Mul on suur mure oma lapse vene keelega. Teised ained korras aga vene keel ei lähe kuidagi. Õpime koos iga õhtu sõnu, neid kuskil kümmekond ja pähe ei jää. Aasta hakkab lõppema aga selle aja jooksul ei ole põhimõtteliselt mitte midagi omandanud- ei oska moodustada lauseid, pole õpikus ka ühtegi teksti jutustamiseks või sõnade kasutamiseks, lihtsalt mehaaniline sõnade tuupimine. Kas see ongi uus metoodika? Inimesed õpivad aastaga ju keele selgeks aga tal üksikud sõnad teada. Kuidas teie lastel on või see ainult tõesti meie lapse probleem? Andke nõu, mida teha?

No ei kujuta ette, et kümmekond sõna igal õhtul pähe ei jää. Aastage ei õpita keelt selgeks, vaid elementaarselt suhtlema, samas ei ole võimalik rääkida, kui puudub sõnavara. Kui inimene teab palju sõnu, oskab grammatikat õppides hiljem väga hästi rääkida.

Saan kommenteerida kui tean ,mis õpikuga tegu.Pane kirja õpiku pealkiri.Metoodika kohta ütlen , et tekstide jutustamine nii,nagu meie seda omal ajal tegime ,ei anna eriti midagi ,sest nad õpiksid sellelihtsalt pähe.Oluline on ARU SAADA ja sellepärast on suurem rõhuasetus hoopis dialoogide moodustamisel ja rääkimisel.Jutustamine nö küsimustele vastates.

meil jälle selline mure,et plika ei oska sõnu ei kokku lugeda ega õigesti rõhkusid panna. näeme ka kurja vaeva, et midagigi aru saada mida laps proovib öelda. vene keelt on nädalas kokku 3 tundi - kahel päeval siis ja pea igakord jääb samuti terve hulk sõnu õppida. kusjuures pole siiani aru saanud mida nad tunnis teevad? nt tänaseks oli kõik värvid nii mees-, nais, kesk-soost kui ka mitmuses koos kirjutamisega ja lisaks dialoog. ütlen ausalt, et kui ma kodus last ei aitaks vene keeles oleks tal olematu tase. see on ka ainus õppeaine kus laps vajab abi.

Tunnis nad siis tegelevad nende värvidega .Mina kasutan vildikaid ja kõike muud.Ka varem õpitud sõnu saab kasutada.Küsin : " Missugune õun? Vastab: punane õun ( kesksoost lõpp + kontrollin ühildumist nimisõnaga+ varem õpitud sõna" õun" meeldetuletamine.
Kas te kulla vanemad arvate,et tunnis peaks tegelema tuima pähe õppimisega?No ja mida rohkem te lapsega koos või siis lapse eest õpite ,seda vähem õpib ta ise õppima.Keel koosneb ju sõnadest ja sõnu õppides õpidki keelt.

Õpiku autor on Inga Mangus, so."kiirelt ja lõbusalt":(. Ja ma ka ei saa aru, mida tunnis tehakse? Teevad dialooge- võibolla aga tulemusi ei näe. Läheks tundi kuulama lausa aga ei ole neid lahtiste uste päevi praegu. Ja tõesti on imelik, et 10 sõna pähe ei jää! Nüüd vist tulebki nii, et kõik viied ja vene keel kolm. .Eraõpetaja?

Märkasin, kui palju on youtubes vanu häid venekeelseid multi-
filme. Näiteks "Troje v Prostokvashino" Ka laulude abil 6pib
hästi vene keelt. Googelda näiteks "Ulibka"

olen aru saanud, et tunnis nad tegelevad nende sõnadega, mis jäid selleks tunniks õppida ja õpetaja uut osa üldse läbi ei võta. nii jääbki kodus täitsa võõras tekst lapse jaoks õppida, kasvõi võiksid ju järg uued sõnad läbi lugeda ja märkida rõhu kohad ära! pole kunagi õppinud ega kavatsegi hakata lapse eest õppima vaid parandan lapse hääldust ja rõhkusi sõnade ütlemisel. huvitaval kombel oskavad nad ka väga lihtsa sõna nii valesti välja lugeda, et lausa uskumatu....pähe jäämisest ei räägigi. enda kooliajast ei mäleta, et oleks vene keelega selline jama olnud kuigi rõhkusi panime küll sõnadele peale.
dialooge teevad ka ja nendega pole siiani muret olnud kuna sõnad õige hääldusega kodus ära õpitud. hakka või lapsega kodus vene keeles rääkima!
teised pidid sõnade töös spikerdama massiliselt ja hääldus vale.

Põhikoolis oli mul ka selline õudne õpetaja (eestlane), kes lasi õpiku tekste ja sõnu pähe õppida. Õpiku tekstid olid nii keerulised, et keegi ei saanud midagi aru ja sellised sõnad, mida keegi ei kasuta. Vene keel oli 3-4 puhtalt pähe õppimise tulemusel.

Gümnaasiumis oli õpetajaks ülitore venelanna, kes tegi meiega dialooge. Tunni alguses vastasime eelmise tunni oma ja siis kirjutasime uue ning kõik koos hääldasime üle. Iga tund pidid kõik vastama, ehk väga ei saanud õppimata jätta. Ja dialoogi rääkides võis eestikeelne tõlge ees olla. Seda enam jäid sõnad meelde ja lõpuks tekkis mingisugune nägemus sõnalõppudest ka.
Tähtis oli vabalt ja arusaadavalt rääkimine ning mõistmine, mitte see, mitu viga ma teen.
Kuigi ma ei osanud/julgenud gümnaasiumi lõpus eriti vene keelt, hinne oli pigem 3 (halvem kui pähetuupimisel!), kuid ma olen tänulik sellise meetodi eest ega põe halva hinde pärast, sest nüüd ma saan vähemalt vene keelega hakkama. Isegi kui vastata ei oska, siis aru saan ikka. Ja põhikoolist on meeles ainult sõna: dostoprimetsatelnosti (pole vaja läinud)

Vot nii nagu teemaalgataja kirjeldas hakkabki olema. Minul ja absoluutselt kõigil klassikaaslastel (jah, täpselt nii, ABSOLUUTSELT KÕIGIL) oli täpselt sama moodi, kuni 12-nda klassi lõpuni välja. Minu praegune vene keele oskus on täielik 0. Õpi sõnu palju tahad, meelde ei jää. Kuuendas klassis vähemalt õpitakse selliseid elementaarsemaid ja suhtlemiseks vajalikumaid sõnu, aga edasipidi läheb aina hullemaks, spetsiifilisemaks ja raskemaks.

Huvitav, ei ole minul olnud probleeme ei vene, inglise ega saksa keele sõnadega.

Oi, shi, sa ehmatasid mu ikka täitsa ära! Aga ikkagi ma ei saa aru sellest, et kui mina õppisin koolis vene keelt, sai see keel täitsa selgeks aga nüüd ei osata peale pikka õppimist ikka midagi. Miski on ju siis ikka selles uues metoodikas valesti?

Vale on suhtumine vene keelde. See tuleb valdavalt kodust kaasa. Õpilane ei kuule vene keelt multikatest või filmidest.
Tahame või mitte, aga arusaamise tasemel peaks nagu vene keelt oskama, vähelt praegu.

Kallid arutlejad,te unustate tõsiasja ,et meie omal ajal alustasime2. klassis.Nädalas oli 5 vene keele tundi ( eesti keelt 2) ja igal õhtul kõlas Vremja ning poes ja tänaval oli kõik kakskeelne.Sama efekt on praegu nglise keelega.
Kui laps alustab vene keele õpinguid 6. klassis ( See on kõige hullem aeg , sest 6.-8.klass on ju " vasikaiga" )
Õpikut bõstro i veselo kommenteerin nii,et pealkiri ütleb kõik!!
mina ei valinud seda õpikut just sellepärast , et tahetakse KIIRESTI , aga välja kukub mitte eriti LÕBUSALT. Võrdluseks-selle õpiku järgi peab kuuendik tähed selgeks saama 5 tunniga .Selle järgi , mille põhjal mina õpetan kulub tähtede õppimiseks esimene
poolaasta.Ja kogemus näitab ,et ka selline tempo pole kõigile jõukohane.
Lapsi saate aidata kõige paremini sellega , et vaatate koos venekeelseid kanaleid .Alateadlikult omandatakse nii ka õige hääldus.Minu oma väike poeg on selle tõestuseks.Minu üllatuseks vastas ta vene keelsele küsimusele õigesti kuigi pole keelt veel õppinud.Lihtsalt kuuleb seda kodus rohkem kui teised.PÄIKEST KÕIGILE!

Vene keele huvilised - vaadake youtubest maailma ilusamaid ja
armsamaid multifilme - Gadkii utenok ja Alenkiy tsvetochek.
On kyll osadena ja heli veidi halb - vanad filmid. Aga
mäletan, kuidas mul lapsena Tulipunast lillekest vaadates
hing lausa kinni jäi, see oli nii ilus. Ja Inetu pardipoeg
oli lapsena mu lemmik - nyyh. Nyyd vaatan veel, kas youtubest
ka muinasjutu Kaksteist kuud leiab - ja nostalgitsemine
v6ib alata.

Omal ajal oli see õppimine lihtne, kõik filmid jooksid vene keeles ja eesti subtiitritega, tahtsid või mitte, külge hakkas ikka. Kui juhtus selline ime, et kinos näidati väljamaa filmi, oli see ka vene keelde ümber pandud (mitte lihtsalt peale loetud!). Koolis lugesime vene luulet, sõnade õppimist eriti ei mäletagi, grammatikaga maadlemist küll.
Vene keel on kuidagi eriti armsaks saanud, kuna teda enam ei kuule (Lõuna-Eestis), kaklen pidevalt lastega, sest tahan telekast vene kanaleid vaadata, ka Eurospordi sätin alati vene keele peale.
Sakslastest sõbrad käisid külas ja imestasid, et meil lapsed nii hästi inglise keelt valdavad, arvasid ka just, et filmindusel on suur osa, neil lugu palju viletsam. Nõuka ajal polnud jälle seda keelt võimalik kerge vaevaga selgeks saada, koolist väljusime jumalast oskamatutena, rääkimisest oli asi ikka väga kaugel, hea, kui mõnest lausejupist aru said - kui oli õnn seda kuskil kuulda:)
Ilmselt ongi lapsel raske, kui ta õpib ainult õppimise pärast ja elulist vajadust pole. Minu tütred õppisid prantsuse keelt alates 2. klassist, sama lugu - kuni pole põhjust kasutada, ei teki õpitavaga mitte mingit suhet ja asi ei edene. Lastel oli ükskõik, kas nad omandavad midagi või mitte, kas õigesti või valesti, täitsa suva. Kuu aega Prantsusmaal tegi aga imet! Sõnavarast ei räägigi, aga suhtumine muutus totaalselt, õppimine polnud enam kohustus vaid lausa uhkuseasi.
Usun, et vene keelega on praegu samuti, kui lapsed pole lausa negatiivselt meelestatud, siis eriti huvitatud ka mitte, sest asja mõtet on neil üsna raske näha.

Keelt peab reaalselt vaja olema, siis tuleb ka oskus. Jah, meie omal ajal õppisime 10 aastat seda, poes ja telekas kuulis keelt pidevalt, sai reisitud suurel kodumaal, aga vaatamata sellele ei osanud keskkooli lõpetades ikkagi ennast väljendada. Oskus tuli siis, kui tööle minnes sattusid venekeelsesse kollektiivi ja olid sunnitud rääkima hakkama.

Minu laps õpib alates 4.-klassist vene keelt B-võõrkeelena. olen jälginud kuidas ta õpib vene keelt - see on rohkem kui naljakas (minu enda vene keel on hea - eriti hääldus)! Lugedes ja jutustades on minu lapse vene keelel inglise keele kõla. Olen tähele pannud, et õpetajad ei vaevu päris alguses selgitama lastele tähtede hääldusi erinevate sõnades. Klassikaline näide: sõna "его" hääldas minu laps kuni sekkumiseni ja selgitusteni täpselt nii nagu kirjapilt, s.o. "jego". Õpetaja oli ilmselt unustanud lastele selgitada, et selles sõnas hääldatakse täht "г" hoopiski nii nagu kõlab eesti keeles "v" ehk siis "jevo". Nüüd hoopiski vaatame lapsega koos AnimalPlanet'it vene keeles ning see meeldib talle ja annab palju juurde keeleõppe seisukohalt.

Näen, et ma pole oma murega üksi- ega meie nö ingliskeelne keskkond ei soosi selle keele omandamist küll. Olen ka pannud talle vene kanaleid aga ta keerab kohe ära- üldse ei huvitu. Isegi multikad ei meeldi, isegi kui tõlgin. Aasta saab läbi aga ta pole veel kunagi pidanud tekste lugema-tõlkimagi kodus.

Nõus Shi-ga täielikult! Laps lõpetab gümnaasiumi, ja kõige hullem oli tekstide tõlkimine, ümberjutustused neist. Harjutused läksid veel kuidagi, aga tõlkimine....sõnad õppis alati ära, aga sellest erilist abi tekstide puhul ei olnud. Ja no 12-nda tekstid on nagu hiina keel, pealegi mõttetu sisuga, mis ei motiveerigi uurima ja pingutama.

Poeg on nüüd 5 aastat vene keelt õppinud, aga isegi tähed kirjutab valesti ja lugedes veerib tähthaaval. Kuigi keeltega meie peres probleeme pole, lastele jääb väga kergesti külge, inglise keeles suhtlesid interneti kaudu juba III-IV klassis vabalt, ja tänu minu saksakeelsete telekanalite armastusele on minu kõrvalt üht-teist isegi saksa keelest mõikama hakanud. Aga vene keelt ei oska. Kuna praegu, X klassis on vene keele õpetaja ise veel venelane ka, kes tunnis eriti eesti keelt ei räägigi, siis on terve tund nagu hiina keele tund - õpetaja räägib midagi, aga mida, ei tea.

6 aastat õppisin vene keelt ja ei oska ikka lauseid moodustada:D
no ma ei tea, mingi blokk oleks nagu vene keele suhtes. kohe ei jää meelde. üksikud sõna/laused suutsin tunniks ära õppida, aga hiljem nagu peast pühitud. minu jaoks nagu hiina keel.
pole tahtmist enam õppidagi- meelde ei jää. mul ilmselt keelemälu üldse väga kehv.

To X klass: Mina tulin USA-sse 20 aastat tagasi ja minu inglise keele õpetaja ei osanud sõnagi eesti keelt, saime hakkama. Ma arvan, et su poeg on pärinud sinu kõva pea.

to X

Meie suguvõsas on juba mitu põlvkonda keelte suhtes väga lahtise peaga olnud. Mina õppisin sügaval vene ajal 6.-7. klassi lapsena iseseisvalt õpiku järgi hispaania keelt, ja sain sel määral selgeks, et suutsin lühemaid lauseid kokku panna.

Saksa keelt õppisin süvendatult ühes saksa keele kallakuga koolis. Praegu, vaadates saksa kanaleid, on lapsed kuulmise järgi hakanud lihtsamatest väljenditest aru saama.

Inglise keeles suhtlesid nad vabalt 3.-4. klassis, ja 9. klassi lõpueksami valis poiss inglise keele.

Lapsi ja loomulikult ka mind huvitab alati võõrast keelt kuuldes, MIS keelega on tegemist. Süda ei anna enne rahu, kui on tuvastatud, mis keel see on.

Pojal, 10. kl. oli eelmisel veerandil ainult üks 3 ja see oli vene keel. Minna väiksest (küla)põhikoolist ülisuurde linnagümnaasiumisse ja 10. klassis õppida neljadele-viitele, see on hea tulemus. Ja see aasta on tal lisaks inglise ja vene keelele veel üks võõrkeel ja see on ka 4 ja 5 vahel.

Mulle tundub, et vene keele õpetamise metoodikas on midagi valesti, et nii paljudel probleeme. Mida ütlevad teie laste õpetajad?

Ma vihkan seda Inga Manguse õpikut, tänapäeva noorte eestlaste vene keele tase on sellest 10x korda madalam, isegi poolt õpikut ei jõua aastaga läbi, kui on 3 tundi nädalas. Põhimõtteliselt on ainekava aegunud: kuskilt nõuka-aegsest üritatud lihtsamaks teha?

Eks see teeb ka õppimise raskemaks, et mitte kuskil pole venekeelset keskkonda. Narvas ainult. Vene multikaid ju vabatahlikult ei vaata, pealegi selleks, et ühe venekeelse lastesaadete kanali saada, peab Elionilt eraldi multikate paketi tellima, aga kuna seal on nii mitu ingliskeelset kanalit ka, siis lapsed vaatavad neid ja venekeelset Telenjanjat ikka ei vaata.
Vene keelt ülistavad tänapäeval veel ainult need, kes ise on pooleldi venelased, kas ema või isa poolt siis, või on vanavanemad venelased, ühesõnaga - venelase geen on juba sündides kaasa saadud. Eesti lapsed näevad ju väga hästi, et vene keelt pole mitte kuskil vaja, sellepärast ei õpita seda, ja kuna tähed on ka mingid konksud, siis milleks sellise jamaga ennast kurnata. Laps läheb kooliväliselt pigem prantsuse või rootsi keelt õppima.

ikkagi õpetajast, ma arvan. Laps 6 klass, loevad, tõlgivad, jutustavad. Õpetaja veel torgib takka- te juba 6 klass, peate kiiresti, ja vigadeta lugema. Tööleht töölehe otsa kodus täita, pea igaks tunniks sõnad. Ja tuleb. Raskelt, aga tuleb.
to njaanja
Eesti lapsed näevad, et vene keelt pole mitte kuskil vaja.

Loe palun töökuulutusi. Väga paljudes on nõutud või soovituslik vene keele oskus. Siin pole keele ülistamisega midagi tegemist. Seda lihtsalt on vaja nagu ka inglise keelt.

Polnud omal ajal see vene keele õppimine ka lihtne.
Mul oli vene keele õppimise suhtes selline vastumeelsus, et jube.
Mäletan nii hästi, kui tankid Leetu sisenesid, ja meilgi olid justärevad ajad. Järgmiseks päevaks oli vene keelne luuletus vaja pähe õppida. Lugesin luuletust ja mõtlesin, et kuidas, miks, mille jaoks osata sellise rahvuse keelt, kelle tankid võivad homme päev meie pealinna tulla. Ma ei saa üldse aru, miks on see meie koolides ikka veel kohustulik. Maailma mõistes räägib vene keelt vaid käpu täis inimesi.

sinu teooria järgi peaks siis hoopis hiina keel kõigile kohustuslik olema, on ju selle rääkijaid maailmas kõige rohkem.