Koolilaps
Prantsuse keele iseseisev õppimine
Annu 06. veebruar 2009, kl 18.57 |
Tere,
ma tahaks väga prantsuse keelt kodus õppida. Meie koolis seda ei õpetata ja keeltekooli jaoks ei ole kahjuks aega.
See ei ole nö "korraks tuli tuju", sest väga pikka aega juba olen prantsuse keele, filmide, muusika fanaatik. Olen prantsuse keeles natuke laulnud (tekst tõlgiti meile ära, õpetati õigesti hääldama), kodus veidi laulude tekste tõlkinud, telekast/raadiost seda keelt kuulda on kuidagi loomulik juba. On millegipärast selline tunne, et prantsuse keel tuleks lihtsalt, ja üldse on mul õnneks keelte vaistu :)
Ja küsimus siis selles, et kust ma saaks õpikuid/plaate, töövihikuid ja muud vajalikku? Millised oleks kõige paremad? Mille järgi üldse valida? Millest alustada? Kas keegi on ise kodus õppinud ja oskab soovitada?
ma tahaks väga prantsuse keelt kodus õppida. Meie koolis seda ei õpetata ja keeltekooli jaoks ei ole kahjuks aega.
See ei ole nö "korraks tuli tuju", sest väga pikka aega juba olen prantsuse keele, filmide, muusika fanaatik. Olen prantsuse keeles natuke laulnud (tekst tõlgiti meile ära, õpetati õigesti hääldama), kodus veidi laulude tekste tõlkinud, telekast/raadiost seda keelt kuulda on kuidagi loomulik juba. On millegipärast selline tunne, et prantsuse keel tuleks lihtsalt, ja üldse on mul õnneks keelte vaistu :)
Ja küsimus siis selles, et kust ma saaks õpikuid/plaate, töövihikuid ja muud vajalikku? Millised oleks kõige paremad? Mille järgi üldse valida? Millest alustada? Kas keegi on ise kodus õppinud ja oskab soovitada?
proua Kortspõhi 06. veebruar 2009, kl 22.00 |
Alustuseks muretse endale üks korralik keeleõpik, mille hulka ei kuulu üllitised stiilis "15 minuti prantsuse keel" või "prantsuse keel 24 tunniga". Lisaks sellele vajad vestmikku fraaside õppimiseks (soovitan Berlitzi sarja), kindlasti hangi ka grammatikaõpik (soovitan Kallista Kannu teost, mille saad raamatukogust) ning eesti-prantsuse ja prantsuse-eesti sõnaraamatud.
ritsik 07. veebruar 2009, kl 13.43 |
Juhtusin raamatupoes uut õpikut nägema. Paraku polnud aega sirvida. Seega ei tea öelda, kas plaat oli kaasas.
Muide taaskasutustest ja seconditest võib täiesti norm õppe cd-sid saada(muidugi juhul kui ka ingl. keelega probleeme pole), peab ainult kõvasti otsima. Endal juba 5 sellist plaati, 4.- tk.(Y)
Ja nõustun prouaga, need nn.ööpäevased ei kõlba kuskile.
Muide taaskasutustest ja seconditest võib täiesti norm õppe cd-sid saada(muidugi juhul kui ka ingl. keelega probleeme pole), peab ainult kõvasti otsima. Endal juba 5 sellist plaati, 4.- tk.(Y)
Ja nõustun prouaga, need nn.ööpäevased ei kõlba kuskile.
Aki 09. veebruar 2009, kl 12.53 |
ülle 09. veebruar 2009, kl 21.37 |
proua Kortspõhi 10. veebruar 2009, kl 21.37 |
Kui midagi Lauri Leesilt, siis "Prantsuse keel algajaile" ning "Prantsuse keel edasijõudnuile". Need on vanad raamatud (1974) ning kui osta tahad, heida pilk antikvariaatidele, raamatukogus peaksid samuti saadaval olema. Uuemate õpikutega võib ahju kütta: ta avastas "klassikalise" keeleõppe meetodi, mille kohaselt õpitakse tekste ning luuletusi pähe, kuid ei pöörata tähelepanu suhtlemisele. Viimast peab ta üheks tõsisemaks surmapatuks.
Aki 11. veebruar 2009, kl 18.02 |
proua Kortspõhi 11. veebruar 2009, kl 20.02 |
Aki 12. veebruar 2009, kl 09.49 |
Ei, see on sellesama vana õpiku kordustrükk, kohe kindlasti. Õppisime keeltekoolis alguses selle järele. Kõik "mudelid" kattuvad, trükivigade erinevus vaid. Ja nõukaaegse teksti osa on muudetud kaasaegseks. Minul on 1994 trükk, esmatrükk vist 1987. Võimalik, et on ka täiesti uus õpik olemas, mina seda ei ole näinud.
Kah tark 12. veebruar 2009, kl 14.25 |
skype 15. veebruar 2009, kl 23.12 |
qqq 04. detsember 2009, kl 17.12 |
jah 04. detsember 2009, kl 17.40 |
m. 05. detsember 2009, kl 17.58 |
bonjour 21. november 2011, kl 12.27 |
bonjour 21. november 2011, kl 12.34 |
marko 03. veebruar 2012, kl 22.33 |
Matsiste 07. veebruar 2012, kl 07.22 | Registreerus: 12 aastat tagasi Postitusi: 114 |
Küsimus targematele. Kui õppida hääldust anult temperamentsete araablastega praktiseerides, kas siis hiljem ehtsate prantslastega suheldes ikka saab üksteisest aru või tuleb ümber õppida? Võrdluseks, kui keegi õpib eesti keele ära ainult setudega suheldes siis on ka hiljem probleeme kirjakeelsetega rääkides.
Võta heaks 20. märts 2014, kl 23.47 |
ka õppinud 05. mai 2014, kl 12.08 |
Maria Roosaar 19. märts 2021, kl 12.00 |
Keelekas 31. märts 2022, kl 18.05 |
Eesti koolides puudub igasugune võõrkeeltealane poliitika.
Alustame taustast:
1) Eesti on kuulunud Saksa, Taani, Rootsi, Vene ja Liivimaa koosseisu, olles poole territooriumi osas lühemat aega olnud ka Poola kuningriigi osa. Siit tulevad filoloogia-alased spetsialiseerumised: saksa, taani, rootsi, vene ja poola keel. Kuna rootsi ja norra keelel on väiksemad erinevused, on see eelistuse küsimus. Kui keegi ei salli kirillitsat, valigu võõrkeeleõpinguteks poola keel.
2) Rahvusvaheliselt tugev keel on muidugi inglise keel, vaatamata sellele, et ajalooliselt Eestil inglastega suurt seost pole. Soome keel on vajalik juhul, kui keegi soovib ärialaselt või kultuurikontaktide läbi seostuda Soomega.
3) Ja nüüd vaadelgem geneetikat. Eestlased peavad sisuliselt põgenema kõige eest, mis seostub slaavlaste ja soomlastega, kuna geneetiliselt on kattuvus ikka metsik ja see ei tule järeltuleva põlve tervisele üldse kasuks (ülikõrge geneetiliste defektide oht!!!). See tähendab seda, et eestlased peavad õppima hispaania, prantsuse, portugali, türgi, itaalia või kreeka keelt, et nende rahvaste seast endale partner leida, kellega terveid lapsi saada. Inglise keel tuleb kasuks samal määral, kui leida põlisrahva seast partner Suurbritanniast, Iirimaalt, Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Eestlased on läbi aegade jäänud ellu just tänu segunemisele teiste rahvastega, säilitades samal ajal eestlaste kultuuri ja eneseteadvuse.
4) Eestis elab mitmeid slaavi rahvusest inimesi, mis tähendab seda, et vene keele õpe peab olema laiendatud teadmistega, sisaldades vene keeles üldkasutatud laensõnu teistest slaavi keeltest. Kaasaegsed venelased teatavasti kasutavad neid kõnes, seega õpitav vene keel ei pea olema Lasnamäe keel, vaid elav vene keel, mida kohtab nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias (kus on haruldane võimalus näha aktuaalset kõnekeelt koos slängi, rahvahuumori ja päevakajaliste sõnamängudega).
5) Võõrkeele õppimine peab tähendama võimalust külastada riigi kulul riiki, kus antud keelt kõneldakse emakeelena. Ainus keel, mis selle kategooria puhul sellest tingimusest oleks vabastatud, on ladina keel.
6) Eesti keele õppimine nii eestlastel kui muulastel peab tähendama võimalust saada teadmisi ka teistest soomeugri keeltest, kuus võimalusega külastada neid kultuure. Õpetamisel peab ära tooma rahvaste üldise usulise kuuluvuse.
Alustame taustast:
1) Eesti on kuulunud Saksa, Taani, Rootsi, Vene ja Liivimaa koosseisu, olles poole territooriumi osas lühemat aega olnud ka Poola kuningriigi osa. Siit tulevad filoloogia-alased spetsialiseerumised: saksa, taani, rootsi, vene ja poola keel. Kuna rootsi ja norra keelel on väiksemad erinevused, on see eelistuse küsimus. Kui keegi ei salli kirillitsat, valigu võõrkeeleõpinguteks poola keel.
2) Rahvusvaheliselt tugev keel on muidugi inglise keel, vaatamata sellele, et ajalooliselt Eestil inglastega suurt seost pole. Soome keel on vajalik juhul, kui keegi soovib ärialaselt või kultuurikontaktide läbi seostuda Soomega.
3) Ja nüüd vaadelgem geneetikat. Eestlased peavad sisuliselt põgenema kõige eest, mis seostub slaavlaste ja soomlastega, kuna geneetiliselt on kattuvus ikka metsik ja see ei tule järeltuleva põlve tervisele üldse kasuks (ülikõrge geneetiliste defektide oht!!!). See tähendab seda, et eestlased peavad õppima hispaania, prantsuse, portugali, türgi, itaalia või kreeka keelt, et nende rahvaste seast endale partner leida, kellega terveid lapsi saada. Inglise keel tuleb kasuks samal määral, kui leida põlisrahva seast partner Suurbritanniast, Iirimaalt, Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Eestlased on läbi aegade jäänud ellu just tänu segunemisele teiste rahvastega, säilitades samal ajal eestlaste kultuuri ja eneseteadvuse.
4) Eestis elab mitmeid slaavi rahvusest inimesi, mis tähendab seda, et vene keele õpe peab olema laiendatud teadmistega, sisaldades vene keeles üldkasutatud laensõnu teistest slaavi keeltest. Kaasaegsed venelased teatavasti kasutavad neid kõnes, seega õpitav vene keel ei pea olema Lasnamäe keel, vaid elav vene keel, mida kohtab nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias (kus on haruldane võimalus näha aktuaalset kõnekeelt koos slängi, rahvahuumori ja päevakajaliste sõnamängudega).
5) Võõrkeele õppimine peab tähendama võimalust külastada riigi kulul riiki, kus antud keelt kõneldakse emakeelena. Ainus keel, mis selle kategooria puhul sellest tingimusest oleks vabastatud, on ladina keel.
6) Eesti keele õppimine nii eestlastel kui muulastel peab tähendama võimalust saada teadmisi ka teistest soomeugri keeltest, kuus võimalusega külastada neid kultuure. Õpetamisel peab ära tooma rahvaste üldise usulise kuuluvuse.
Lisa postitus