Kas on koole, kus kehalises kasvatuses hindeid ei panda, on vaid kujundav hindamine? Mida saab laps ise teha, et kehalises kasvatuses "5" saada, kui ta ei jõua joosta piisavalt kiiresti või ei hüppa piisavalt kaugele? Kas kehalise kasvatuse eesmärk ei võiks olla lastes liikumisrõõmu tekitamine ja hoidmine, et lapsed tahaksid liikuda. Kusjuures minu lapse puhul tegemist tegelikult väga sportliku tüdrukuga, kes tegeleb võimlemisega, kuid kuna väikest kasvu, siis jookseb aeglasemalt.

Kui tegu on muidu sportliku tüdruku ja liikumist armastava tüdrukuga ei tohiks ühe ala ebaõnnestumine olla nii määrava tähtsusega, et hinne enam 5 ei tule.

Mis ajast sõltub jooksu kiirus pikkusest?

Mina olen tihti mõelnud,et koolis ei peaks hindama kunsti-,muusika-, tööõpetust ja kehalist kasvatust nagu teisi õppeaineid (hinded 1-5), sest need on paljuski seotud looduse poolt antud või mitte antud andega (mõnel ei ole lihtsalt kunstisoont, mõni ei pea viisigi jne). Nendes õppeainetes võiks olla näiteks "arvestatud" või midagi sellist (et asi päris lohvkaks ei läheks), kus läheks arvesse hoolsus, tunnis kaasategemine, valmis töö õigeaegne esitamine... .

Mis oli viimase küsimuse (kl 13.25) mõte?

Teemaks oli, et kel looduse poolt antud pole kehalise teste viiele sooritada, sellelt ei pea võtma ära (tervise)spordi tegemise tahet seoses halbade hinnete panekuga. Võibolla ainuke 4 või lausa 3 muidu viielise tunnistusel.

Ma arvan ka, et kehalise tund peaks süstima sportlikku eluviisi, mitte tekitama põlgust selle vastu.

Mille poolest on kehalise tund erilisem kui muusika või kunstiõpetus? Ühele pole antud üht annet, teisele teist. Kui lapse ainus komistuskivi on jooksmine, siis ei tohiks tulla kehaline kehvem kui '5', sest isegi algklassides ja välitundide veerandil pole jooksu osakaal tunnis nii määrav, et rikuks kogu hinde.
Ma küsiks + käest vastu, aga mida teha selleks, et selline laps hakkaks püüdma kiiremini jooksma või pikal maal pool maad läbi ei jalutaks, kui ta nagunii teistega ühtmoodi arvestatud saab? Minu meelest kaob nii igasugune motivatsioon pingutamiseks, enese ületamiseks ja arendamiseks.

mõnel pole jälle keelesoont või matemaatikas annet....:D

tänapäeva kehaline, kunst ega muusika nõua "eilist annet" vaid tahtmist ja tööd nagu kõik teised ained.

kasv jooksmist ei mõjuta :)
võibolla toob laps selliseid vabandusi kui halbade hinnete põhjuseks on looderdamine?

olen ühe teismelise piiga ema, kelle tütrel kehalise 3 on ainus muu hinne tunnistusel viite reas! piiga esindab kooli erinevatel aineolümpiaadidel edukalt, käib rahvatantsus ja laulmas kuid ei saa ei kiituskirja ega äramärkimist veerandi lõpul kooli poolt, sest ta pole ju viieline! algklassides kuulus veel kooli spordivõiskonda aga mingi aeg tuli seisak edasiminekutes ja kuna õpetaja väga valusa-halva ütlemistega nüüdseks vihkab nii seda õpetajat, keha tunde kui üldse sporti...
samas näen ju piiga nukrust veerandite lõpul, sest jälle see ainuke 3 ja oled märkamatu....
pole see piiga ei paks ega pikk...

Viisi pidada paljalt tahtmise ja tööga küll ei saa, tihti on nii, et inimene tahab laulda ,aga ei tule välja (mõnele on see siis naerukoht-elust). Ongi nii, et ühe malli järgi hinnates saab kehvema andega õpilane nö looduse poolt antud võimetega seotud ainetes "3", andekam aga"5", püüavad mõlemad ühtemoodi. Kindlasti pole näit kehvem spordipoiss kohe looderdaja.

Kehalises ei panda hindeid kõigile lastele ühe puuga, et 1 km jooksus on see aeg 5 ja teine aeg 4 jne. Jälgitakse hoopis lapse arengut. Kui ta jooksis sgisel ühe aja ja parandas seda kevadeks, siis on eesmärk täidetud ja ka hinne on hea.

Leian, et kõigis ainetes peab lapsi hindama. Hinne annab motivatsiooni pingutamiseks. Kui lapsel ei olegi looduslikku kunstiannet, siis värviõpetus, perspektiiviõpetus jms aitab tal siiski areneda. Lisaks õpitakse erinevaid kunstiliike. Muusikaõpetus ei ole ainult laulmine. Seal õpetatakse rahvamuusikat, erinevaid muusikastiile, pille, rütmi.

Ja nüüd üks juhtum perearsti ooteruumist, kus teismeline tütar ja ema käisid arstilt kehalisest vabastuseks tõendit küsimas. Neiul jalakesed valutavad ja ei saa kaasa teha. Neiu ise oli aga laiusesse 2 mind. Kui koolis ei oleks kohustuslikku kehalist kasvatust, siis paraku ei liigutaks sellised neiud ennast üldse.

to !!!

perearsti ooteruumist - elu pole must-valge.

to !!!
Väga vähe on neid õpetajaid, kes hindavad lapse arengut. Palju kergem on ju hinnata konkreetse tulemuse järgi.

mina õpetajana julgen arvata, et enamik kehalise kasvatuse õpetajaid hindab kaasategemist ja osavõtmist, siis lapse arengut.
selliseid, kes nõukaaegseid norme järgivad võibolla mõned üksikud fossiilid.

kunsti kohta võin öelda, et õppekava ise on üles ehitatud nii, et "annet" vaja pole, muusikas tuleb tõsi küll ette laulda (alla 4 püüdlik õpilane saada ei saa) aga see on ju vaid üks hinne! kehalisest juba juttu oli.

nõukaaja jäänuk on arvamus, et kehaline kasv., kunst, muusika nõuavad erilist annet.
õppekava seda kuidagi ei näita.

nagu kõigega - kui laps ei oska ja tunneb ennast ebakindlat siis varsti ta enam ei tahagi kaasa teha ja püüab viilida igal võimaluse.
entusiasm ja töötahe on ju ka see mida õpetaja hindab!
lapsevanema innustamisega saab siin palju parandada.

ma ei väitsa, et just teile on sattunud mõni vanade jäikade normide täitja-õpetaja...aga olles olnud õpetaja mitmetes koolides - mina pole selliseid kehalise kasvatuse õpetajaid näinud ja ometi on kehalises kasvatuses nii kahe- kui kolmelisi õpilasi...

kas tõesti arvavad lapsevanemad tänaseni, et nende võsukesed saavad muusikaõpetuse tundides hindeid laulmise eest? see tähendab, et ei ole ainesse üldse süvenetud. mina panen hindeid muusikaloo eest ja selle eest, kui hästi on sõnad pähe õpitud. iialgi ei hinda viisipidamist!

muusikaõpetajale

Minu poisslaps õpib laule kodus klaveri saatel, aga üle "4" tavaliselt ei saa (tavaklass). Vabal ajal laulab kooris, natuke on õppinud ka kahte pilli. Vot ei tea, kas on alati ikka nii halvasti õpitud laulud, või arvab õpetaja, et poisilt tuleks veel rohkem nõuda (kui kodus emaga koos õpitult).
Lapsevanemana leian, et justkui tehakse ikka natuke ülekohut, aga kah asi üks muusika hinne. Oma lapse oskuseid tean isegi.
Kahjuks paljud õpetajad arvavad, et nende aine on see ainuke ja kahte jumalat ei tohi teenida. Ka treeneritel on tihti sama viga. Arvavadki, et lapsed peavad jäägitult pühenduma vaid nende alale.

mõtlen Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mina olen tihti mõelnud,et koolis ei peaks
> hindama kunsti-,muusika-, tööõpetust ja
> kehalist kasvatust nagu teisi õppeaineid (hinded
> 1-5), sest need on paljuski seotud looduse poolt
> antud või mitte antud andega (mõnel ei ole
> lihtsalt kunstisoont, mõni ei pea viisigi jne).
> Nendes õppeainetes võiks olla näiteks
> "arvestatud" või midagi sellist (et asi päris
> lohvkaks ei läheks), kus läheks arvesse hoolsus,
---------------------------------------------------
Mis need teised õppeained siis teistmoodi on? Matemaatika - mida aine edasi, seda raskemaks ta paljudele läheb. Füüsika, keemia " kõrgemale haridusele" enamusele õpilastele. Nii ei saa võtta. Siis ei tohiks keemiat ja füüsikat ka hinnata.
> tunnis kaasategemine, valmis töö õigeaegne
> esitamine... .

mõtlen Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mina olen tihti mõelnud,et koolis ei peaks
> hindama kunsti-,muusika-, tööõpetust ja
> kehalist kasvatust nagu teisi õppeaineid (hinded
> 1-5), sest need on paljuski seotud looduse poolt
> antud või mitte antud andega (mõnel ei ole
> lihtsalt kunstisoont, mõni ei pea viisigi jne).
> Nendes õppeainetes võiks olla näiteks
> "arvestatud" või midagi sellist (et asi päris
> lohvkaks ei läheks), kus läheks arvesse hoolsus,
> tunnis kaasategemine, valmis töö õigeaegne
> esitamine... .
---------------------------------------------------
Mis need teised õppeained siis teistmoodi on? Matemaatika - mida aine edasi, seda raskemaks ta paljudele läheb. Füüsika, keemia " kõrgemale haridusele" enamusele õpilastele. Nii ei saa võtta. Siis ei tohiks keemiat ja füüsikat ka hinnata.

Ma olen seda ennegi öelnud, et minu jaoks on kehaline samasugune aine nagu kõik teised - andekad saavad kõik tunnis tehtud, vähemandekad peavad kodus lisaks õppima. Jätkan õpetaja (25. jaanuar 2011, kl 08.35) mõtet. Kui minu laps oskas enne kooli korrutada ja jagada, sai esimeses klassis poolkogemata (küsis ja ma seletasin) selgeks negatiivsed arvud ja alates kolmandast klassist arvutab vabalt ka murde ja kümnendmurde. Ja siis tema pinginaaber, kes ääretu lisatööga (iga päev kodused ülesanded kodus ja kontrolltööks õppimine lisaks) saab ikka vaevu töö nelja. Kas äkki peaks hindama "arvestatud" - ta ju tegelt püüab, pingutab ja harjutab rohkemgi. Meie koolisüsteem nii ei tee ja mu meelest õigusega. Samas oleme ka meie käinud stopperiga staadionil ja harjutanud mingeid jooksualasid. Olen juhendanud teda kaugushüppes ja palliviskes. Kui looduse poolt pole antud ülihead geneetikat, siis tuleb koduse tööna juurde õppida (kergemal kujul saab laps ise hakkama, raskemate teemade juures on vaja vanema juhendamist). Just nagu matemaatikas, võõrkeeltes... ja kõikides muudes ainetes...

Muide, muusika hinne kujuneb juba algklassides meil niipidi: võrdsete osadena on teooria (nooditundmine, pillid..), kuulamisülesanded ja laulmine (sh. on võimalik vastata laulusõnu kirjalikult, kuid siis on hindeks "4") - absoluutselt kõikidel on võimalus saada veerandiks "5", sõltumata lauluoskusest.

Teemaalgataja on pakkunud välja ühe hindamisvõimaluse. Minu lapse õpetaja sel veerandil teise. Praegu käiakse suusatamas. 5 kiiremat poissi ja 5 tüdrukut saavad hindeks "5", ülejäänud ei midagi, ei nelja ega kolme, kohe mitte midagi. Mis võimalus on aeglasel õpilasel üldse hinnet saada või ilmuvad veerandi lõpus siiski kuskilt hinded? Ma ei peaks teiste pärast muret tundma, sest minu laps on nende viie esimese hulgas, aga ma leian, et see on märksa halvem variart oma udususe tõttu kui normatiividega, mida järgides saadakse hinne.

kas su laps ei saa piisavalt liikumisrõõmu, kui ta saab hindeks 4?
Meie klassis oli kõige väledam klassi pisem tüdruk.
Ja arvan siis on ema probleem, kelle arvates PEAB lapsel olema kõik hinded viied tunnistusel.

See on mu meelest palju hullem variant. Selles suhtes mulle meeldib enda lapse õpetaja, et lastel on küll normid, kuid need viie norm tehakse teatavaks mitu tundi varem. Ja siis on lihtne minna statkale harjutama, kui sa tead, et "5" saamiseks pead sa ntx. 1km suutma joosta kiiremini kui 6min. Käisimegi. Minu käes oli stopper ja jooksime koos. Arutlesime parima tempo üle, et hingest kinni ei kimaks aga siiski veel aega jõuaks...

Kas miid ennast selline enesekiitus küll ma teen kõik õigesti, võtke minust eeskuju ära ei tüüta?

Minust eeskuju võtma ei pea. Kui jagan kogemusi, siis vaid selleks, et tekitada võimalust mõtlemiseks ja seejärel lahenduse leidmiseks vastavalt konkreetsele probleemile ja sellega seotud inimestele. Lõppeks on iga laps individuaalne ja iga vanem samamoodi. See, mis töötab meil, ei pruugi teises majas tulemust anda.

... mii postitusest: Lõppeks on iga laps individuaalne..
see ongi peamine ja sellega peaks arvestama iga ôpetaja, iseasi, kas ja kuidas see meie koolisüsteemis toimib. Ka mind häirivad kunstiôpetuse ja kehalise kasvatuse subjektiivsed hinded, mis ei arvesta laste individuaalsete vôimetega. Ja vastus stiilis: mis see 3 siis ära pole - kaotab oma lohutava sisu kui parima edasiôppimise vôimaluse kriipsutab läbi seesama 3, mis keskmise hinde allapoole viib... Ja siis ei huvita enam kedagi, et see 3 oli igati tubli ja targa noore kehalise kasvatuse hinne kuna ta näiteks ei saanud rööbaspuudel nii hästi hakkama kui klassi 5 kehaliselt andekamat ôpilast. Kel aga sellesarnast olukorda pole endal elus ette tulnud, ei oskagi seda muidugi ette näha ega môista. Teemaalgatajale: ehk aitaks kui rääkida kehalise kasvatuse ôpetajaga ja püüda koos leida olukorrale lahendus?

Siin jäämegi jälgima mii ja Täpitriinu erilisi lapsi. Võiks juba blogid teha.

nemad on viitsinud oma lapsi arendada ja nende tegeleda. tõenäoliselt on ka head geenid. kui teised seda ei viitsi, siis ei ole mõtet nende kallal kiunuda. nagu mii ütles võtke välja nende jutust iva, kui see sobib, kasutage, kui ei, jätke kõrvale, aga nende kummagi tekstid pole enesekiitus, et vaadake meid, kui hästi hakkame saame. ainult kiibitseda on siin mõnel vaja.

Kui lapsevanem pole rahul hindamis süsteemiga, siis on ju alati võimalus laps Waldorfi kooli panna. Seal hinnatakse arengut.

helesinisele - Waldorfi kool on tasuline kool ja pealegi asuvad nad vaid tartus ja tallinnas!
pealegi pole kuulnud kehalise hindamissüsteemist, ons siis kehtestatud mingid normid ja programmid, mis on kehtivad üle eesti või on antud õpetajale vabad käed? kui ühes koolis peavad lapsed tegema rööbaspuudel teatud harjutusi ja hüppama kitsel siis tuleb välja, et teises koolis ei pea? konkreetselt näide: aeroobika kava (pidi sisaldama teatuid harjutusi) pidid tegema koos isevalitud muusikaga ja sai 3-e kuna õpetajale ei meeldinud muusika!?!

kui poisil tuli jooks 3- siishakkasimegi õhtuti jooksmas käima ja sai järgmine kord 5. Miks ei peaks õppima kehalise tunniks? samuti oleme kodus "õppinud" hüppenööriga hüppamist, käinud ujumas - jne.

imestaja. Põlvas on ka waldorfi kool olemas.