei ole mu vanemad minu vastu kätt tõstnud, aga ju siis tundsid et hakkan üle käte minema.
praeguseid lapsi vaadates tekib õud - mis toimub? kas siis tõesti enam mingi austus ja respekt teiste elu, vara ja isiku vastu ei olegi olemas? Kui aus olla - arvan et teemaalgataja tegi väga õigesti - vits on karistuseks, see ei ole lapse vastane igapäevane vägivald -äkki hakkab elu üle mõtlema

Oojaaaa. Tagumik ja kintsud mäletavad ka 14 aastaselt saadud esimesi ja viimaseid vitsasid. Vits on küll väga-väga valus aga hästi toimiv medikament:) Need olid ikka korralikud triibulised, mis ema mulle kannikatele üles vorpis. Ei aidanud sammuti kisa ja palumise seda põhjaliku ettevõtmist. Mõnda aega ei saanud lühikesi pükse kanda ja ujumas käia:) Hea küll, see ei olnud just kõige nauditavam olukord aga praegu võin julgelt öelda, et need vitsad ajasid päris mitu pahet sel hetkel minust välja:) Vahel tuleb ikka õe ja emaga jutuks, et urvaplaastril on siiski uskumatu võim , mis aitab õigele teele suunata:)

Lapse aju on plastiline, Lapse aju peab voolima. Peab ikka väga rumal vanem olema, kes last peksab, taga räägib, mõnitab, vaimset terrorit, õnneks leidub, aga jõugu, varsti saate tagasi, kas otse või kaudselt. Üks päev laste enam ei ole , siis saate jälle süüdistada last. Ei õpeta kedagi kuidas last peab kasvatama, iga lapsevanem oma võimaluste, oskuste, mõistuse piires.