Tütar sai mobiiltelefoni 7-aastasena esimese kooliaasta sügisel. Nüüdseks on ta kolmandas klassis.
Mobiil on meie peres vägagi vajalik tarbeese, sest tihti on päeval vaja midagi käigupealt kokku leppida.
Näiteks peab ta ootamatult õele kõrvalmajas asuvasse lasteaeda järele minema või on koolis mingit raha vaja, aga unustasin hommikul anda...
Kontrollin vahel ka, kas ta on trenni jaoks ikka õiged asjad kokku pannud jne. Kui sõpradel külas käib, saab jooksvalt kokku leppida, kui kaua veel mängida võib.
Mul on endal mugavam, sest tavaliselt on mul iga päev palju pisiasju meeles pidada ja nii saan ka päeva jooksul lapsega suhelda, kui olen midagi unustanud.