üks õps Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Selline asi nagu avalik häbistamine või hukkamõist on paha-paha ja kä
> ib andmekaitse jne vastu - ja pätihakatis ainult k
> ogub ülbust.

Aga ei maksa siis avalikult häbistada! Lihtsalt kirjutage või rääkige oma kooli elust erapooletult, kirjeldage ainult fakte. Näiteks: "Täna kolmanda tunni ajal Mart Jahupea lõi Jaanil silma siniseks, nimetas õpetajat eesliks ja teatas, et ta ei karda kedagi sest ema töötab ... " Hinnang ja oma arvamus Jahupeast jätke andmata. Ega lugejad lollid ei ole.
Kunagi oli analoogiline probleem ajalehtedega. Lõpuks ikka saadi selgeks kuidas tohib kirjutada aga ega kõik ei mõista tänini. Oli ka mitu kohtuprotsessi fotode üle aga kuna pildistati tänaval, avalikus kohas ja kaebaja jäi täiesti juhuslikult pildile siis ei saanud pildistaja karistust.

kuskohas peaks siis sellest Mart Jahupea teost kirjutama - delfi naistekas? Mis sellest abi oleks? Ja vaevalt, et lugeja viitsiks ajakirjanduse kaudu päevast päeva teada saada, et Juhan Julm saatis õpetaja p*sse ja Kevin Kiskleja peksis klassivenda ning sakutas Mari Kaunist patsist.

Miks lapsevanemad ja õpetajad ei ühine lastekaitsjate vastu?

Aga sellepärast, et need lapsevanemad, kelle lapsed on korrarikkujad, peavad karistamatust normaalseks ja seega on nad lastekaitsetädidega ühel nõul. Teistel, kes omi lapsi kasvatada oskavad, pole selleks lihtsalt vajadust.
Üldiselt on meil selline suhtumine, et kõige kõvemal kisendajal/süüdistajal on alati õigus. Ja Mart Jahupeade emmed-issid on selle hästi omandanud.

Muide, seesama tuli välja ka siinsamas arutluses, kus keegi hr Matsiste üsna kindlalt asus kõige agressiivsema sõnavõtja kaitsele ning põrmustas kõik teiste vastuväited.

ja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kuskohas peaks siis sellest Mart Jahupea teost kir
> jutama - delfi naistekas?

Vastus: Rääkida tuleb igal sobival juhul! Kindlast aga siis kui tuleb soov välja öelda oma arvamus selle Jahupea kohta. Olen rohkem kui ühel korral näinud kuidas pätile jääb õigus sest õnnetu süütu kannataja ei oska asjast rääkida faktidega vaid hakkab oma emotsioonidest lobisema, sellest mida ta Jahpeast arvab aga mitte sellest mida jahupea viimati tegi.
Mart Jahupea irvitab kõrval ja juhib kogu juttu nii, et kujuneb järjekordne mokalaat, kannatajad süüdistavad üksteist ja Mart mõtleb uusi sigadusi välja.
Võib tõesti juhtuda ja on juhtunud nii, et Paha kirjutab kõige kõvenmini aga kui näiteks küsin kõrvalseisjana kannatanult tema versiooni siis see hakkab selgitamise asemel nutma, et teda ei usuta ja pätile antakse õigus.

kaebame, kaebame! Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ja mida see politsei siis teeb? Politseinike kohta
> kehtivad ju needsamad seadused, mis pätte solvata
> ei luba! Eriti veel laps-pätte.

Pätt rõõmustab selle jutu peale ja kiidab: "Õieti tegid, et politseile poole ei proovinud!" Endamisi aga mõtleb: "Võin Sind rahulikult edasi kiusata!"

Jumaluke, Matsiste, rahune nüüd maha. Ära tüütama hakkab, kui loen ainult ühe postitaja meetripikkusi heietusi.

Las elab ennast siin foorumis välja, ehk ei muutu vähemasti ühiskonnale ohtlikuks.

Tüdinud seda enam, et igas teemas leidub tema "arutlusi".....

tüdinu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Jumaluke, Matsiste, rahune nüüd maha. Ära tüütama
> hakkab, kui loen ainult ühe postitaja meetripikkus
> i heietusi.
Aga Sina ole kaval! Kohe kui näed kirjutaja nime Matsiste siis jäta see kirjutis vahele! On ikka probleemid inimestel(:-)) Ega mina ka kõike pahna läbi ei loe.

.... Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Tüdinud seda enam, et igas teemas leidub tema "aru
> tlusi".....
Kas keegi sai pihta???

Lugedes nüüd need 8 lehekülge sõimlemisi ja eneseõigustusi, sain ma enam-vähem aru, et lapsed ja nende vanemad on "debiilsed", ning süüdi kõiges toimuvas. Õpetajad aga see eest elu õied.

mitte alati, erand kinnitab reeglit:):):)

Loomulikult on kõiges halvas süüdi lapsed ja lapsevanemad sest hoiavad tööl viletsaid õpetajaid ja teisi sossseppi!
Sossepp tuleb vallandada. Sossepa sõimamine ei muuda asja.

Jah, on võikaid lapsi. Ja see oleks tööpõld lastekaitsjatele - kaitsevad asjalikke väärale teele läinute eest jne.
Ja mis te arvate, seesama, kes teisel käsi mõnuga väänas, teeb väljakutsumisel nii ÕRNA näo ja valetab sulle maad ja ilma kokku.

Kord oli meie klassis jälle intsident - üks poiss, kes ennast taltsutada ei suuda ja näiteks talvel teistel mütse peast kisub, hakkas tundi segama. Tal paluti välja minna, hakkas ropendama. Aga ega õpetaja ka esimest päeva koolis polnud.
Ta ytles, et tundi ei järka enna kui poiss kas hakkab korralikult õppima ja ei sega teisi või läheb välja, vajalik õppetöö kaasas.
Poiss keeldus. Et klassist möödus õppealajuhataja, tuli ta vaatama, et mis on.
Kui ta kordas sama, mis õopetaja, läks poiss veel rõvedamaks. Siis helistati isale ja isa viis poisi koju.
Pärast seda oli ennast mitte valitsev ja teistele halba tegev poiss kui ümbervahetatud.
Kui teismeline näeb, et tema halvale käitumisele midagi ei järgne, ta jätkab ...
Aga Eestile on vaja HÄID inimesi.

sellel poisil juhtus olema isa, kes asja resoluutselt käsile võttis. Aga mis siis, kui oleks olnud vanem, kes oleks last õigustama hakanud ja selgeks teinud, et just õpetaja on süüdi, sest ei oska tundi huvitavaks teha.

nojahh Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> sellel poisil juhtus olema isa, kes asja resoluuts
> elt käsile võttis. Aga mis siis, kui oleks olnud v
> anem, kes oleks last õigustama hakanud ja selgeks
> teinud, et just õpetaja on süüdi, sest ei oska tun
> di huvitavaks teha.
Sellisel juhul oleks pidanud kool ja teised lapsevamad resoluutselt käituma, mitte laskma endale pähe istuda.
Kahjuks on tõesti tihti nii, et pätil on olemas ka sõbrad ja toetajad ning pätil
on oskus teistega manipuleerida, vajaduse korral väga pai näguu teha.

kui üldistada siis just kord koolis loobki meile sellise riigi kus me enam edasi elada ei taha
koolis õpetatakse küll eetikat kuid kahjuks suuremates klassides, algklassides aga oleks vaja hädasti empaatia õpetamist.Mingitest uudistest lipsas läbi et üks lasteaed alustas empaatia õpetamisega, väga tänuväärt algatus ikka
praegu on nii et käib meeletu üksteisest üle olla tahtmine, selle asemel et teineteist toetada ainult seepärast et on rahvuskaaslane enamus lihtsalt tunneb mõnu kui saab kaares pähe lasta,
saatanast väljavalitud paljalt seepärast ongi nii tugevad et toetavad üksteist
vaatasin hiljuti oma tütrepoja klassi - kamp oli poes ja kaks last veidi eraldi, osteti krõpsu ja koolat, üks paks poiss viskas ilmse mõnuga neile kahele "aga teile ei anna" kui ütlesin et kas nüüd maitseb paremini siis visati tige altkulmu pilk
ka lasteaias olen kohanud palju selliseid kes ilmse mõnuga ütlevad - aga sinuga ei mängi, sulle kommi ei anna, sind ei oota ja kahjuks vahivad emmed naeratades pealt selle asemel et öelda- nii ei sobi
ja lapsed juba veidi suurematena teavad küll kuidas tuleb käituda ja on ülimalt silmakirjalikud kui aga kedagi nägemas pole siis ollakse eriti jõhkrad, lausa peab kellelegi oma üleolekut tõestama
aga kodu? kui ise on koolis samasugune oldud siis kuskohast see lapsevanem teisiti oskab, kaastunne on nagu häbiasi, häbi ja au aga täiesti tundmatud sõnad

kui mina laps olin, siis õpetati empaatiat kodus, õpetati jagama ja teistega arvestama. Mitte keegi ei oodanud, et kool ja üks klassijuhataja selle enda peale võtaks. Ja ilmselt õpetati seda enamiku õpilaste kodudes, kuigi kiusajaid oli ka siis.

Miks siis nüüd arvatakse, et kodu ei peagi lapsele enam midagi õpetama? Kuidas peaks suutma kool ümber kujundada juba viltukasvanud väärtushinnangud? Ja uskuge mind, laps omandab oma väärtushinnangud vanematelt ja need on lapse jaoks A ja O. Kui koolis seletab õpetaja midagi teistmoodi, siis teeb laps kohe selgeks: a minu isa ütles/tegi nii.

Lihtne näide liiklusest: tunnis seletatakse, et teedel kehtib piirkiirus 90 km/h. Ja siis hakkab tulema lugusid sellest, kui kiiresti ühe või teise lapse issi sõitis.... Aga kui issi juba nii sõitis, siis on ta lapse silmis matkimisväärne kängelane ja mingi õpetaja jutt seadustest ei maksa lapse silmis suurt midagi.

Muideks, mida nooremad lapsed, seda lihtsameelsemad nad on ja räägivad sageli selliseid asju, mida vanemad ilmselt tahaks saladuseks jätta.

no ma'i tea Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kui mina laps olin, siis õpetati empaatiat kodus,
> õpetati jagama ja teistega arvestama. Mitte keegi
> ei oodanud, et kool ja üks klassijuhataja selle en
> da peale võtaks. Ja ilmselt õpetati seda enamiku õ
> pilaste kodudes, kuigi kiusajaid oli ka siis.
>
Matsiste: Empaatia on liiga segane väljend. Jutt on käitumise reeglitest kinni pidamises ja kui vanaste neid reegleid kodus selgeks ei tehtud siis koolis viga parandati nii. Vajaduse korral visati pätt välja.

no ma'i tea Kirjutas:
-------------------------------------------------------
..................
>
> Lihtne näide liiklusest: tunnis seletatakse,
> et teedel kehtib piirkiirus 90 km/h. Ja siis hakka
> b tulema lugusid sellest, kui kiiresti ühe või tei
> se lapse issi sõitis.... Aga kui issi juba nii sõi
> tis, siis on ta lapse silmis matkimisväärne kängel
> ane ja mingi õpetaja jutt seadustest ei maksa laps
> e silmis suurt midagi.
Matsiste: Õpetajal peaks ikka julgust olema seletada ohtlikkusest ja kui palju lapsi sellisel juhul ilma isata on jäänud.

ja sina, Matsiste, siis oled nii lihtsameelne ja usud, et mingi õpetaja on õpilase jaoks suurem autoriteet kui issi? Katsu aru saada, et nooremas pubekaeas lapsed on enda meelest kõik ralliässad, taekwondo tšempionid ja kõigele lisaks ka surematud. Halvad asjad juhtuvad nende meelest teistega, sest need on lollid, aga mitte kunagi nende endiga, sest nemad on ju nii osavad ja tugevad ja targad - ühesõnaga kõvad mehed.

no ma'i tea Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ja sina, Matsiste, siis oled nii lihtsameelne ja u
> sud, et mingi õpetaja on õpilase jaoks suurem auto
> riteet kui issi? Katsu aru saada.

Matsiste: See, kui õpilane oma issit rohkem usub, ei tohiks olla enam õpetaja mure! Õpetaja mure võiks olla enda autoriteet ülejäänud klassi ja teiste lastevanemate kui enamuse silmis. Õpetaja kohus on lastele rääkida tõtt, mitte mõne võõra issi lollusele isegi vaikimisega järele kiita. Ei ole ka välistatud võimalus, et riukaid täis poiss valetab oma isa kihutamise kohta õpetaja proovimiseks.

loomulikult pole võimalus, et laps utreerib tegelikku olukorda, võimatu. Arvan, et iga õpetaja üritabki lastele seletada, kuidas asjad käivad ja vaevalt keegi võõra issi lollustele moel või teisel takka kiidab.

no ma'i tea Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> loomulikult pole võimalus, et laps utreerib tegeli
> kku olukorda, võimatu. Arvan, et iga õpetaja ürita
> bki lastele seletada, kuidas asjad käivad ja vaeva
> lt keegi võõra issi lollustele moel või teisel tak
> ka kiidab.
Matsiste: Loe teksti
no ma'i tea 24. jaanuar 2012, kl 18.11
Selles tekstis ju õpetaja kirjutas, et pole midagi teha, selge vihje selle kohta, et jätab lapsele tema issi teo kohta selgituse andmata.
Loomulikult on õpetajaid erinevaid, aga on vaja, et mitte ükski õpetaja ei räägiks või suhtuks passiivselt õpiklaste lollustele. Selles on vähe kui: "Aga meil on ju ka häid ja tubliosid õpetajaid! Miks halbadest räägitakse?"

oh jumal, kas sulle tuleb üksipulgi seletada, kuidas täpselt ma õpilasele asja selgitan ja mida ma ühe v teise lapse väite peale ütlen?
Ükski arukas õpetaja ei lasku õpilasega mõttetusse vaidlusse. Tehakse põhipunktid selgeks ja kui laps ei soovi aru saada, siis lõpetatakse teema ära ning minnakse tunniga edasi. Vastasel korral kujneks tunnist lobalaat.

Kurat peidab ennas just pisiasjades. Nõiteks selle selgituses mida Sa ei soovi üksipulgi lahti seletada.
Olen ise kunagi õpilane olnud ja on ikka väga suur erinevus einevate õpetajate seletuste vahel.
Lisan kohe juurde, et seletus mis minule oli ilus lihtne kui allika vesi oli arusaamatu ühe teise õpilase jaoks ja esines ka vastupidised juhte.
Seda tõde on kasulik teada kuui seletajat otsite, ei maks uskuda ühtegi soovitajat vaid proovige ise järgi.

Vaat see on küll huvitav tõsiasi, et ka Matsiste on kunagi õpilane olnud!!! Selle üliolulise info nimel tasus tõesti seda 8-leheküljelist soga lugeda. Matsiste õigekirja põhjal jäi õnnetuseks aga põhikooli tase tema jaoks ületamatuks raskuseks...

vanaema 17. jaanuar 2012, kl 07.17
kui üldistada siis just kord koolis loobki meile sellise riigi kus me enam edasi elada ei taha
koolis õpetatakse küll eetikat kuid kahjuks suuremates klassides, algklassides aga oleks vaja hädasti empaatia õpetamist

Ei mina enam aru saa, milles vanemate ülesanne seisab. Kool õpetagu (ja nii, et lapsel aina huvitav oleks ja et ta pingutama ei peaks),kool kasvatagu,selgitagu küll liikluseeskirju,küll viisaka käitumise reegleid,küll kombekat riietumist, küll ausust ja austust, kool andku tasuta süüa ja õppetarbed jne. Viimasel ajal kuuleb juba hääli, et koolivaheaegadel peaks ka kool lapsi valvama.
Millega tegelevad lapse vanemad? Milline ülesanne neil küll on? Ahjaa - lastetoetuse ja koolitoetuse võtavad nemad küll vastu ja löövad lärmi, kui see ei laeku õigel ajal.

Kui Viljandimaal oli kollatõvepuhang, sattusin raadios kuulma ühe asjapulgast onkeli sõnavõttu, kes raius, et kool peab õpetama lapsed käsi pesema! Vot see oli küll täpiks i peal. Tundub, et meie koolilapsed hautakse inkubaatoris välja - ei kodu, ei vanemlikku õpetust. Isegi kätepesu peab kool selgeks tegema...

ja lisaks sellele peab kool kõiki neid õpetusi jagama nii, et jumala pärast ei solvaks õrna hingekest. Kui 30 aastat tagasi saadeti värvitud silmadega neiu pikema jututa kraani alla, siis nüüd peab pikalt mõtlema, enne kui krohvi all piigale julged mainida, et ehk ei oleks vaja end koolis nii tugevalt meikida.
Riietuse koha pealt pole mõtet rääkidagi. Küll neiusid, kes kipuvad ööklubi ja kooli ära vahetama.

Matsistele Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Vaat see on küll huvitav tõsiasi, et ka Matsiste o
> n kunagi õpilane olnud!!! Selle üliolulise info ni
> mel tasus tõesti seda 8-leheküljelist soga lugeda.
> Matsiste õigekirja põhjal jäi õnnetuseks aga põhi
> kooli tase tema jaoks ületamatuks raskuseks...
Aga minu kahtlusega, et alati ei ole õpilase viga kui ta õpetaja segasest seletusest aru ei saa, olete siis ilmselt nõus? Ainult avalikult tunnistada ei taha!