no ma ei tea, kuis teistes koolides, kuid meie kohe kindlasti ei saa projekti raames reisile kaasa vedada oma isiklikke tuttavaid. Ma tõesti ei tea, millisest reisist õpilane rääkis. Aga reisime paar korda aastas küll - vahel sõidab kaasa rohkem õpilasi, vahel vähem, õpetajaist siis juht ja 1-2 õpetajat lisaks. See sõltub ka õpilaste arvust. Tutvumine teiste maade ja koolidega on nii õpetajaile kui ka õpilastele üpriski arendav. Need ei ole pelgalt huvireisid, kuigi kohaliku kultuuriga ja vaatamisväärsustega mingi tutvus tehakse. Arvan, et see ei ole mingi mahavisatud aeg, kui õpilane või õpetaja küll kaotab 3 koolipäeva, kuid saab vastutasuks hulga ka eluks vajalikke kogemusi, suhelda teistest rahvustest inimestega, õppida tundma nende kombeid jne. Ka õpilastele on see ilmselt oluliselt arendavam, kui need kaotatud 3 koolipinginühkimise päeva.

Matsistele veel lisaks. Mis puutub koolitustesse, siis julgelt 2/3 neist on koolitajaile kiire rahategemise projektid ning ongi sageli korraldatud selleks, et raha teenida. Samas istuvad õpetajad neil selleks, et oma kohustuslikud 160 tundi kuidagi kätte saada. Ja siis võibki juhtuda, et koolitus on õpetaja jaoks puhas ajaraisk, kust midagi eriti olulist ei saa. Selles olukorras võib tõesti tekkida sisinat, et rutem saaks programmi läbi võtta ja laiali minna. Alati aga leidub kollektiivis neid, kes hakkavad mõttetuid tobedaid küsimusi esitama ning aega viitma ja ka lektor võib mingi teema ümber heietama hakata.

Endal on just üks selline koolitus poolelei, mis suures osas koosneb jutuvestmisest, rollimängudest ja rühmatööst. Selline koolitus oli in vbl kümmekond aastat tagasi, praegu aga lihtsalt ajast ja arust. No mis pagana pärast peaks kulutama täiskasvanute aega paberitükkide rebimisele ja hiljem nende kokkuliimimisele? Ja teha mitu päeva ainult sarnaseid ülesandeid - raisatud ajast on tuliselt kahju.

Aga on ka selliseid lektoreid, keda tõesti vaid kuulaks ja on kahju, kui ta lõpetama peab. ja siis ei sisise mitte keegi ega takistata kellelgi küsimuste esitamist.

üks õps Kirjutas:
-------------------------------------------------------
.......................
> Ja vabandan väga, mina pole olnud ühelgi koolitusel, > kus õpetajad hakkaksid lekto
> rist üle rääkima või ka küsijat hurjutama. Seda mu
> idugi tingimusel, et küsimus tõesti arukas on ja m
> itte ajendatud mingist vaidlemisinnust.

Matsiste: Aga mille eest austada siis selliseid õpetajaid kes ei suuda lektorilt välja pressida vastus asjalikele küsimustele ja lasevad rahulikult oma joru heietada? Vahel on elus vaja ka kõnemehest või lektorist üle karjuda. Millised küsimused on arukad, selles võiks enne kokku leppida ja näiteks siin kah arutada. Kas küsimus: "Mida teha kui Juku ja juhan peksavad teineteist rusikatega?" on arukas?

Miks Matsiste õpsi tambib? Asi muutub juba isiklikuks. Jutt oli klassiekskursioonist ja sellest, et õpetajad on tublid ning selliseid asju endiselt ette võtavad.
Mina arvan ka, et õpetajad on tublid. Ekskursioonide puhul teeb meele kurvaks, et lapsed ei tea meie kauni kodumaa parimaid paiku vaid eelistavad aastas mitu korda Soome, Rootsi sõita. Minu vanem laps ei käinudki lõpuks kruiisidel, ei leidnud, et see talle midagi annaks, noorema lapse õpetaja leiab alati EEstis vahva koha kuhu minna ja lapsed on väga rahul. Õpetajaga oleme ka väga rahul ja kui me maksamegi õpetaja reisi kinni, siis minul kahju ei ole :)

m Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lapsed ei tea meie kauni kodumaa parimaid paiku vaid
> eelistavad aastas mitu korda Soome, Rootsi sõita.
Matsiste: Maitse asi, ehk neid Soomes ja Rootsis käijaid lihtsalt ei huvita kaunid paigad? Ilu ja kaunidus on vaatajate silmades. Olen ise samuti segasetskonnaga ekskursioonil käinud kus mõni sell kainet päeva ega ööd ei näinud ja peale kõrtside muid asutusi ei külastanud.


> Minu vanem laps ei käinudki lõpuks kruiisidel, ei
> leidnud, et see talle midagi annaks, noorema laps
> e õpetaja leiab alati EEstis vahva koha kuhu minna
> ja lapsed on väga rahul. Õpetajaga oleme ka väga
> rahul ja kui me maksamegi õpetaja reisi kinni, sii
> s minul kahju ei ole :)

Matsiste: Järelikult tubli õpetaja saab hakkama.

Ei saagi aru, milleks on vaja siis üldse kuskile minna kui kohe on vaja ennast täis kaanida..odavamalt saaks ju kui poest osta odavat peeti ja see kuskil nurga taga sisse imeda:)
Kurb on muidugi see, et "kultuurireisid" on väga teretulnud, samas Tallinna vanalinnas eksitakse ära.

Matsiste tambib seepärast, et demosntreerida oma olematut üleolekut. Momendil koolikauge inimesena oskab ta tüüpiliselt kõiki õpetajaid õpetada. Tema teab täpselt, kuidas olema peab. Paraku unustab ta ära, et tema enda koolikogemus on juba paljude aastate taga ning selle ajaga on siiski nii kool, kuid eriti õpilased, muutunud. Tema aga on senini klammerdunud oma isiklikesse dogmadesse ja kujutab ette, et võtted, mis toimisid 10+ aastat tagasi, toimivad ka praegu.

Ja muide, kui koolitusel saalis viibivad õpetajad on kordades targemad kui tibidest koolitajad, siis ei ole mingit mõtet oma energiat neile küsimuste esitamisega kulutada. Fakt on see, et oma koolitusfirma võib teha praktiliselt igaüks ning käia siis raske raha eest oma "tarkusi" levitamas. Kahjuks puudub sageli aga koolituse taseme kohta igasugune eelinfo. Koolituse nimetus võib ju olla vägagi huvitav ning vajalik, sisu kipub aga vahel tühi mull olema. Ja siis vannub õpetaja sisimas raisatud aja pärast tulist kurja ja talub viisakusest ära. Ei hakka keegi sellist koolitust mõttetult küsimustega pikemaks venitama.

üks õps Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Matsiste tambib seepärast, et demosntreerida oma o
> lematut üleolekut.
Matsiste: Eksid, kullake! Ma tahan hoopis õpetajaid paremini mõista!
................
> Paraku unustab ta ära, et tema enda koolikogemus on
> juba paljude aastate taga ning selle ajaga on siiski
> nii kool, kuid eriti õpilased, muutunud. Tema aga on senini kl
......................

Matsiste: Oleksin väga tänulik kui keegi neist muutustest lähemalt kirjutaks.

>
> Ja muide, kui koolitusel
> saalis viibivad õpetajad on kordades targemad kui
> tibidest koolitajad, siis ei ole mingit mõtet oma
> energiat neile küsimuste esitamisega kulutada.

Matsiste: Õpetajatel võiks olla pisut ametiuhkust või kohusetunnet neid lolle tibisid õpetada. Häbi võiks olla mängida lolli kes kõike usub mida lektor räägib!

Fak
> t on see, et oma koolitusfirma võib teha praktilis
> elt igaüks ning käia siis raske raha eest oma "tar
> kusi" levitamas. Kahjuks puudub sageli aga koolitu
> se taseme kohta igasugune eelinfo. Koolituse nimet
> us võib ju olla vägagi huvitav ning vajalik, sisu
> kipub aga vahel tühi mull olema. Ja siis vannub õp
> etaja sisimas raisatud aja pärast tulist kurja ja
> talub viisakusest ära.

Matsiste: Kellele sellist viisakust vaja on!? Mina austan rohkem inimesi kes ei kiida ainult "viisakuse pärast" lollustele järele ja eriti käib see õpetajate kohta. Lapsevanem eeldab, et õpetaja räägib lapsele alati tõtt ega silmakirjatse. Kui Juku koolis räägib. et isa ületab tihti kiirust siis õpetaja moraalne kohus oleks informeerida kui palju lapsi iga kuu jääb ilma isata sest isa ei pidanud liikluseeskirjadest kinni ja sõitis ennast surnuks või vigaseks.

>Ei hakka keegi sellist kool
> itust mõttetult küsimustega pikemaks venitama.

Matsiste: Vähemalt lõbusam on aega veeta lektori vastuseid või vastustest kõrvale viilimist jälgida.
Kellel ajast kahju on siis miks ta koolitusele tuli? Oleks võinud kodus olla.

Matsiste, vahepeal võtsid õppust, nüüd hakkad jälle oma surmigavaid tapeete tootma. Neid ei viitsi keegi lugeda peale sinu ja mõne samasuguse puudega grafomaani.

on pesuehtne targutis. Ela ise ja lase teisel ka elada. See on Matsiste ja õpsi vaheline tüli, miks oma uudishimulikult suurt nina sellesse topid.

muig Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Matsiste, vahepeal võtsid õppust, nüüd hakkad jäll
> e oma surmigavaid tapeete tootma. Neid ei viitsi k
> eegi lugeda peale sinu ja mõne samasuguse puudega
> grafomaani.
Minu teada grafomaanid ei viitsi kunagi lugeda vaid ainult kirjutada.
Nagu aga näed, vähemalt õps viitsib minu kirja lugeda ja isegi vastata. See on temast väga meeldiv.
Vaidlusega saavad kõik asjaosalised targemaks aga Sina tahaksid kõik vähegi huvitavamad kirjutised ära keelata nagu kadunud NLiidu ajal oli kombeks. Õnneks on meil nüüd sõnavabadus.

Matsiste, muig on normeerija hingega inimene, talle meeldib kui jutukad oma julge arvamusega isiksused siit lahkuvad ja kui otse ei lahku, siis kirjutaksid päevas vaid ühe kommentaari, mis ei sisalda rohkem kui 3 lauset.

kus te seda tüli siin näete? Mina oma arust ei tülitse üldse :))

Millised muutused lastes on toimunud? Väga suured. Kordades rohkem on kõikvõimalike psüühikahäiretega lapsi: autiste, hüpikuid, lihtsalt käitumishäiretega. Kui veel kümmekond aastat tagasi saavutas õpetaja tulemusi autoritaarselt positsioonilt lähtudes, siis nüüd see enam vilja ei kanna ja autoritaarsed õpetajad peavad oma suhtumist muutma või tehakse neil elu kibedaks.

Koolitajatibisid õpetama hakata? No ole nüüd. Ma teen niigi igapäevaselt õpetajatööd, ei hakka ma küll oma närve mingite "koolitajatega" rikkuma ega nendega vaeva nägema. Loomulikult, kui lektor eksib suisa elementaarsetes teadmistes, siis saab seda ka tehtud ja viidatud nende vigadele. Kui aga aetakse lihtsalt tühja juttu, siis ei tasu oma närve rikkuda ja mingit vaidlust tekitama hakata. Ja sellist koolitust ei maksa ka kunstlikult pikemaks venitama hakata.

Miks sellistel koolitustel käiakse? Aga seepärast, et kool on selle korraldanud ja selle eest maksnud. Pealegi on õpetajail vaja regulaarselt läbida 160-tunnised koolitused. Kahjuks ei ole ka võimalik ette näha, millisel tasemel konkreetne koolitus on. Isiklikust kogemusest võin öelda, et kõige mõttetumad on igasugused euroteemalised ja karjäärikoolitused. See muidugi ei välista, et kellelegi võivad need väga meeldida.

Tõtt on muidugi kena rääkida, kas aga alati ilmtingimata vajalik? Sinu teooria kohaselt peaksin ma lapsevanemale näkku plartsatama, et tema laps on lootusetu loll ning tasuks hakata näiteks abikooli peale mõtlema?

Kui harva koolitustel käia, siis tõepoolest võib olla huvitav end lektori kogenematuse või võhiklikkuse arvel lõbustada. Minul ja usun, et enamikel pedagoogidel ei ole see kombeks. Ripub see ära juba kutse-eetikast. Miks siis pahandatakse õpetajate peale, kes õpilaste üle ironiseerib?

Seega ma eelistan selle koolituse ära taluda. Teen pigem ettepaneku koolituse korraldajale järgmisel korral paremini järele uurida, mis on selle sisu ja kas seda on ikka meile ilmtingimata vaja, kui et hakkan koolitajat halvustama või temaga tüli kiskuma. Minu aeg ja närvid on rohkem väärt. Kui koolitaja oma ametiga toime ei tule, peab ta oma "poe" varem või hiljem kinni panema, sest info levib ja jama eest keegi enam ei maksa.

üks õps Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kus te seda tüli siin näete? Mina oma arust ei tül
> itse üldse :))

Matsiste: Mida keegi näeb! On olemas selliseid õrnakesi kelle meelest juba sõna "ei" tähendab suurt tüli kus on oodata kohest vere laskmist. Aga mõned demagoogid kasutavad sellist "rahustamist" hoopis tüli õhutamiseks või oma mustade tegude varjamiseks. Millise teema arutamise puhul ilmusid keelajad välja? Kas õpetajaid võib kritiseerida aga kui kritiseerida kõrgemaid tegelasi kelle vigade tõttu õpetajatel on raske head tööd teha siis mõni demagoog hakkab kritiseerijat takistama....

>
> Millised muutused lastes on
> toimunud? Väga suured. Kordades rohkem on kõikvõim
> alike psüühikahäiretega lapsi: autiste, hüpikuid,
> lihtsalt käitumishäiretega.

Matsiste: Kõik need omadused olid ka vanasti olemas aga siis loeti neid normiks, loomulikud isiku iseärasused.



> Kui veel kümmekond aas
> tat tagasi saavutas õpetaja tulemusi autoritaarsel
> t positsioonilt lähtudes, siis nüüd see enam vilja
> ei kanna ja autoritaarsed õpetajad peavad oma suh
> tumist muutma või tehakse neil elu kibedaks.

Matsiste: Demokraatiaga kaasas käiv nähtus. Ainul mõned lollid on läinud teise äärmusse ja arvavad, et demokraatia tähendab vabadust ka pättidele. Kuidas neid lolle valgustada?


>

> > Koolitajatibisid õpetama hakata? No ole nüüd. Ma
> teen niigi igapäevaselt õpetajatööd, ei hakka ma
> küll oma närve mingite "koolitajatega" rikkuma ega
> nendega vaeva nägema.

Matsiste: On meelde jäänud väärt õpetus. Õpetaja töötagu mõistuse abil, mitte närvidega! Närvid lõpevad väga kiiresti otsa ja neid ei tohi raisata.


Loomulikult, kui lektor eks
> ib suisa elementaarsetes teadmistes, siis saab sed
> a ka tehtud ja viidatud nende vigadele. Kui aga ae
> takse lihtsalt tühja juttu, siis ei tasu oma närve
> rikkuda ja mingit vaidlust tekitama hakata.

Matsiste: lektor aga võtab seda signaalina, et tema jutt vastab täpselt kuulajate tasemele, neile ohmudele kuulajatele ei ole mõtet arukamat juttu rääkida.

> Ja sellist koolitust ei maksa ka kunstlikult pikemaks
> venitama hakata.
>
> Miks sellistel koolitustel
> käiakse? Aga seepärast, et kool on selle korralda
> nud ja selle eest maksnud. Pealegi on õpetajail va
> ja regulaarselt läbida 160-tunnised koolitused.

Matsiste: Miks õpetjad ei tõstata küsimust selliste
kursuste vajalikkuse kohta? Palka julgevad küsida aga kursuse kohta tõtt öelda ei julge?

> Kahjuks ei ole ka võimalik ette näha, millisel tasem
> el konkreetne koolitus on. Isiklikust kogemusest v
> õin öelda, et kõige mõttetumad on igasugused eurot
> eemalised ja karjäärikoolitused. See muidugi ei vä
> lista, et kellelegi võivad need väga meeldida.

matsiste: Kas targemad ei leia nippe kuidas viletsatest kursustest viilida?

>
>
> Tõtt on muidugi kena rääkida, kas aga alati il
> mtingimata vajalik? Sinu teooria kohaselt peaksin
> ma lapsevanemale näkku plartsatama, et tema laps o
> n lootusetu loll ning tasuks hakata näiteks abikoo
> li peale mõtlema?

matsiste: Tõtt saab alati rääkida mitmel viisil. Kui öelda vanemale, et tema laps on nii andekas ja väärib teist kooli kuhu tavalisi lapsi ei saa saata....
Tuleks keelata mõne kooli nimetamine lollide kooliks. Olemas olgu aga erikoolid nagu oli kunagi Nõo internaat mate ja füüsika kallakuga erikool ja on ka Kaagvere eriinternaatkool kallakuga noortele aktiivsetele daamidele. Sõnad tähendavad palju.

>
> Kui harva koolitustel käi
> a, siis tõepoolest võib olla huvitav end lektori k
> ogenematuse või võhiklikkuse arvel lõbustada. Minu
> l ja usun, et enamikel pedagoogidel ei ole see kom
> beks. Ripub see ära juba kutse-eetikast. Miks siis
> pahandatakse õpetajate peale, kes õpilaste üle ir
> oniseerib?

Matsiste: Mina ei ole kunagi ühegi õpetaja üle ironiseerinud. Tunnistan alati ausalt, et olen loll ja ei saa mingist probleemist aru ning palun siis selgitada, küsimusele vastata. Mina ei tea miks mõni lihtsale küsimusele vastamise asemel hakkab mind süüdistama igasugustes pattudes ja õpetajate süüdistamises....
>
> Seega ma eelistan selle koolitus
> e ära taluda. Teen pigem ettepaneku koolituse korr
> aldajale järgmisel korral paremini järele uurida,
> mis on selle sisu ja kas seda on ikka meile ilmtin
> gimata vaja, kui et hakkan koolitajat halvustama v
> õi temaga tüli kiskuma. Minu aeg ja närvid on rohk
> em väärt. Kui koolitaja oma ametiga toime ei tule,
> peab ta oma "poe" varem või hiljem kinni panema,
> sest info levib ja jama eest keegi enam ei maksa.

Matsiste: Aga miks see siis ei õnnestu? Miks ikka sattuvad koolitusele need kellele seda vaja pole?

niimoodi võib meie mõttevahetus otsa lõppeda - paistab, et peaaegu oleme konsensusele jõudnud.

Aga ikkagi vaidlen vastu sellele, et lapsed olid vanasti samasugused ning et küsimus on diagnoosimises, kasvatuses või suhtumises. Ei olnud nii palju lapsi, kellel on tõsiseid erivajadusi. Lapsed muutuvad mingil põhjusel aasta aastalt üha raskemaks. Ka minu kooliajal oli lapsi, kes olid nö kõva peaga ega saanud õppimisega hakkama, oli selliseid omaette hoidjaid ja oli nn Tootse. Paraku aga on nüüdsel ajal kõik need asjad võrreldes veel ajaga kümmekond aastat tagasi, tugevalt süvenenud. Kui on hüpik, siis äärmiselt kontrollimatu, kui on kõnehäired, siis on kõne kõrvalseisjale arusaamatu, kui on autist, siis tõesti selline, kes ei suudagi teiste laste keskel olla. Mis seda kõike põhjustab, ei tea.

Aga kellele peaks õpetaja kaebama, et kursus oli jama? Peaksin ma hakkama Delfi Rahva häälele artiklit kirjutama? Loomulikult ma avaldan oma arvamust ja teen seda siis kursusele saatjale (direktsioon). Teine võimalus on muidugi ka jätta mõni neist vahele ja mitte minna. Eks kogemused õpetavadki neid selekteerima, kuid vahel võib huvitavana ja vajalikuna tunduv koolitus osutuda täielikuks pettumuseks. Ja kui oled sellele saadetud osaliselt näiteks õppetundide arvelt, siis ei saa ju ka minema kõndida.

Ja just nimelt, et säästa oma närve, siis ei olegi mõtet hakata koolitajat küsimustega pommitama. Ütlen ausalt, kui mulle koolitus suurt midagi ei paku, siis ma lihtsalt ei viitsi koolitajaga diskuteerima hakata ja hakkan tõesti sisisema, kui mõni teine seda teeb ning sellega aega venitab.

Demokraatlik õpetaja saab olla mitut moodi. Demokraatia ei tähenda õpilastega semutsemist, vaid nendega arvestamist.

üks õps Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> niimoodi võib meie mõttevahetus otsa lõppeda - pai
> stab, et peaaegu oleme konsensusele jõudnud.

Matsiste: Kui üldistes olulistes küsimustes jõuamegi üksmeelele siis pisiasju edasi vaidlemiseks jätkub. Teine võimalu. Jagame oma ühist tarkust ühise jõuga lahkelt ka teistele kes ei ole veel aruu saanud, et meil on väärt tõde teada!

>
> Aga ikkagi vaidlen vastu sellele, et lapsed oli
> d vanasti samasugused ..........

Matsiste: Tean rohkem kui ühte juhtu kus põikpäine lapsevanem ei uskunud asjatundjaid ja isegi oma last mitte ning palkas oma lootusetule puupeale eraõpetaja ja juba kümnekonna tunni järel sai loortusetu kahe-kusti mates hindeks vähemalt 4.
Ma ei pea põhjuseks otseselt õpetajaid vaid rohkem õpetajate õpetajaid kes tuima järjekindlusega ei arvesta et õpilased on erinevad ja vajavad erinevaid õpetamise viise vaid igale süsteemi mitte sobivale õpilasele omistavad mingi puude või sildi.

>
> Aga kellele peaks õpetaja kaebama,
> et kursus oli jama? Peaksin ma hakkama Delfi Rahva
> häälele artiklit kirjutama?

Matsiste? Miks siis mitte? Võib ju teha võõra nime all kui õige nime all ohtlik on. Avalikustamine on väga hea võte lolluste vastu?


> Loomulikult ma avaldan oma arvamust ja teen seda siis > kursusele saatjal
> e (direktsioon).

Matsiste: Aga kui direktor ei hiilga julgusega?


Teine võimalus on muidugi ka jätta mõni neist vahele ja mitte minna. Eks kogemused
> õpetavadki neid selekteerima, kuid vahel võib huvi
> tavana ja vajalikuna tunduv koolitus osutuda täiel
> ikuks pettumuseks. Ja kui oled sellele saadetud os
> aliselt näiteks õppetundide arvelt, siis ei saa ju
> ka minema kõndida.
>
> Ja just nimelt, et sääs
> ta oma närve, siis ei olegi mõtet hakata koolitaja
> t küsimustega pommitama. Ütlen ausalt, kui mulle k
> oolitus suurt midagi ei paku, siis ma lihtsalt ei
> viitsi koolitajaga diskuteerima hakata ja hakkan t
> õesti sisisema, kui mõni teine seda teeb ning sell
> ega aega venitab.

Matsiste: Tulemuseks aga aitad kaasa õpetajate atoriteedi õõnestamisele.


>
> Demokraatlik õpetaja saab
> olla mitut moodi. Demokraatia ei tähenda õpilaste
> ga semutsemist, vaid nendega arvestamist.

Matsiste: Õigus! Aga peale semutsemise on veel võimalik lihtsalt sõbralikult suhelda ja arvestamisel on samuti palju erinevaid võimalusi võ tahke.
Näide tegelikust elust: Üliõpilane kaebas , et õppejõud X ei räägi oma ainet arusaadavalt. Õppejõud X arvestas kaebust, pani kaebaja ette pinki istuma kus see ei saanud enam loengu ajal laevade pommitamist mängida ja iga kord kui üliõpilase silmad kinni ja pea rinnale vajusid esitas talle mingi lihtsa küsimuse. Vaene õliõpilane ei saanud enam tkastada ega meeldivaid unenägusid näha. Mida arvata sellisest reaktsioonist?

abcdef Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Matsiste, muig on normeerija hingega inimene, tall
> e meeldib kui jutukad oma julge arvamusega isiksus
> ed siit lahkuvad ja kui otse ei lahku, siis kirjut
> aksid päevas vaid ühe kommentaari, mis ei sisalda
> rohkem kui 3 lauset.
Matsiste: Oleks huvitav uurida, et miks muig selline on?
Kas on tegu kadedusega või on muig keelegi "tumeda jõu" palgaline?

vaata, see näide, kus lapsevanem palkas eraõpetaja, päriselt ei päde. Asi selles, et üks õpetaja peab klassis korraga ära õpetama ca 24 erineva tasemega õpilast. Paratamatult orienteerub ta mingile keskmisele tasemele. Nii igavlevad nutikad ja igavlevad nõrgemad, sest ühele on asi liiga lihtne ja teisele raske. Nõrgemate järeleaitamiseks on mõeldud õpiabi või ka siis järeleaitamistunnid. paraku istub õpetaja neis tundides üksipäini, sest ükski lapsuke ei vaevu end sinna ilmutama. olgugi, et talle oli eelnevalt rõhutatud, et ta sinna tuleks.
Kui nüüd emme oma isikliku rahakoti pealt palkab raske raha eest eraõpetaja, siis ta ka valvab kullipilgul, et laps seal kohal oleks. Eraõpetajal on tunduvalt lihtsam ainet puust ja punaseks ühele õpilasele selgeks teha, kui tervele klassile korraga, kus võib olla mitmeid segavaid faktoreid.
Ka ei saa laps eraõpetaja juures tukkuda, mõelda muid mõtteid, tegelda kõrvaliste asjadega....

Arvad, et mul pole olnud olukordi, kus mina meeleheitlikult püüan asja selgitada, klass istub hiirvaikselt ja näiliselt kuulab, kuid pilgud on seejuures täiesti tühjad. Selge, enamik ei vaevu üldse minuga kaasa mõtlema ja pärast on hädas, et õppematerjalist ei saa aru ja et on raske.

Kuidas koolituste selekteerimine õõnestab õpetaja autoriteeti? Kui ma ei pea üht või teist koolitust vajalikuks ja seal ei osale, siis ei saa ma kuidagi midagi õõnestada.

Tudengi näide on hea küll, kuid kahjuks napib esimesi pinke. Eks me seda koolis kasutamegi, kuid vahel on mõni selline klass, kus KÕIK õpilased peaks esireas istuma.

Kas ma võin vahelduuseks küsida targemate ehk teadjamate käest.
Koolitund on vist ikka 45 minutit pikk. Mitu minutit sellest ajast on vaikus, mitu minutit räägib õpetaja mitu minutid keegi õpilatest?
Kuidas reageerib õpetaja kui märkab, et tagapingis Juku loeb sahtlis juturaamatut, kirjutab kirjakest Marile, tukub? Kui Juku ei saanud tunnis aru kuidas ikka protsente leida, millised on reaalsed võimalused täiendava selgituse saamiseks? Kuidas praktikas on juhtunud?

Ei oska teiste eest vastata ega oska hinnata ka matemaatika ja emakeele tundides toimuvat. Kuna minu pärusmaa on loodusained, siis on tund üles ehitatud vestlusele, aruteludele ja ka katsetele. Seega erilist vaikust pole. Kahjuks on aga õpilasi, keda need asjad sugugi ei huvita. Ja vat need ongi need, kes asja ära kipuvad rikkuma: mõni võtab väga vabalt ja kipub laia mängima, mõni istub siis oma nutitelefonis jne.

Kui õpilane pole tunnis suvatsenud tähele panna ja kaasa mõtelda, siis ausalt öeldes, on see minu meelest õpilase enda probleem. Ja sellise õpilase peale ma eriti aega ei kuluta. Ma tean, et nüüd hakkad mind hurjutama, kuid nagu minu karismaatiline füssa õps armmstas kunagi öelda: Pastor kaks korda sama jutlust ei pea!
Loomulikult, kui mõni mind ja teisi segama hakkab, siis löön korra majja. Õpilane peab millalgi hakkama aru saama, et ta õpib eelkõige endale, mitte mulle või emmele. Ja mõningase harjutamise tulemusel saavad lapsed ka sellest enamasti aru ja töötavad päris meelsasti kaasa, küsivad, arutlevad jne. Mingi osa jääb alati passiivseks ja las nad siis olla. Kahjuks ei tööta ka nende aktiviseerimine, sest nad lihtsalt ei oska esitatud küsimustele vastata.

Abi- ja tugiõpe olgu siiski nende jaoks, kes tõesti aru ei saa, vajavad abi mingi oma eripära tõttu või pikalt puudunud on. Korrarikkujatega mina isiklikult väljaspool tundi küll tegelda ei taha.

Vaikus või vaikne nohin on tunnis ikka siis, kui on kas töö või lahendatakse iseseisvalt mingit ülesannet.

Kurb on lugeda, et üks õpetaja peab seda lapse probleemiks, ta ainet selgeks ei saa. Loodusainete õpetaja saab seda endale lubada, need teadmiste lüngad ei kajastu hiljem kuskil. Kui aga samasuguse suhtunisega on matemaatika või keelte õpetaja, võib see õpilastele hiljem rängalt kätte maksta.
Räägin seda oma kogemustest, kui eelmine aasta lapsel oli matem.õpetaja ja järjekindlalt terve aasta laps ei osanud kodutöid teha. Käisin ka õpetaja ja õppealajuh. jutul, vastus oligi selline, et õpetajal on justkui kõik korras, distsipliin olemas jne. jne. Kevadine suur kontrolltöö näitas aga seda, et mul oli õigus. Kolmveerand klassist tegi selle hindele 2.
Sügisel ootas neid klassi ees uus õpetaja ja näha on, et asi on hoopis teine, lapsele polegi enam matemaatika müstika. Ja tekibki küsimus, et üks saab hakkama, teine mitte, sest õpilased on ju samad.
Meele teeb pisut mõrudaks küll, kui lugeda sellist teksti õpetaja sulest kirja panduna.
See pastori ütlus kõlbab täiskasvanutele, ehk ka gümnaasiumiealistele, kindlasti aga mitte algkooli ja põhikooli lastele.

üks õps Kirjutas:
-------------------------------------------------------
>
> Kui õpilane pole tunnis s
> uvatsenud tähele panna ja kaasa mõtelda, siis ausa
> lt öeldes, on see minu meelest õpilase enda proble
> em. Ja sellise õpilase peale ma eriti aega ei kulu
> ta. Ma tean, et nüüd hakkad mind hurjutama, kuid n
> agu minu karismaatiline füssa õps armmstas kunagi
> öelda: Pastor kaks korda sama jutlust ei pea!

Matsiste: Küsiksin siis veel kui tohib:
Mille eest ja keda ma hurjutama peaksin hakkama?

Pastori nõitele aga lisaksin, et mingi puude puhul tuleb õpilasele isegi sada korda mingit lihtsat asja korrata enne kui meelde või pähe jääb.

Kui kedagi hurjutada, siis just õpetajate õpetajaid või kõrgemaid haridustegelasi, et liiga ühekülgset metoodikat õpetavad mis sobib ainult väga kitsale "keskmisele". Keskmisest pisut kõrvale kaldujad on ka inimesed ja vajavad ainult pisut erinevat õpetamise viisi. Näiteks osale sobib paremini ise raamatust lugeda kui juttu kuuulata. Neile oleks vaja paremaid õpikuid.
Osale sobiks rohkem kui õpsi jutt tuleks maki lindilt, saaks iga hetk linti tagasi kerida ja lõiku uuesti kuulata, peatada minutiks, et kuuldu enne järgmise lõigu kuulamist korralikult ära seedida. Klassis need võimalused puuduvad ja on võimatu teostada.



> oomulikult, kui mõni mind ja teisi segama hakkab,
> siis löön korra majja. Õpilane peab millalgi hakka
> ma aru saama, et ta õpib eelkõige endale, mitte mu
> lle või emmele.

Matsite: Kui õpilane tahakski õppida aga kuuulub eelpool toodud kaldega rühma siis ei ole tal ikkagi lootust asja selgeks saada ja peab leppima mingi laiskvorsti või vastiku õpilase tiitliga..


Ja mõningase harjutamise tulemusel
> saavad lapsed ka sellest enamasti aru ja töötavad
> päris meelsasti kaasa, küsivad, arutlevad jne.

Matsiste: Kunas neil on aega küsida ja arutleda kui õpetaja peab materjaliga kähku edasi minema? Kunagi õpiti vist nii, et õpilane luges kodus materjali läbi ja pärast klassis arutati.

> Kahjuks ei tööta ka nende aktiviseerimine, sest
> nad lihtsalt ei oska esitatud küsimustele vastata

Matsiste: Järelikult esitas õpetaja liiga keeruklise küsimuse. Oleks pidanud lihtsama esitama.
> .
> Abi- ja tugiõpe olgu siiski nende jaoks,
> kes tõesti aru ei saa, vajavad abi mingi oma eripä
> ra tõttu või pikalt puudunud on. Korrarikkujatega
> mina isiklikult väljaspool tundi küll tegelda ei t
> aha.
Matsiste: Kui kõik hädalised korrarikkujateks tembeldada (kindlasti pole neist keegi vigadeta ingel) siis ei pea õpetaja pärast tunde vaeva nägema.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Matsiste 24.01.2012 10.46.

napid teadmised loodusteadustes kajastuvad vägagi teravalt. Eriti hästi on seda näha näiteks siinsamas tervisefoorumis, kus inimesed meeleheitlikult üritavad oma siseelundeid puhastada. See viib ka selleni, et usutakse kõikvõimalikke posijaid ja mullipuhujaid. Samuti ei teata elementaarsete loodusnähtuste põhjusi ning usutakse kuskil toimunud maavärinas maailmalõpu endeid. Selline vanema suhtumine loodusinetesse näitab kujukalt põhjust, miks lapsed neist ainetest ei huvitu ja miks need neile rasked tunduvad.
Aga see selleks.

Matsiste, ma kirjutasin ju, et abiõpe on neile, kel on mingi erivajadus ja seetõttu materjalist aru ei saa, aga mitte neile õpilastele, kes tunnis regulaarselt korda rikuvad, pidevalt tukuvad, kaasa mõelda ei viitsi või muuga tegelevad. Kahjuks on paljud lapsed harjunudki ootama, et keegi neile valmis vastused ette ütleks. Küll ja küll on olukordi, kui annad õpilastele töö, õpilased aga tööd ei alusta, vaid vaatavad ootavalt õpetaja poole, et ütle nüüd, mis tegema peab.
Millalgi peab ju laps õppima mingilgi määral iseseisvust ja vastutustunnet. Ei saa ju loota, et lapsel on eluaeg kõrval keegi, kes iga sammu näpuga ette näitab ja tema eest kõik probleemid lahendab.
Ja ka erivajadusega lapsel tuleb kasvatada hakkamasaamist ja õpetada eluga toimetulekut, kuhu muuhulgas kuuluvad ka probleemide lahendamised.

Praegu kipume me liikuma sinnasuunda, kus lapsel ei ole enam mingit vastutust oma õpitulemuste eest. Ikka on õpetaja süüdi, kui lapsel on kehvad tulemused. Õpilane aga käib tegemas järeltööde järeltööde järeltöid, kusjuures iga korraga lähevad tulemused aina hullemaks. Kui õpilane ei ole võimeline isegi sama tööd selgeks õppima, siis kes selles lõpuks süüdi on?

Oma kirjuises pidasin ma silmas neid lapsi, kes leiavad, et nad on niigi targad ega pea vajalikuks end vähemalgi määral pingutada. Selliste laste peale ei taha mina ka tõesti oma energiat kulutada. Kui laps leiab, et temal on õigus tunnis teha, mida ta heaks arvab, siis ei pea õpetaja ka temale individuaalseid õpitunde tegema.

"Kommentaarisin" ka tükk aega nime all "üks õps", aga juba pikemat aega näen, et on veel "üks õps". OK, ei hakka tühjast tüli tõstma, sest tahan lihtsalt kahe käega kolleegi toetada selles, et õpetada saab ikka ainult neid, kes ka ise asjast huvitatud on. Sellepärast üllatas mind väga 9kl lapse ema, kes ilmselt ei süvenenud eelnenusse ja imestab, kuidas õpetaja võib öelda, et see on lapse probleem. Öeldi ju,et kui inimeselaps ei taha tunnis tähele panna ega oma tööd teha, siis see ongi just tema probleem ,kui kahed kukuvad. Mul sama põhimõte - mitte minutitki minu lisaaega sellistele. Mul on oma napi vaba ajaga parematki teha. Õpiabi saavad need, kes püüavad, aga aru ei saa, mitte ei hakka omast ajast ludridele tasuta eratunde andma.

Aga kui tulla teemasse tagasi - kust jutt küll väga kaugele on triivinud - siis kõik see laieneb ka klassivälistele ettevõtmistele, sh reisidele ja õppekäikudele. KUI õpetaja üldse on vaevaks võtnud klassiekskursioonile minna, siis, kuna seltskond on tema vastutusel, on tal ka õigus valida, keda kaasa võtta - või siis üldse minemata jätta.
Ja lõpetuseks, imho, selline nö "odav" kruiis on täiesti mõttetu raharaiskamine, lõputu loksumine laevas, kus kõik on nii klaais ja igale poole ei lasta, päeval lonkimine Stockholmi peal mõned tunnid. Pole ime, kui lapsukesed lolliks lähevad. Ise läheks ka.

1 õps, Sa unustad oma pedagoogikas kõige olulisema. NAD ON LAPSED! Kui Sa ei oska neile läheneda ja ajad oma joru , sekka kamandamist ja tänitamist, ei saa Sa iialgi seda, et lapsed sind austaks ja hea meelega tunnis kaasa töötaksid.

see, kes pikaltjutustanud on ja võõra nime näpanud

arglikule

ei, ma pole mitte midagi unustanud. Ja kas laps, kes ennast mitte kuidagi enam lapseks ei tunnista (9.kl), kes FB-s eksponeerib end õlle-ja viinapudelite seltsis, kes paneb öösiti pidu ja teeb vanainimese asja, on ikka laps?
Kui ta soovib olla täiskasvanu, siis käitugu ka selliselt ja võtku vastutus oma õppimise ja tuleviku eest enda kanda.
Kust sa võtad, et ma olen tänitav ja kamandav oma joru ajav vanamoor?
Muideks, mul on nendesamade teismelistega väga hea läbisaamine ja needsamad seisukohad olen neile ka selgeks teinud. Nad saavad neist aru ja nõustuvad minuga, aga.... paraku on raskuste tekkimisel lihtsam käega lüüa ja loobuda, kuiet püüda neid ületada. Ja ma tõesti ei tea, mis valemiga ma saan neist osadele tarkust niipalju pähe panna, et nad suudaksid kevadel in corpore põhikooli lõpetada.
Teistega on õnneks aega....

to üks õps: ole edasi, mul on päriselus ka nimekaime, kah nüüd asi.

arglikule: Need teismelised ei ole ammu enam lapsed, ja kõige vähem soovivad nad seda, kui neid lastena ninnunännutatakse. Ainult et võtab aega, et mõista: täiskasvanu-olemine ei ole mitte rajud peod või seksikad pildid FBs, vaid suutlikkus vastutada.
Kui nad enam ei jaga õigusi ja kohustusi õpetajaga "võrdselt" - neile õigused ja õpetajale kohustused - siis saab nendega kenasti toime. Ma täiesti usun, et ülal kirjutanud üks õps omad laste seas autoriteeti, argliku-tüüpi õpetaja pistetaks lihtsalt nahka. C'est la vie.

arglikult Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> 1 õps, Sa unustad oma pedagoogikas kõige olulisema
> . NAD ON LAPSED! Kui Sa ei oska neile läheneda ja
> ajad oma joru , sekka kamandamist ja tänitamist, e
> i saa Sa iialgi seda, et lapsed sind austaks ja he
> a meelega tunnis kaasa töötaksid.

Kamandamine ja tänitamine on kaks ise asja, isegi välistavad teineteist. Kamandaja teab ja vastutab, et tema kamandamist on võimalik täita ja viib ka täitmise lõpuni.

Tänitamine on ainult ebameeldiv heli millest on raske aru saada mida tänitaja tahab ja mis ei muuda midagi. Tänitaja ise rahul et sai auru välja lasta ja nagu oleks midagi teinud.

Iseenesestki mõista, et kamandamine ja tänitamine on 2 eri mõistaga sõna, seepärast nad ka erldi kirjas on:) Aga kamandamisest võib väga kergesti saada tänitamine ja just seda paljud õpetajad teevad.

nojah Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Iseenesestki mõista, et kamandamine ja tänitamine
> on 2 eri mõistaga sõna, seepärast nad ka erldi kir
> jas on:) Aga kamandamisest võib väga kergesti saad
> a tänitamine ja just seda paljud õpetajad teevad.
Matsiste: Kuidas seda erinevust kõigile selgeks teha?
Mõned tänitavad laste kallal ja pärast süüdistavad, et noorus on raisus. Enda vigu loomulikult ei näe.