Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Autoabi
HHO generaator muudab vee mustaks kullaks.
 
elektritsaabtasuta.blogspot.com 05. september 2019, kl 17.06
1) Kui riik toodaks elektriautosid ja jagaks neid kodanikele omahinnaga siis Eesti igal aastal saaks rikkamaks 10 miljardi euro võrra.
2)Kui riik toodaks vesiniku autosid ja jagaks neid kodanikele omahinnaga siis Eesti igal aastal saaks rikkamaks 10 miljardi euro võrra. Vesiniku autod erinevad elektriautodest vaid akude poolest. Vesiniku autodel on akude asemel vesiniku element mida korra kuus laetakse s.o. ainsa laadimisega soidetakse kuu aega.
3)Sisepõlemis mootoritele tuleb paigaldada
HHO generaatorid mis eraldavad veest vesiniku ja juhivad selle mootorisse siis tanklaid pole enam vaja.
 
elektritsaabtasuta.blogspot.com 05. september 2019, kl 17.48
Teatavasti naftat nimetatakse mustaks kullaks.
Kui natasaaduste asemel kasutada vett siis muudamegi vee mustaks kullaks s.o. kui bensiini,diisli,maagaasi asemel kasutada kütusena vett mis sisaldab vesinikku siis olemegi muutnud vee mustaks kullaks. Raketi kütuseks on vesi,veest lahutatud vesinik. Veest vett lahutada on lihtne ja tasuta sest HHO generaator saab elektrit tasuta autole paigaldatud lisa elektrigeneraatorist. Hoonete kütmise otstarbeks valmistatud HHO generaator erineb autodele paigaldatavast HHO generaatorist,sellel on lisaks palju elektroonikat. Kuna PV paneelid mis katusel toodavad elektrit tasuta siis ka hoonete kütmise HHO generaator annab kütet tasuta.
 
elektritsaabtasuta.blogspot.com 05. september 2019, kl 18.29
Eestis toodeti elektriautosid ja hakatakse uuesti.
Eesti oma autotoodang: ZEV Motors pürgib elektriautodega Euroopasse
http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=232%3Aeesti-oma-autotoodang-zev-motors-puergib-elektriautodega-&catid=53%3Adetsember-2009&Itemid=27

Eesti oma autotoodang: ZEV Motors pürgib elektriautodega Euroopasse

Eesti firma ZEV Motors tahab välja arendada Euroopa säästlikuima elektriauto ning müüa lähiaastatel Euroopas vähemalt 50-100 elektriautot. Nii-öelda e-autode massiline tulek on ZEVi fanaatiliste omanike Teet Randma ja Meelis Merilo arvates vaid aja küsimus.

Toivo Tänavsuu,
Eesti Ekspress
TigerPrises.com

ZEV Seven“Lähiaastatel on elektriautodega Eestis veel raske läbi murda, sest eestlasele on auto staatuse sümbol, mitte võimalikult ökonoomne liiklusvahend,” ütleb Randma. “Kuid mõne aasta pärast maksab bensiiniliiter 30 krooni, siis on hoopis teine jutt!”
Pioneeridena elektriautode vallas on ZEV haaranud härjal sarvist, pürgides nii mitmete maailmas tuntud brändide siinseks müügiesindajaks kui ka arendades julge pealehakkamisega päris oma tooteid. See tähendab Eesti e-autotööstust!
Eesti elektrisportauto ZEV Seveni esimene prototüüp nägi ilmavalgust 2008. aastal. Tänavu novembri alguses olid Randma ja tema äripartner, legendaarse elektrilise Pobeda omanik Merilo, masinaga väljas Helsingis e-sõidukite messil Electric Motor Show 2009. Seal esitleti erinevaid liiklusvahendeid, alates e-jalgratastest ja e-võrridest, lõpetades Euroopa turul müüdavate üksikute elektriautodega. Eestlaste Seven, mille seeriatootmine ootab alles ees, oli tähelepanuväärselt üks kolmest autost, mis messilt hiljem omal jõul minema sõitsid ^ Eesti soost riskikapitalisti Steve Jürvetsoni rahastatava Tesla Roadsteri ning norrakate Th!nk City kõrval. Kõik teised masinad “lükati” minema.
Kui nimeka Tesla Roadsteri hinnad algavad umbes miljonist kroonist, siis ZEV Seveni baashind jääb alla 300 000 krooni.

Pliiakud laeb täis 8 tunniga, liitiumakud 1,5 tunniga
Tegemist pole pereautoga, vaid hobiautoga. Viiekäigulisel kahe istekohaga manuaalkastiga sõidukil on USA päritolu kontroller (aju) ja baasversioonis kaheksa pliiakut, mis laevad tavalises 220 voldi pistikus täis umbes kaheksa tunniga. Akud peavad sõltuvalt kiirusest vastu 50^90 kilomeetrit ja sõit on praktiliselt prii (linnas elektrikulu u 10 senti/km). Kiirus võib küündida koguni 120 kilomeetrini tunnis. Seega Tallinna-Tartu otsa Seveniga ühekorraga veel ei tee, selleks oleks vaja suurema energiamahutavusega kalleid liitiumakusid, mida saab ka kiirelt laadida, sest pole ju mõeldav, et akut tuleb sel teekonnal laadida pea terve ööpäeva. Pikendusjuhe võiks elektriautos igaks juhuks alati kaasas olla – näiteks, kui astuda mõnest kohvikust läbi, saab paluda juhtme pistikusse panna.
ZEVi mehed tegid Seveni elektritöö, auto kere on välja töötatud Valter Teppani firmas Võidusõidutehnika AS. Kere sarnaneb Colin Chapmani poolt 1957. aastal projekteeritud Lotus 7-ga. Auto šassii projekteerimisel on kasutatud Ron Championi raamatus “Sportauto ehitamine £250 eest” (“Build Your Own Sports Car for 250 Pounds”) toodud mõõtmeid, mida on kohandatud nii, et auto oleks sõitjale mugavam ning sportlikum.
Seveni prototüübis on kasutatud mitmeid Lada osi, nagu tahhomeeter, käändteljed, rooliõlakud, pidurikettad – kõik uued, mitte romulast. Kollane nahksisu on küll edev, kuid viimistluse kvaliteet jätab pehmelt öeldes soovida. Kõik mugavusvarustus on baasversioonist välja jäetud, et hinda madalal hoida.

Eestis tellijaid pole
Randma ütleb, et esimene mudel on teadlikult kõige lihtsama varustusega. “Tegemist on eelkõige sõidumõnu pakkuva autoga, lisavarustus ning viimistlus on vastavalt kliendi soovile.” “Mugavusi” nagu katus, lisaakud, pagasiruum, stereo jms – saab juurde tellida.
Esimene tellimus läheb ilmselt Soome, sest Eestis võib elektriauto ostust reaalselt huvitatute arvu lugeda ühe käe sõrmedel. Praegu tuntakse siin pigem huvi sisepõlemismootoriga autode elektrile ümberseadistamise vastu. Elektriautode valikut Eesti salongides ei leia, sest Teslale, Th!nkile, Revale või teistele elektriautodele oleme liialt väike turg.
Halliste vallas oma hüdroelektrijaamas elektrit tootev ja müüv talumees Urmas Roosmaa ostab ZEVilt Volkswagen Golfi elektriliseks tegemise – ligi 150000 krooni eest. Siis saab ta käia 25 kilomeetri kaugusel Viljandis tööl praktiliselt tasuta. “Nafta põletamine lõpeb ära,” on mees surmkindel. “Viie aasta pärast on elektrisõidukeid Eestis juba palju.”
ZEV Seveni euronõuetega vastavusse viimine käib, esimene samm on Eestis registreerimine ning järgneb üleeuroopalise sertifikaadi saamine. “Kui saame viimasega ühele poole, oleks üleeuroopaline elektriautonäljas turg käeulatuses,” ütleb Randma, kes peab müügiks ja tootmiseks vajalike sertifikaatide saamist realistlikuks 2010. aasta jooksul.
Seda seetõttu, et auto liigitub neljarattaliste mootorrataste klassi, mis vähendab autodega võrreldes oluliselt nõutavate testide hinda. Sellise sõiduki tühimass peab reisijate vedamiseks olema alla 400 kg ning kaubaveoks alla 550 kg. Plaanis on teha sõidukeid mõlemas klassis. ARK­is sõiduki registreerimine toimub Randma sõnul ilmselt veel selle aasta jooksul.

Arenguruumi veel on
Skeptikute arvates võivad ZEVi fanaatikud olla küll progressi vedurid, kuid äkki on nad oma uhkete plaanidega kaotanud reaalsustaju? Kuidas nad küll kavatsevad konkureerida suurte autotootjatega, kes investeerivad arendusse sadu miljoneid dollareid? Samuti saab eestlastel ilmselt päris raske olema hankida akusid niigi defitsiitselt turult.
Eestis võib praegu elektriautosid kokku lugeda kahe käe sõrmedel. 100% elektril arvatakse sõitvat 6–7 masinat, mitte rohkem. Aga ZEV Motorsi mehed usuvad, et e-autode masskasutusse tulek on aja küsimus.
Tehnoloogia poolelt on mõned väljakutsed ületatud, teistega veel maadeldakse. Oma elektriautot võid laadida küll kodus garaa˛is 220voldises pistikus, kuid pikemateks sõitudeks, et mitte “kuivale” jääda, peaks olema välja ehitatud laadimisvõrk, mille seadmed võimaldavad kiirlaadimist (u 30 minutit). Laadimisvõrgu väljaehitamiseks otsivad autotootjad tuge riikidelt. Tublisti on selles osas edenenud Rootsi, kus on juba olemas palju 400V laadimispunkte. Portugalis tahetakse Lissaboni-Porto kiirtee laadimispunktidega katta 2011. aastaks.
Pliiakude asemele tulevad tasapisi vastupidavamad ja kiiremini laaditavad liitiumakud, mis võimaldavad pikemat sõitu. Samas on nende hind soolasem (maksavad neli korda rohkem kui plii­akud, kuid on ka neli korda pikema elueaga) ning 100–150-kilomeetrise läbisõidu puhul säilib siiski oht “kuivale” jääda. Kõne all olnud võimalus akusid laadimise asemel vahetada on erakasutajate puhul ebatõenäoline, sest eeldab suuri investeeringuid. Küll aga võib see kõne alla tulla autoparkide lõikes, nt taksofirmad.

Tõsine argument e-auto ostu edasilükkamiseks on ka kesine valik. Uusi elektriautosid on saadaval vähe ning enamikus neist on kaks kohta ja vähe pagasiruumi.
Vanad autotootjad nagu Nissan, Mitsubishi näitavad alles ideesõidukeid. N-ö pioneerid ehk Helsingi messil esitletud Tesla Roadster ja Th!nk City, samuti elektriline Smart ja Briti hitt Reva ei sobi aga kuidagi pereautoks, sest paigutuvad ebamaiselt kallite sportautode või “maan­teemuhkude” klassi. Teslal on 2011. aastal seeriatootmisse tulemas viiekohaline pereauto Tesla Model S. See saab olema tubli samm edasi, sest ühe laadimisega läbib auto 480 km ning tema hind ei ole enam miljon krooni nagu Roadsteril, vaid pool miljonit, ehk umbes samapalju, kui maksab E-klassi Mercedes.
Põhjamaades levinud 450 000 krooni maksvasse Th!nk Citysse mahub täiskasvanud mees vaevu rooli taha. Tagumised istmed puuduvad aga sootuks. Tegemist on puhtalt linnasõidukiga.
Elektriautod on tavaautodest ka 50–100 protsenti kallimad. Randma sõnul teenib investeering e-autosse end kuue aastaga täielikult tasa, sest sõit on üliodav – 100 km sõidab läbi umbes 10 krooniga, mis bensiinikulu rahalises ekvivalendis oleks 0,7 liitrit saja kilomeetri kohta. Tugevalt pidurdavad Eestis e-autode levikut ka kommertspangad, kes ei paku neile liisingut.

Eesti – kas oleme Euroopa halvim e-autode turg?

Randma sõnul võib Eesti turgu pidada elektriautode jaoks Euroopa kõige halvemaks.
Ainuke pakutav soodustus on tasuta parkimine Tallinnas ja luba liigelda vanalinna jalakäijate piirkondades. Aga seda üht Tallinna linnavalitsuse laadimispunkti vaadatakse pigem piinlikkusega ^ olukorras, kus teised riigid, näiteks Norra, pakuvad maksusoodustusi, subsiidiume, ühistranspordiraja kasutust jm.
Lisaks on Eesti turg väga väike ning e-autosid mittesoosiva külma kliimaga. Uute elektriautomarkide Eestis müüki tulek on kaheldav. “E-maanteemuhkude” tootjad nagu Th!nk keskenduvad Suurbritanniale, Prantsusmaale jt suurtele turgudele, kus on nõudlus väga suur.
ZEV Motors on müünud elektrilisi rollereid ja ATVsid ning üritab murda Euroopa turule nii oma toodangu kui ka Hiina elektriautodega. Ühega neist – väikeautoga ZEV Smiley – sõidab Randma ise. Ühe laadimisega sõidab see linnas 85 kilomeetrit (talvel 35) ning tema tippkiirus on vaid 55 km/h. Ilmselt lähiajal saab sellist sõidukit Eestis müüa hinnaga alla 100 000 krooni! Uuel mudelil on Hiinas ka eurosertifikaat olemas, mis võimaldab seda Euroopa turul piiramatult müüa.

ZEV toetab igati majandusministeeriumis välja töötatud ambitsioonikat, ent võrdlemisi utopistlikku arenguvisiooni Elektromobiilne Eesti 2020, mille kohaselt võiks Eestis 11 aasta pärast vurada 100?000 elektriautot.
“Eks kõik tahavad sõita suurte ja ilusate autodega, aga nafta on otsa saamas ja keskkond on reostunud ning millised on alternatiivid?” küsib Randma.
Gaasiautod? Gaasi hind sõltub nafta hinnast ja on samuti piiratud ressurss, mis on küll keskkonnasõbralikum, kuid CO2 emissiooni põhjustab ikkagi. Päikeseautoni on veel väga pikk maa minna. Vesinikauto on tegelikult elektriauto, milles akud on asendatud vesinikkütteelemendiga. Ning rahuldavat tuumaenergial sõitvat autot pole veel leiutatud. Jääbki üle ainult elekter...
“Küsimus on prioriteetides: praegu peaks Eesti jaoks olema eriti oluline võimalikult palju raha riiki jätta, aga maanteetranspordiga läheb kütuse arvelt igal aastal üle 10 miljardi krooni Eestist välja, lisaks tekitab saaste olulisi kahjusid majandusele tervisekahjustuste näol,” ütleb Randma.
Lisa postitus
Autor:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!