Õpin tavagümnaasiumis 10ndas klassis. Hinded on üldiselt head, ainult ühe õpetajaga on suhted halvad ja selles aines ka siis pidevalt kaheseis. Tunnen lihtsalt, et see kool ei sobi mulle. Mul on sellest koolist täiesti kõrini, ma ei tea miks ma sinna üldse läksin. Kas tõesti on mõtet seal edasi käia ja oma närve kulutada?
Üks mõte on minna õhtukooli. Aga kuna minu jaoks on oluline saada hea haridus, siis mõtlesin, et äkki kellegil on kogemusi. Kas õhtukooli tase on väga nõrk? Kas pärast õhtukat on üldse lootust ülikooli pääseda (tasuta kohale)? Kas poole aasta pealt on üldse võimalik kooli vahetada?

Ja küsiks veel, kuidas see dokumentide väljavõtmine käib? Kas lapsevanem peab mingi avalduse kirjutama? Ja kas selle peab siis viima direktorile? Ma klassijuhatajaga ei tahaks küll rääkida, sest ta on selline, kes pm ei lase minema. Ma tõesti ei taha talle põhjendada.

Tase?Niipalju kui ise tuupida viitsid.Õpikud on ju samad.Mul nt polnudki õpikuid,käisin 3a taskumärkmikuga koolis.Lõpueksamitel sain 90,79ja66p ehk veits üle eesti keskmise.Paar kiituskirjanärakat ka.
Pluss on see et kui käid 2x nädalas saad kõrvalt ehk mingit tööd teha.Ja seltskond on ka lahedam.

igas koolis on võimalik hästi õppida, kui tahtmist on. Egas õhtukoolide õpetajad rumalamad ole kui päevakoolis. Tõsi, nad on sunnitud orienteeruma õpilasele, kes vbl on küll motiveeritud, kuid kel ehk pole alusteadmised kuigi tugevad ja seetõttu pole nende keskmine tase eriti kõrge. Kindlasti tuleb ka täiskasvanutest neid, kes teevad riigieksamid väga headele punktidele.

Aga dokumentide väljavõtuks kirjutad avalduse ja kogu lugu. Gümnaasium ei ole teatavasti kohustuslik. Soovitan sul küll enne käia ära koolis, kuhu tahad õppima minna ja uurida, kas nad sind poole aasta pealt vastu võtavad. Kui tagala kindlustatud, alles siis võta paberid praegusest koolist välja. Aga kui tegemist pole just erilise eliitkooliga, siis ega nad väga pole huvitatud, et sa lahkud.

Üldiselt on õhtukoolis õpetajate suhtumine õpilastesse kui täiskasvanutesse. Olenevalt õpilase iseloomust võib see olla oluline. Aga kiusakaid õpetajaid võib ka õhtukoolis olla. Hea oleks kui saaks seal enne proovitundides kohal käia ja oma silmaga üle vaadata ning järele proovida.

Meie klassi tuli küll poole aasta pealt üks tüdruk. Aga miks sa teise tavakooli ei lähe? Minul on paljud sõbrannad õhtukoolides käinud ja kuigi väga palju sõltub ikkagi enda pingutamisest, on siiski tase seal nõrgem.

täiskasvanute gymnaasiumis peab sul endal olema sisemist sundi, et õppida. Seal ei käi enam keegi sul kannul, oma asjade eest vastutad ise, õpid ise, otsid materjali juurde ise ja leiad motivatsiooni ise.
ma saan aru kyll, kuidas sul võib hetkel kõrini olla. lohutuseks võin öelda: sa pole ainuke. päris paljudel sinuealistel käib sõit ameerika mägedel. mu enda 10. klassi laps kurtis ka täielikku nullseisu pärast vaheaega. nyyd on jälle käima läinud.
tahan öelda etteruttavalt, et elu koosnebki suures osas pingutustest ja eneseyletustest. proovi kõigepealt pusasid harutada, sest äralõikamine on sageli lõplik ja ega see kergekäeline loobumine sulle lõppkokkuvõttes midagi ei anna ega õpeta.
kui praegu hambad risti surud ja võtad eesmärgiks klass ära lõpetada selleks, et suvel enda mõtted sirgeks mõelda - sygav kummardus. proovi vähemalt. seda enam, et su enda sõnade järgi on tegelikult probleeme vaid yhe õpetajaga. mu lapsel on ka, vene keele õpetaja kiusab ja mina siis õhtuti kodus "plaasterdan ja ravin". seda enam ära lase YHEL inimesel (sellel õpetajal siis) oma elu dikteerida. tema kiuste võiksid ennas läbi närida.
ole tugev ja tubli (seda sa ju tegelikult oledki). :)

igal pool võib olla inimesi/õpetajaid, kes sulle ei sobi või kellele sina ei sobi. sa ei saa ju jäädagi kõikjalt minema minema, kuskil tuleb piir ette ja sa väsid sellest põgenemisest ära. püüa keskenduda rohkem enda tegemistele ja välista see konkreetne õpetaja ja nüüd esita endale uuesti see küsimus, kas sa ikka tõesti tahad koolist ära tulla?

tahtsin sulle veel öelda, pea kevadeni vastu, lõpeta see 10-s klass ära, siis on päevad pikemad, õues valgem ja ilmselt ka tuju helgem. kindlasti, ära anna kergelt alla! ole tubli

Ma olin ka sellise valiku ees 11. klassis. Hinded olid korras, mingeid konflikte ei olnud, aga tundsin, et see keskkond lihtsalt pole minu jaoks. Selles koolis enam inimest üldse ei nähtud, vaid kogu aeg korrutati, kui olulised on lõpueksamite tulemused, sest üleriigilises nimekirjas tuleb ikka koolil võimalikult ette pääseda. Igal juhul võtsin paberid välja (läksin klassijuhataja jutule ja siis kirjutasin avalduse, direktoriga küll kohtuma ei pidanud). Alguses mõtlesin ka õhtukooli minna, sest tean inimesi, kellele sealne keskkond väga hästi sobis ja kes ise tublid olles pääsesid ka ülikooli. Lõpuks otsustasin siiski väiksema maakonnakooli kasuks, pidin küll linnast välja sõitma selleks igal hommikul ja õhtul bussiga tagasi, aga keskkonnavahetus oli seda väärt. Kool ei olnud kindlasti nii kõrge tasemega, nagu linnakool, aga minu teadmisi see kuidagi alla ei viinud, sain ülikooli tasuta kohale kenasti sisse, nüüd juba magistris.