kas on olemas ka selliseid reise, kus uneaeg saab olla vahemikus 22 kuni 6.00 ?
st. kuna mulle mõjub juba pool tundi hilisem magamaheitmine, siis soovingi lihtsalt teada, kas on olemas selliseid reise, kus saab sellisel ajal lihtsalt minna magama mitte osa võtta veel mingitest üritustest?
hommikuse ärkamisega vahet pole, aga just õhtune värk.
ma pole küll teab mis vanake, aga pool elu kindlasti olen hädas just selle magamisaja sättimisega. järgmisel päeval kohe nii lõputult paha olla kui saan magama hiljem, olgu kasvõi pool tunnikest hiljem. aga reisida tahaks . selle probleemi pärast pole veel kunagi kuskil käinudki. aga nii väga tahaks. ja mis büroo kaudu soovitate reisida näiteks euroopa piirides, kui enne pole käinud. sobivad bussireisid, sest lennuki suhtes on arstid erineval arvamusel, et mulle ei sobi. aga bussi vastu pole neil ega ka minul endal miskit.

osta ise bussipilet, broneeri ise öömaja ja mine kuhu tahad ja maga millal tahad.
kui pead tingimata bussitäie inimestega koos minema, siis mine paar ajatsooni idapoole - sealne kell 24 on siinne kell 22 ja võidki magama minna.

kultuurireisidel ei ole kindlaid uneaegu, tihti jõutakse hotelli alles öösel. öised tuledes linnad, värvilised purkkaevud jms v nt hilisõhtused laevakruiisid on tihti omaette nautimist väärt; samamoodi rahvuslikud õhtusöögid eeskavadega. paljudes lääne-euroopa riikides minnakse õhtust sööma alles kl 9 õhtul ja siis istutakse mitu tundi ja mõnuletakse. keegi ei lähe kl 10 magama.
täielikult bussireise teeb veel ainult vist viru reisid, aga nendega võib lausa kl 3 öösel hotelli jõuda, rääkimata siis veel sellest, millal inimesed tubadesse jagatakse ja ükskord magama saab. mõningaid bussireise teeb ka eurotravel.
selliseid inimlikemaid euroopa kultuurireise teevad germalo, tensi reisid, gondvana, perereisid. aga neil sõidetakse sihtkohariiki lennukiga ja kohapeal on bussiga ringreis.
isegi kui ostad ise bussipileti ja soovid mitu ööpäeva järjest bussis veeta, pead jälgima, et ümberistumised ja lõppsihtkohta jõudmine ei toimuks sinu uneajal. liinibussiga sõites jõuab kohale veidi kiiremini, kui bussireise korraldava firmaga, kus vahepeal ööbitakse kusagil hostelis.
nt itaaliasse sa jõuad bussireisiga kohale alles kolmanda päeva õhtuks, samal ajal kui lennukiga jõuaks kolme tunniga. edasi-tagasi sõiduks kaotad 6 päeva, mis sa võiksid seal kohapeal olla.
bussireisil pead arvestama, et või kokku sattuda väga omapäraste inimestega ja igasugu jamasid võib juhtuda. ja kui sa ühese toa lisamaksu ei taha maksta, võid sattuda ühte tuppa inimesega, kes jubedalt norskab või tahab pool ööd telekat vaadata või nt tahab öösel linna peale kolada ja saabub kl 2 öösel ja hakkab kolistama või tahab kogu aeg ainult lõputult rääkida või mida iganes. bussireisid sobivad väga leplikele ja vähenõudlikele inimestele. peab ka suhtkiiresti käia suutma ja selle aja jooksul ka pildistada jõudma (kui tahad pilte teha), enamus giide tormab kiiresti ees minema; kui tahad kuulda ka mida giid räägib, pead ta kannul kogu aeg püsima, rivi lõpus ei kuule tihti midagi. lisaks peab suutma vajadusel kiiresti süüa ja tohi olla kinni kindlates söögiaegades. võib-olla lähed alustuseks bussireisile kuhugi naaberriiki, siis näed, kas sulle bussireisid ja sealne tempo üldse sobivad.

jah, kõik ongi nii nagu kaisa põhjalikult selgitas. ise käisin kunagi bussireisidel kuna suvekodu ei olnud ja mingit elamust puhkuse ajal tahtsin. tol ajal olid isegi 1-2 ööd bussis, mis oli tõeline kannatus kuna mina ei oska istudes magada. nüüd on suvekodu ja nendele hullumeelsetele rallidele enam ei kipu. ka minu optimaalne magamaminekuaeg on 21.30-22, miks peaksin end vabatahtlikult piinama? kui elad Tallinnas, Tartus v Pärnus, vaata Looduse Omnibussi sõite - hommikul väljasõit ja õhtul norm ajal oma padja peale magama:-) odav ka. ise lähen just homme Peipsi äärde 20 € eest.

Küllap Lääne-Euroopa penskarite pakutakse pakette, kus on äratus suht vara, aga kell üheksa kõik juba õndsalt tudivad hotellis. Ma arvan, et ka Eestis peaks rohkem arvestama eakate reisijatega ja neile sobiliku rahuiku tempoga ning varajase uneajaga. Noored käivad omal käel reisimas ja elanikkond teadagi vananeb.

Kuidas Sa seda eakatele mõeldud reisi ette kujutaksid? Selleks, et eakad kell 21 magama pääseksid, peaks ainuüksi läbi Poola reisimine kolm päeva kestma.

Teemaalgataja mis sa puurid, on selge et sellise suhtumisega nagu sinul reisima ei minda. Otsid aina takistusi ja kaebled selmet et lihtsalt pilet osta ja minna.

Nagu siin juba targalt öeldi - reisi ida poole (või kagusse), see tähendab ajavööndite suhtes allatuule.

Minul on vastupidine häda, hommikuti tõusmine on raske. Ja minu elus oli periood, kus ma igal hommikul puhanuna krapsti üles sain ja tundsin ennast kogu päeva suurepäraselt - need olid 6 nädalat Washingtonis. Ka õhtul vajusin kohe unne, niipea kui pea patja puudutas. Sealne aeg oli meie ajast 7 tundi hilisem ja minule sobis see otse suurepäraselt.
Tagasi tulles oli see tagasi harjumine jälle väga raske.

Paremini müüb selline reis, kus sama ajaga "näeb rohkem". Nii et kui on valida nädal suvalist Euroopa riiki kahe-kolme linnaga või nelja-viie linnaga, siis müükase teine rutem läbi. Esimene tõenäoliselt ei sõida välja reisijate puudusel. Säh sulle rahulikku tempot.

Loomulikult see läheb tihke graafik paremini, aga tegelikkus on see, et infot on liiga palju, inimesed ei viitsi enam kuulata, väsinud, virisevad jne.

No ausalt öelda ei tulnud ma selle pealegi, et bussiga reisimist silmas pidada. Minu arvates need ajad on läbi, kus Euroopasse bussiga viitsiks mina. Ikka lennukiga ja kohapeal buss.

Bussireisid toimuvad veel ja üsna edukalt, kuigi tublisti väiksemas mahus võrreldes masu-eelsega.

Filosofeerin veidi: kas varsti on vaja üldse reisima minna, kui maailm tuleb ise koju kätte?

Õhkkond ei tule koju kätte.

Seda maailm koju kätte juttu räägivad tavaliselt need, kel pole raha või pealehakkamist et reisida.

Nende riikide elanikud kel see maailm ammu kodus käes reisivad muide kõige rohkem, sest nad on kõige rikkamad ja niimoodi lapsest peale harjunud. Iseasi kas selleks et kärss likku panna on ikka vaja Mallorcale või Havaile sõita, aga kultuurireisid või lihtsalt keskkonnavahetus teeks kindlasti kõigile mõnikord head.

Kaks korda käid selle bussiga ära, siis on kopp täiega ikka ees küll. Jälle see Läti-Leedu-Poola jne. Iga jumala suvi sellist reisi ette ei kujuta.

Minu filosoofia käis sisserände kohta.
Reisida meeldib mulle küll. Ainult et Euroopas reisides on agressiivsed sisserännanud kaubitsejad minu jaoks üsna häirivaks teguriks saanud.

Kui g jaoks ona kaubitsejad häiriv tegur, siis minu jaoks on nad puhas eksootika:) Olen ammu õppinud nendega suhtlema ja nüüd on nad lihtsalt osa võõrast keskkonnast, ei enamat.
Suhtun ka Euroopas neisse kui paratamatusesse, samuti kui nende kodumaal.
Ega nad kõik pole sisserännanud kah. Kohtusin just üliaktiivsete itaallannadest müüjatega, no lolliks võid minna:) Kümme korda hullemad egiptlastest.

Siin vist pole veel jutuks tulnud laevareisid, näiteks Rootsi. Laevade väljumise/saabumise ajad ei jää uneaja sisse. Kui Stockholm liialt igav, võib ju proovida sealt edasi rongi või bussi või järgmise laevaga Norra, Taani, Saksa.

Eriline eksootika küll, kui rannas ringi käiv must "müügimees" muuhulgas hoolega peale passib, kas asjade omanik ehk ei näe ja võiks asjad ka kaasa võtta. Õnneks nägime õigeaegselt, tema nägi meid ka ja jalutas edasi. Itaalias jäin ühe kindluse ees korraks üksi ja mind võeti täiesti ühemõtteliselt koos fotoka ja käekotiga kohe sihikule, õnneks oma mees lähenes just ka ja must mees lahkus kiiresti. Ma muidu julge naine, aga selle mehe silmavaade ajas küll judinad peale, nagu pantrirünnakust oleks pääsenud.
Minu usk sai küll natuke rikutud.

Ah, sa räägid nüüd vargustest, mitte üliaktiivsest müügistrateegiast:) Vargaid on muidugi paljudes paikades, kus üüratus koguses turiste ringi sahmib. Pidev oma asjade valvamine ja jälgimine, et mitte kummaliste nippide ohvriks langeda, on tõesti vastik. Aga sinna pole midagi parata, kahjuks. Mind pole üritanud haneks tõmmata mitte sisserännanud kaubitsejad vaid puht tavaeurooplase välimusega, kenad ja korralikult riides keskealised inimesed. Nii koduperenaiselikud, et neist ei oskaks midagi kahtlustadagi. Aga siiani on hästi läinud.