Ma pole küll õpetaja, aga arvan et õps peab tegema siin valiku, kas võtab kõik sõbraks, või siis mitte kedagi. Lapsed on ikka päris tundlikud selle koha pealt ja võivad hakata probleemitsema, et miks õpetaja pinginaabri võttis sõbraks ja mind mitte.
Tegelikult on see FB ikkagi veitsa tobe asi ja minu arust õpetajad ei peaks sellega tegelema. Vähemalt mitte oma nime all. Kool on - või peaks olema - ikkagi niiöelda akadeemiline asutus, ja õpetaja selle esindaja.
Samuti pean valeks jagada infot Fb kaudu. Kõigil ju pole kontot ja need jäävad siis infosulgu. E-kool on ju olemas ja jagagem infot sealtkaudu.

No päriselt mõtled või? Et õpetajale ei olegi õigust millelegi muule, kui ainult kool-kodu-kool? Miks ei võiks õpetaja oma nime all FB suhelda oma endiste klassikaaslaste ja praeguste sõpradega? No see on küll liig! Varsti ei või õpetaja klaasikest veini ka avalikult juua ega üleüldse kusagil pubis käia, rääkimata ööklubist. Ta ju ikka akadeemilise asutuse esinadaja - see ju ei sobiks...
Kuulge, laske õpetajal ka elada, ta on ka inimene!

no aga ei tohigi ju õpetaja avalikult klaasikest veini juua - varsti on kõlakad üleval ja lapsed koos vanematega arvustavad. See on iseloomulik muidugi väiksemale kohale, aga ega linnaski nn evelini-tegemine õpetajale lubatud ole. Suuremas linnas on aga vahelejäämise oht väiksem.

Aga kui õpetaja tahaks koos sõpradega kodus klaasikese veini juua, siis oh häda, kuidas seda poest tuua... Mõni lapsevanem või laps võib ju näha... Rääkimata näiteks kondoomide ostmisest....ega õpetajad ju ometi ei seksi...
Tõesti, lapsevanemad, te keerate vindi üle. Laske õpetajal ka inimene olla.

Ilmselt paljud fb mittekasutajad ei teagi selle võimalusi. Ma ei mängi seal mänge ega jaga reklaame. Sõprade-sugulastega - keda on muuseas üle maailma - suhtlemise kõrval jooksevad mulle ka näiteks muuseumite ja teatrite info, ka mitu puhtalt erialast lehekülge sisukate aruteludega jne. Ise saad tellida, mida ja keda näha tahad.

Tegelikult polnud ju teema selles, et kas õpetajal võib olla fb või mitte. Ilmselt osa inimesi keelaks vist õpetajatel tõesti ka veinijoomise, hilisõhtutel väljaskäimise (kui pole just koolipeol korrapidaja) ja miniseelikud. Ikkagi akadeemiline olend 24/7. Kui tõesti ühtki kontrolltööd parandada pole, lugegu siis mõnda populaarteaduslikku raamatut!

ja muide, ongi veiniostmisega häda. Endal pole juhtunud, kuid mitmel kolleegil ongi pudel ostmata jäänud, sest õpilased olid poes.
Ja pole sugugi haruldane, kui mõni õpilane koolis deklareerib, et nägi mind kuskil tänaval või poes või üritusel. Kõik nähtu arutatakse kenasti kaasõpilastega läbi.

Õpetajad on vanatüdrukud, kellel meest ei ole, muidu ostaks mees poest veini.

viimasele
26. august 2014, kl 17.10
No päriselt mõtled või? Et õpetajale ei olegi õigust millelegi muule, kui ainult kool-kodu-kool? Miks ei võiks õpetaja oma nime all FB suhelda oma endiste klassikaaslaste ja praeguste sõpradega? No see on küll liig!

Keegi pole väitnudki, et õpetaja seda ei tohiks. Lihtsalt peetakse loomulikuks, et arukas haritud inimene (ja õpetaja peaks ju seda olema!) sellistest lapsikustest ei huvitu. Pean silmas oma eraelu laotamist kogu maailmale vaadata. Haritud inimene peaks ju oskama leida ka muid suhtlemisviise kui mingis suhtlusportaalis.

Et siis FB kasutajad on kõik harimatud ebaintelligentsed inimesed....???

Olin ka pärast ülikooli aastakese õpetaja, ja ausaltöelda ei oleks ka tahtnud õpilastega poes kokku põrgata, endal veinipudel korvis. Kes ise pole õpetaja olnud, see sellest aru ei saa. Ühte minuga samaealist õpetajat nähtigi muide ööklubis, ja kummalisel kombel suhtusid kõige negatiivsemalt sellesse just õpilased ise, mitte teised õpetajad. Sest vaadake, meie oleme ju täiskasvanud ja saame aru, et suur inimene, teeb mis tahab, ööklubis käimine pole keelatud jne - aga lapsed vaatavad asja hoopis teise pilguga.
FB polnud tol hetkel küll teema, aga arvan, et mina poleks seda kontot endale teinud. Kui lasen oma tuttavad silme eest läbi, siis tõepoolest on need feissbuukitajad rohkem sellised... kuidas öeldagi... lihtsameelsemad inimesed. Igatahes peaksin rohkem lugu õpetajast, kellel on tõepoolest oma elu ja vaba ajaga midagi muud peale hakata. Ei pea vaid vihikuparandamist silmas...

ahah, või feissbukitajad on lihtsameelsed inimesed? Muide, see kirutud FB on enamikul, kes vähegi avaliku eluga kokku puutuvad, olemas. Hakkame peale või presidendipaarist ja ministritest - riigikogujatest, näitlejatest - lauljatest ei maksa kõneldagi, lisaks arstid, teadlased ja muu taoline seltskond. Väidad, et need kõik on rumalad inimesed?

Iseasi on muidugi see, mida me seal teistele näitame.

Töötan ise samuti õpetajan, tõsi küll, ühes Eesti suuremas linnas. Olen samamoodi teinud, nagu eelpool kirjutati: sõbralisti võtan vastu ainult õpilased pärast lõpetamist, kooli ajal mitte mingil tingimusel.
Olen poes korduvalt veini ostnud, tampoone ja mida kõike veel...üks 9nda klassi poiss korra teadustas, et olevat mind veini ostmas näinud. Ütlesin siis selle peale rahulikult, et lisaks kõigele muule õpetajad söövad, joovad, s i t u v a d ja oh üllatust, ka menstrueerivad. Pärast seda oli suu kinni.

Mina töötasin 12 a õpetajana, pool aega depressiivses Eesti väikelinnas ja teise poole suures linnas. Esimene pool oli jube masendav, oli jah häda kuskil käia või midagi teha, teadsid, et kui poes keegi vastu tuleb, siis korvi vahitakse kah. Üsna debiilne olukord tegelikult. Tuleb lihtsalt üle olla. Facebooki siis veel ei olnud.
Kolisin minema ja edasi töötasin ülivahvas koolis. Nüüd on mul facebook küll olemas, aga seda eelkõige välismaal elavate sõpradega ühenduse hoidmiseks ja pigem nagu aadressiraamatuna, kui on vaja kellegagi kontakti saada. Pilte olen ise pannud vist 2 ja veel on u 10 kellegi teise pilti, kus ma peal olen. Mingeid linke ma ei sheeri ja staatuseid ei postita, profiilis on täidetud nimi. Kui meiliga teavituse saan, et keegi on mulle sõnumi saatnud, siis käin vahel vaatamas kah, mis toimub. Ja kõik. Sõbralist on nähtav ainult mulle. Aga vastu olen võtnud kõigi nende inimeste sõbrasoovid, kellega ma päriselus ka tuttav olen. Õpilased võtsin ka, kes kutse saatsid. Kuna mu sõbralist on kinni, siis ei näe nemad mu teisi sõpru ega teised neid. Vastu võtsin oma õpilaste kutsed, kuigi koolimaja pealt tuli sõbrasoove veel, aga no lihtsalt mingi nägu, kes mulle vahetunnis koridori peal vastu jalutab, ikka minu kontaktidesse ei läinud.
Koolis oli meil esimene ja usinaim feissbukkija direktor, talle meeldis ka aeg-ajalt õpilasi msn-i lisada, kui see veel kasutuses oli. Korra kuulsin üht noormeest kaebamas, et dire pani ta msn-i ja tema ei julge ära ka blokkida. Facebookis olid tal ka õpilased ja muist õpetajaid ka, aga minule kunagi kutset ei saadetud ja mina ise ka oma otsesele ülemusele ei hakanud saatma.
Ühesõnaga, ma pooldan ka sellist varianti, et kas kõik või mitte kedagi. Lapsevanemad on muidugi keeruline teema. Ma õnneks klassijuhataja ei olnud ja seega puutusin nendega üsna vähe kokku, facebooki keegi ei tikkunud. Ühe korra olen ka ühe õpilase oma listist eemaldanud, aga sellele eelnes lausa uskumatu temapoolne sigatsemine ja alatus, mis mul isegi pärast oma 10 tööaastat suu ammuli võttis. Ma ei tea, kas ta tähele pani, et ma ta ära kustutasin, aga kui jah, siis pidi küll vesiselge olema, miks.
Nüüd ma enam õpetajana ei tööta, seega pole mul ka enam õpilasi, on ainult endised õpilased ja vilistlased ja need istuvad mul ikka kõik kenasti nimekirjas edasi. Kui päriselus kokku saame, siis on alati hea meel.

Raske see tänapäeva õpside elu ikka :)

12 points :)

Aga ma olen ise lisanud lasteaia juhataja sõbralisti ja oleksin ka kasvatajad lisanud kui neil FB oleks - lihtsalt kuna me ju ühiselt 4 aastat minu lapsi kasvatasime, siis miks mitte veidi rohkem inimesest teada :) Aga poleks absoluutselt ka solvunud kui ei oleks sõbrakutset vastu võtnud ... Ise pole õpetaja, aga hoian oma FB sõbralisti range kontrolli all (kunagi oli 800 sõpra, aga siis sai mõõt täis ja viskasin 500 sõbralistist välja...)

FB boonus on ka see, et saad teada, millal sünnipäev on - siis ei teki piinlike momente, et küsid, miks need lilled siin laual on :p

Aga ma arvan, et reegel võiks olla see, et kui inimest nii hästi ei tunne, et mõnel üritusel väljaspool tööd temaga juttu ei jää röökima ja sünnipäevaks õnne ei taha soovida, siis pole asja ka FB sõbralisti ...

maa sool Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Töötan ise samuti õpetajan, tõsi küll, ühes Eesti
> suuremas linnas. Olen samamoodi teinud, nagu eelpo
> ol kirjutati: sõbralisti võtan vastu ainult õpilas
> ed pärast lõpetamist, kooli ajal mitte mingil ting
> imusel.
> Olen poes korduvalt veini ostnud, tamp
> oone ja mida kõike veel...üks 9nda klassi poiss ko
> rra teadustas, et olevat mind veini ostmas näinud.
> Ütlesin siis selle peale rahulikult, et lisaks kõ
> igele muule õpetajad söövad, joovad, s i t u v a d
> ja oh üllatust, ka menstrueerivad. Pärast seda ol
> i suu kinni.

njahh
27. august 2014, kl 16.36
ahah, või feissbukitajad on lihtsameelsed inimesed? Muide, see kirutud FB on enamikul, kes vähegi avaliku eluga kokku puutuvad, olemas. Hakkame peale või presidendipaarist ja ministritest

Õigus! Ainult et nemad kasutavad seda oma poliitiliste (ja ka muude) seisukohtade promomiseks, mitte eraelu reklaamimiseks ja suhtlemiseks. Oma vaadete propageerimiseks on iga vahend hea, aga seal on ka piir. Oma eraelu riputavad üles ikka ainult lihtsameelsed inimesed. Ja ärge tulge rääkima andmete parooliga kaitsmisest või muust seesugusest suhtlusportaalis... ka see jutt on lihtsameelsuse tunnuseks. Kui lind on juba lendu lastud, siis enam seda ei püüa ja iial ei tea, millal seesama lind su täis laseb. Aga räägi sa lihtsameelsetele!

aga miks ma ei või muuhulgas ka oma eraelulisi seiku üles riputada, kui need minu populaarsusele kasuks tulevad?

Loomulik, et mingeid räigeid läbupilte või palja pepuga tittesid normaalse mõistusega inimene fb-sse ei riputa, aga ontlikud üksikud reisipildid või pildid, mis kajastavad hobisid, võivad vägagi kasuks tulla.

Ja miks mitte kasutada suhtlemiseks? Ma saan ju privaatjutte rääkida kas omavahelises vestluses või kinnises grupis, mida suvaline ei näegi.

Totakad on need, kes aegajalt postitavad mõttetuid karjatusi: Miks on elu nii kuri või Kuidas küll aru saada... Ja igasuguste lehekülgede ja tarbijamängude ning mõttetute videote ohjeldamatud jagajad käivad ka pinda.

Võid, võid, kullake, riputa aga! Sinusuguste jaoks see FB ju tehtud ongi! Kogu aga niimoodi populaarsust - varsti oled üle vabariigi populaarseim!
Ja "privaatsed vestlused" on koguni soovitatavad FB vahendusel. Sest internetis on ju garanteeritud täielik privaatsus ja mitte ühtegi jälge sellest ei jää!

Naljakad arusaamad siin muttidel, et õpetajal ei tohiks FB kontot olla ja veini peab tingimata ostma meespool. Tunnen koirohu kirbet lõhna ja näen veeklaasis kunsthambaid, päris naljakas tegelikult, :D.

Loomulikult kasutab tark inimene muuhulgas FB enda reklaamimiseks talle sobival viisil. Täpselt nagu njahh kirjeldas. Tegelikult ma arvan, et neil vingujatel siin ei olegi sõpru ja saab aru ka, miks.

Minul on FB kasutamisel kindel põhimõte võtta sõbraks ainult neid kellega ma tõesti olen lävinud või lävin. Kõik võõraste sõbrakutsed kustutan lihtsalt ära.

TARK inimene suhtleb päriselus, mitte üle interneti, kus kõik on jälgitav. Aga tarkus pole ju oma teha.

kas tõesti on inimesed endast nii heal arvamusel ja kujutavad ette, et nende persoon pakub kellelegi nii suurt huvi? Tavalise inimese FB konto võib pakkuda huvi vaid selle inimese sõpradele/tuttavatele ja ei kellelegi teisele.

Lihtne google.ee pakub näiteks minu kohta oluliselt rohkem infot kui FB-s leidub....

Teemaalgatajale:
Sa tead ju ise ka, miks neid sõbrakutseid saadetakse. Praegused lapsevanemad on juba sellest põlvkonnast, et nad arvavad ennast väga huvitavaks ja atraktiivseks. Tegelikkuses on tegu tühiste mõttetute inimestega, kellel puudub isiklik elu. Tehakse seda, mida telerist nähakse, ajakirjadest loetakse või mida tuttav juba ees teeb. Nad on pidevas infonäljas. Sinu elu kuulub nende arvates samuti neile, sest oled nende lapse õpetaja. Nad on valmis pugema kuhu tahes, et jätta mulje, et nad on ülimad. Igas kollektiivis on narre, kes alati organiseerivad rahakogumisi küll õpetaja jõulu või siis sünnipäevakingiks. Ja mida siis ostetakse-mõttetut rämpsu, mille ostmisele õpetaja kunagi mõelnud pole. Ja siis ei jää sul muud üle kui lahkelt naeratada, et pole tihanud endale sellist asja osta ja sa oled niiii rõõmus selle kingi üle. Parim soovitus on, et muuda endal Facebooki nimi ja sea settingud nii, et keegi väljast sulle sõbrakutset saata ei saa. Võin siis tee teine konto veel ja koli oma elu, mis on väljaspool kooli-sõbrad, hobikaaslased, unistused-sinna. Siis ehk saad rahus olla. Lapsevanemad hakkavad oma väikese maailma tõttu sind koguni süüdistama, et julged oma elu elada. Lapsed on toredad aga nende vanemad tihtilugu piinlikust tekitavad ja madalalaubalised. Miks lapsevanemad arvavad, et õpetajad hirmsasti soovivad nendega suhelda ja sidet hoida-ma tõesti ei oska vastata :)

Kogu meie elu on tänapäeval niikuinii jälgitav, kulla mutikesed. Kaardiga maksate ja raha välja võtate? Moblaga räägite? Juba sealt saab teie kohta absoluutselt kõik teada.

Aga ma ei usu, et keegi teie vastu huvi tunneb, sõprugi ju pole, irw.

Miks mitte, et õpetajal on ka konto. Õpetaja peaks, võibolla isegi peaks, olema kuris ka tänapäeva netieluga ja kohtadega, kus enamus noori ja täiskasvanuid aega veedavad. Tal pole ju mingit kohustust sinna oma eraelust midagi panna. Küll aga hea võimalus oma valdkonnaga seotud linke, videosid, teateid ja kasulikke viiteid jätta. Ehk siis mõjutada ja harida õpilasi läbi kanali, kus nad kõige rohkem viibivad.

Mina arvan, et üks kaval ja tark õpetaja võiks olla facebookis. See viib ta õpilastele lähemale ja teeb nö söödavamaks. Samuti parem võimalus õpilastel ja nende tegemistel silma peal hoida, märgata ohte. Ning muidugi olla eeskujuks, kuidas netis käituda.

Dialemma arvatavasti, et kui palju oma eraelu ja toimetamisi seal avaldada. Mingil määral isegi võiks. Teeb õpetaja inimlikumaks. Sul on tore koer või kass või kena potilill hakkas õitsema, no miks mitte pilt avaldada.

Kui ma oleks õpetaja, siis ma ei hakkaks isegi mitte unistama, et facebook on ainult minu lähimatele sõpradele ja pereliikmetele. Teeks konto teadmisega, et kõik kes tahavad ja ma tean, kellega tegu, võivad mind ka sõbraks lisada. Minu konto oleks seega pigem minu töövahend ja seotud minu õppeainega. Vahest sekka mõni neutraalne pilt reisilt või mõnest ette sattunud ilusast või huvitavast nähtusest.

Erapiltide jagamiseks on palju muidu koht ka, kuhu saavad ligi need, kellele lingi saadad.

Feissbukk - see on tõeline ja ainus elu! Kui sul ei ole Feissbuki kontot, siis oled vanatüdruk, haised koirohu järele ja mitte ükski mees sind ei vaata. Ega jubedamat olukorda enam ette kujutada ei saagi!

njahh
30. august 2014, kl 12.29
kas tõesti on inimesed endast nii heal arvamusel ja kujutavad ette, et nende persoon pakub kellelegi nii suurt huvi?

No näe, üks tark ujuski juba välja!

ilus naine Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kogu meie elu on tänapäeval niikuinii jälgitav, ku
> lla mutikesed. Kaardiga maksate ja raha välja võta
> te? Moblaga räägite? Juba sealt saab teie kohta ab
> soluutselt kõik teada.
>
> Aga ma ei usu, et
> keegi teie vastu huvi tunneb, sõprugi ju pole, irw
> .

Võtan küll raha välja ja maksan kaardiga, internetis mängin isegi lotot ja maksan arveid, aga ma küll ei tea, mis see "absoluutselt kõik" on, mida minu kohta sellega teada saab?!
P.S. Facebooki ei ole ega tee ka kunagi.

Mis loom see "dialemma" veel on?