Mõtleme siin kas elektriküte või pellet.

Kui palju kulub teil ligikaudu elektriküttele kuus (uus maja, u 200ruutm, mitte radiaatorid, vaid põrandaalune veekaabel)?

Kellel on pelletküte, kui palju kulub teil aastas graanuleid, tingimused samad, mis ees pool nimetasin?

Elektriküte on küll viimane asi mida panna. Kõige parem oleks loomulikult kas maasoojuspump või õhk-õhk soojuspump, aga noh kui seda ei taha omale panna, siis ikka puidu peale tasuks mõelda.

pole kunagi kasutanud el.kütet, v.a. märgades ruumides.
maja kütmiseks soovitan keskkütet,kas siis pelletite, gaasi vms. baasil. õhk-soojuspump ei ole hea valik-kulud suured.

pellet ongi meil üks plaanidest, el. ka võimalus, tulebki nn keskkütte teema, huvi palju pelletit kulub, eks sammume müügiesindajate juurde:) kalkuleerima

Mina küll nii ei ütleks, et õhk-õhk soojuspump hea poleks. Olin sunnitud isegi ehituse ajal elektripuhurit küttena kasutama ja nüüd sai õhk-õhk soojuspump soetatud- elektriarve on kohe üle poole väiksem.

Maasoojuspumba väljaehitamine on vahemikus 300 - 600 tuhat EEKi.
Õhk-õhk soojuspumba väljaehitamine on vahemikus 20 - 30 tuhat EEKi.

Õhk-õhk soojuspumpa on väga lihtne paigaldada, seevastu maasoojuspumpa peab planeerima juba eramu projekteerimisel ja krundi ostul. Kui ikka krunt väike või paekünka otsa satud (Põhja-Eesti ongi teadupärast paepinnasel), siis võid maasoojuspumbast ainult unistada. Pealegi miski pole igavene ja ka maasoojuspump vajab hooldust/remonti ning omab eluiga.

Noh mina neid pelleteid küll ei soovitaks. Varsti hakkavad Iru elektrijaama lähedale puiduküttel elektrijaama ehitama, siis lendavad kõik need pelletid ja muu taoline puuküte oma hinnaga lakke. Ehita oma asjad parem sellise mõttega, et oleks võimalus hiljem mõnele muule kütteliigile üle minna. Või ehita omale kamin, see on vähemalt alati ennast ära tasunud.

õhküttekamin tuleb, ahi soojamüüriga ka, teemegi mitu võimalust. maasoojuspumpa ei saa, kuna istumegi pae peal.
Mõte ongi just selle küttekeha ümber, millega põrandakütte vett soojendada.

ei ole eriline pelletite sõber. paigaldan katlaid ja küttesüsteeme aastast 83. pelletitesse usku aga ei ole. alles sai sõbrale pandud tema tungival soovil aga ei saa sest asjast asja. jamasid pidevalt selle katlaga ja kütus kulub sarnaselt õliga.

Pane korralik katel omale, mis puuküttega nt. Või õli (muide, õli ei tule sugugi kallis, kui on ka korralik katel) ja toetavaks võid panna õhkkütte. Ainult õhkkütte küll soodne ei tule.

muidugi, et selline lugu juhtuma ei peaks aga... osaliselt on mul elamus vesipõranda küte. kuna ühel möödunudaastasel külmal ja tormisel päeval oli elekter kaheks päevaks läinud, siis oli torustik kusagilt ära jäätunud.

müün ja paigaldan samuti katlaid ja oma kogemustest võin öelda et pelletil pole häda midagi vaid tuleb osta õige katel mis ka töötab.Tuleb seal juures ka aru anda et pellet on poolautomaat katel, õli täisautomaatkatel ja universaalsed on puht käsi tööle mõeldud.Kui tahad odavalt kütta siis peab ikka maja soojapidavus korras olema.Peaksid arvestama sellega kui palju jagub aega katla kütmiseks.Liialt kõikuv toa temperatuur ei ole mugav lahendus.Kui soovi on võib pikemalt väljaspool arvutit edasi rääkida.

Tahtsin veel lisada, et nüüd just hiljuti ilmus ka TM´is kütteallikaid võrdlev uuring, selle järgi oli õhk-õhk soojuspump soodsaimaks lahenduseks.

Aga kindlasti tuleb arvestada ka tulevikuperspektiividega st. küttehinnad muutuvad pidevalt ja see tähendab, et mis täna on võibolla väga soodne võib homme juba kallis olla, nii et peab ehitama ikkagi nii, et pärast oleks võimalik kergema vaevaga ümber ehitada.

Ma ise eelistan teistest variantidest tavalist ahju, kaminahju, kaminat või pliiti. Seal saab põletada puitu ja turbabriketti- mõlemad on meil taastuvatena olemas ja pole kütusesse (energiakandja hinda) lisatud täiendavat lisandväärtust. Kui on veel olemas ka oma metsatukk kuskil lähedal ja käed jalad terved, siis metsa hoolduse käigus tekib nagunii suurem kogus puidumaterjali mida põletada. Mõnel mu tuttaval on igaaastase hoolduse tulemusel olemas rohkem kui ühe aasta küttevaru.

Kuigi jah ma jätkuvalt ei soovitaks igasugu ümbertöödeldud toormetest tehtud tehiskütuseid. Iga ümbertöötlemine on päris suur lisakulu, mis tuleb lõpptarbijal kinni maksta, kuigi olulist lisaväärtust see kütusele ei anna. Sinna siis liigitaksin eriti kütteõlid ja pelletid. Hakkepuit on rohkem soojustehniku mängumaa. Eramu kütmiseks on pigem tülikas ja kallis ning tulevikus on veel kallim. Seda eriti, kui Digismart oma aastas 600 000 kuupmeetrit hakkepuitu tarbiva koostootmisjaama käima paneb. Meil Eestiski pole puitu niipalju ja plaan Venemaalt seda sisse vedama hakata on kah kahtlane, kuna seal tulid tollid otsa. Samal põhjusel ka gaasi ei soovitaks. Kusjuures see on täielik sõltuvus Venemaast ja mõnel külmemal talvel, kui venelastel vaja jälle tsuhnadele ära teha, siis võib külm hakata.

Aga põrandat saad kütta ka nii, kui ostad kaminale juba sisseehitatud veetorudega südamiku ja lased selle vee akupaaki ja siis põrandaalla ringlema ehk siis paigaldad keskküttekamina. Kahjuks ei ole enam seda brožüüri alles, mis ehitusmessilt sai krabatud, aga nende kaminate südamike hinnad olid vist 14 - 25 tuhande vahel.

https://reporter.kanal2.ee/7701234/reporteri-katse-ahjukute-tanapaeval-kallis-eralobu

Jaa ega ahju pole mõtet orjata parem keerata nuppu. Ikka elektriradika oma mitte seda mis nikastand on.