Autoabi
sidur ja pidur
barabra 06. detsember 2007, kl 19.00 |
barabra 06. detsember 2007, kl 19.08 |
naine 06. detsember 2007, kl 19.12 |
ants 06. detsember 2007, kl 19.22 |
... 06. detsember 2007, kl 19.26 |
Kui vajutad siduri alla enne kui pidurdad, siis pole karta, et auto välja sureb kui hoo täitsa maha pidurdad. Näiteks sõidad viienda käiguga, pidurdad ja viies käik ikka ähmiga sees. Sidur alla sama aeg ja siis vaatad mis käiku vaja läheb, esimest või kolmandat või mida iganes. Kui pidurdad hooga auto seisma, käik jääb sisse, unustad, auto surab välja, aga kuna käik sees siis vupsab veel volksti edsi. Raske nii kirjeldada sõnadega. Aga käik hoiab teinekrd autot libisemast, sidur all, siis auto veereb vabalt, võib olla raskem pidurdada, ei ole nii juhitav, auto peal oleks hea lihtne näidada!
barbara 06. detsember 2007, kl 22.39 |
jah, ma ise teen ka alati nii, nagu ants, kui ristmik tuleb, siis enne sidur alla ja siis pidur...
...-i jutust sain ka hästi aru, nii minuarust ngi, miks siis kunagi autokoolis selliseid segaseid küsimusi küsima pidi?
ma ise muidu sõidan väga hästi, jagan matsu kui nii võib öelda, selle pärast küsisingi üle, et äkki midagi kahe silma vahele jäänud...
tänud, mu enesekindlus tõusis kohe :P
...-i jutust sain ka hästi aru, nii minuarust ngi, miks siis kunagi autokoolis selliseid segaseid küsimusi küsima pidi?
ma ise muidu sõidan väga hästi, jagan matsu kui nii võib öelda, selle pärast küsisingi üle, et äkki midagi kahe silma vahele jäänud...
tänud, mu enesekindlus tõusis kohe :P
muna 07. detsember 2007, kl 08.34 |
... 07. detsember 2007, kl 10.24 |
Selles on õigus, et pidurdusmaa on lühem kui käik sees, aga ei kulu see sidur midagi, üle kümne aasta nii sõidetud ja pole veel märkigi kulumisest. Kõik kulub mis liigub ja töötab, auo kulub igalt poolt kagu aeg. Aga meil koolis lausa kästi nii sõita, et auto välja ei sureks ja oleks alati juhitav. Alguses kästi isegi foori all seista nii, sidur all, esimene käik sees ja pidur all ja siis kui roheine kohe minema. Eks hiljem kui kogemusi rohkem siis muidugi foori all nii ei seisa.
To muna, teoreetiliselt on sul õigus, aga praktileselt nii ei ole ohutu sõita kui kogemusi vähe.
To muna, teoreetiliselt on sul õigus, aga praktileselt nii ei ole ohutu sõita kui kogemusi vähe.
to naine 07. detsember 2007, kl 10.41 |
to 10.41 07. detsember 2007, kl 11.28 |
to 10.41 07. detsember 2007, kl 11.38 |
No ei ole sinuga nõus, kohe mitte, et kui sidur on all, siis rataste haarduvus paraneb. Kui käiku pole sees, siis auto juhitavus halveneb, libedaga saab käiguga manööverdada, aga sidurit all hoides ei tee sa midagi. Kust sa oma teoori küll võtad? Kogemustest küll mitte! Kui sidur all on, siis auto läheb ilma takistuseta suurema hooga edasi, pikeneb pidurdusteekond, käik hoiab auto juhitavana.
a eelmisele 07. detsember 2007, kl 11.59 |
... to a eelmisele 07. detsember 2007, kl 12.08 |
Miks ma nii pean tegema? Enne kurvi võtan ikka hoo maha, sidur pidur nagu eelpool räägitud, teine või esimene käik sisse ja siis kurvis juba annan natuke gaasi. Jäärada mitu korda edukalt läbitud, nii koolis kui oma lõbuks:) Kuidas sina siis kurvi lähed, ah ,et sidur-pidur all ja nii võtadki kurve või, no tubli,tubli küll:)
naine 07. detsember 2007, kl 12.29 |
to 11.38 07. detsember 2007, kl 12.36 |
Sinu jäärajasõidu kogemuses on küll põhjust kahelda.
Sidur lahutatakse näit. siis kui auto satub ootamatult külglibisemisse ja sa ei saa seda enam käiguga otseks. Siis vajutad siduri alla ja juhtub see, mida eespool kirjeldasin.
Tundub, et sa ei ole isegi teoorias tugev, praktikast rääkimata.
Sidur lahutatakse näit. siis kui auto satub ootamatult külglibisemisse ja sa ei saa seda enam käiguga otseks. Siis vajutad siduri alla ja juhtub see, mida eespool kirjeldasin.
Tundub, et sa ei ole isegi teoorias tugev, praktikast rääkimata.
... 07. detsember 2007, kl 16.42 |
Iga üks jääb ilmselt oma arvamuse juurde! Üle kümne aasta erinevate autodega sõitnud, iga talv mägedes suusatamas käidud, (ise sõitnud) ja suviti mööda euroopat, aastane läbisõit 50-60 tuhat vähemalt, kogemusi nagu oleks! Eksami tegin koolis enne teisi grupist ja ühe korraga, ma ei tea, ju siis olen kogu elu valesti sõitnud. Viimane jääraja ralli üleelmine asta. Eks ma siis järgmises kurvis, kui homme sõitma lähen, hoian sidurit all ja vaaatab, ehk ma ei saagi teid segada enam oma lollide kommidega rohkem...
nuhk 07. detsember 2007, kl 17.13 |
Maaks 07. detsember 2007, kl 17.43 |
No nii neid tänapäeva autojuhte õpetataksegi. Teoorias on kõik tegijad, sidur alla ja kõik saab korda, aga vot võta näpust :-)
Arutaks nüüd kuidas saab auto "ootamatult" külglibisemisse sattuda:
1. Tagaveoline auto siseneb kurvi (keerab) ja kurvi keskel (või alguses või lõpus) antakse lapatsit, mille tulemusena pära läheb ära. Ehk muutub ülejuhiutavaks. Et sellega võidelda tuleks rooli libisemisele vastu keerata ja gaas maha lasta, aitaks ka kui sidur alla vajutada.
1.a. Esiveoline auto samas olukorras EI KEERA kurvi sisse, ehk siis on alajuhitav. Kui sama kompineerida veel pidurdamisega on pikk liug garanteeritud. Vähematel kiirustel aitab kui pidur vabastada ja sidur alla vajutada, saab auto uuesti keerama. Küle etteajamisest ei ole juttugi.
2. Väga libeda tee (või kulunud ja muidu ebaadekvaatse rehvi korral), mis võib olla natuke rööpasse sõidetud või lihtsalt natuke kaldu võib autol tagumine ots väikesel kiirusel ette sõita. Võid keerato rooli või vajutada sidurit, vahet pole, spinn on garanteeritud. Abiks on naelkummid ja küünal kirikus.
Arutaks nüüd kuidas saab auto "ootamatult" külglibisemisse sattuda:
1. Tagaveoline auto siseneb kurvi (keerab) ja kurvi keskel (või alguses või lõpus) antakse lapatsit, mille tulemusena pära läheb ära. Ehk muutub ülejuhiutavaks. Et sellega võidelda tuleks rooli libisemisele vastu keerata ja gaas maha lasta, aitaks ka kui sidur alla vajutada.
1.a. Esiveoline auto samas olukorras EI KEERA kurvi sisse, ehk siis on alajuhitav. Kui sama kompineerida veel pidurdamisega on pikk liug garanteeritud. Vähematel kiirustel aitab kui pidur vabastada ja sidur alla vajutada, saab auto uuesti keerama. Küle etteajamisest ei ole juttugi.
2. Väga libeda tee (või kulunud ja muidu ebaadekvaatse rehvi korral), mis võib olla natuke rööpasse sõidetud või lihtsalt natuke kaldu võib autol tagumine ots väikesel kiirusel ette sõita. Võid keerato rooli või vajutada sidurit, vahet pole, spinn on garanteeritud. Abiks on naelkummid ja küünal kirikus.
? 07. detsember 2007, kl 19.42 |
totu 07. detsember 2007, kl 22.21 |
Mul tekkis nüüd eelnevaid lugedes küsimus, et foori all kästi seista, sidur, pidur all ja esimene käik sees, et auto välja ei sureks ja siis kohe minema, ma teen muide kogu aeg nii. Ristmikul või ülekäigurajal samuti, kui seisma jään, sidur, pidur all ja esimene sees. Kuidas siis kogenud teevad, kas hoiavad vabakäiku siis, ja kui minema lähevad, siis panevad esimese või, aga mis seal vahet on. Ehk olen rumal, aga ma olengi algaja. Näiteks, tuleb ülekäigurada, inimesed lähevad, nii, aeglustan sujuvalt, teine käik sees ja sõidan väga aeglaselt, siis näen, et inimesed veel lähevad ja ma pean pidurdama, siis sidur, pidur ja esimene käik ja ootan, nii, kui liikuma hakkan, tegutsen, võtan kohalt ja kohe lähen, vahel tõusul kasutan käsipidurit ka, kui kardan, et äkki tagasi langen ja teine väga sabas on. kas ma teen siis valesti.siiani olen edukalt hakkama saanud
to ? 07. detsember 2007, kl 22.32 |
Kui on ohtlik ja suur kurv, siis mina pidurdan enne kurvi kiiruse maha ja vahetan käigu, sisenen kurvi kas näiteks kolmanda käiguga ja kiirusega 50 km tunnis. Neid nii ohtlikke kurve, kus ma nii aeglaselt lähen on ainult kaks minu sõidualades. teised on tavaliselt 70 kiiruse kurvid, sellised lauged, siis ka, ikka enne kurvi vahetan 4. käigu ja lähen. Minu põhimõte on, et teen enne kurvi kõik toimingud ära, kurvis ma ei pidurda ja ei vaheta käiku. Õnneks ei ole vaja olnud kurvides ka äkkpidurdusi teha, takistusi pole siiani ette juhtunud, aga siis ma ei tea, siis tuleb kuidagi ka hakkama saada. Kui kiirus pole suur, siis saab hakkama küll.Nii, et ikka pidurda kiirus maha ja siis sidur ja käik vastavalt vajadusele. Linnas tavaliselt enne ristmikku sidur, pidur ja käik . Linnas pole midagi väga maha pidurdada, kiirused on ju väikesed. libedaga ma ei tea, olen kaks talve sõitnud, aga ma seletada küll ei oska, hakkama sain ja hästi. Pidurdada ei tohi järsku ja äkilisi liigutusi ei tohi teha, mina muud ei tea, muu tuli iseenesest
... 07. detsember 2007, kl 22.43 |
kaader 07. detsember 2007, kl 22.47 |
Üks peamisi põhjuseid, miks käiguga pidurdada nii kaua kui tühikäigu pööreteni jõutakse, on ökonoomsus. Teiseks kuluvad pidurid ja sidur vähem.
See on peaaegu tõsi, et sidur on ainult kohalt võtuks. Kes ei usu võib proovida ilma sidurita 80 peal 4-lt 5-ndale vahetata. Teistel käikudel on vaja natuke rohkem mootorit kuulata.
See on õige, et päris libedaga juhitavuse tagasi saamiseks tuleb sidur lahutada.
Linnaliikluses tuleks alati pidurit enne vajutada kui sidurit. Põhjus on selles, et kui aeglustamisel sidur lahutada, kaob mootori pidurdus. Selle ühe sekundi jooksul kui juht jõuab pidurid rakendada võib tekkida kontrollimatu moment ehk võib paanika tekkida, miks autol järksu aeglustus kadus, eriti kui peaks veel ees pool langus olema.
Kui ilusti pikivahet hoida ja libedaga õige kiirus valida, siis pole ju vahet kumb pedaal enne vajutada.
Ja see 100 grammi kütust mis jääb liiga vara lahutatud siduri pärast säästamata, ei tee kedagi vaesemaks.
See on peaaegu tõsi, et sidur on ainult kohalt võtuks. Kes ei usu võib proovida ilma sidurita 80 peal 4-lt 5-ndale vahetata. Teistel käikudel on vaja natuke rohkem mootorit kuulata.
See on õige, et päris libedaga juhitavuse tagasi saamiseks tuleb sidur lahutada.
Linnaliikluses tuleks alati pidurit enne vajutada kui sidurit. Põhjus on selles, et kui aeglustamisel sidur lahutada, kaob mootori pidurdus. Selle ühe sekundi jooksul kui juht jõuab pidurid rakendada võib tekkida kontrollimatu moment ehk võib paanika tekkida, miks autol järksu aeglustus kadus, eriti kui peaks veel ees pool langus olema.
Kui ilusti pikivahet hoida ja libedaga õige kiirus valida, siis pole ju vahet kumb pedaal enne vajutada.
Ja see 100 grammi kütust mis jääb liiga vara lahutatud siduri pärast säästamata, ei tee kedagi vaesemaks.
to kaader 07. detsember 2007, kl 23.08 |
? 07. detsember 2007, kl 23.16 |
barbara 08. detsember 2007, kl 01.00 |
maksim 08. detsember 2007, kl 19.27 |
no 08. detsember 2007, kl 20.09 |
aga 08. detsember 2007, kl 21.20 |
kuidas siis õige oleks?
näiteks sirgel teel, kaugelt näed, et punane tuli hakkas põlema. veered vaikselt, käik sees, siis jõuad esimesele autole, mis seisab juba, lähemale. siis vajutad siduri ja piduri üheaegselt alla (pidurit õrnemalt) ja siis võtad käigu välja, lased siduri lahti ja ikka pidurdad kuni seismajäämiseni?
või pidurdad vaikselt, käik sees, ja siis viimasel hetkel korraks sidur alla, käik välja ja jääd seisma?
ise kasutan esimest varianti. kas teen õigesti? või tegelt...vahet pole ju! peaasi, et auto välja ei sureks, eks.
näiteks sirgel teel, kaugelt näed, et punane tuli hakkas põlema. veered vaikselt, käik sees, siis jõuad esimesele autole, mis seisab juba, lähemale. siis vajutad siduri ja piduri üheaegselt alla (pidurit õrnemalt) ja siis võtad käigu välja, lased siduri lahti ja ikka pidurdad kuni seismajäämiseni?
või pidurdad vaikselt, käik sees, ja siis viimasel hetkel korraks sidur alla, käik välja ja jääd seisma?
ise kasutan esimest varianti. kas teen õigesti? või tegelt...vahet pole ju! peaasi, et auto välja ei sureks, eks.
Lisa postitus