uhh. täna oli normaalne päev jälle :)
kell 7:50 mingis külas, lähimas punktis objektini, kuhu pääses massinaga
kell 7:51 esimene külamutt suure kisaga kohal "misasja te siin teete ah?"
7:51-8:00 lootusetud katsed viisakalt igasugustega suhelda ja seletada. tulutu tegevus.
8:00-8:15 koos oma tavaariga üle heinamaade ja läbi võsa objektile tuiamine, taustaks kaugusse mattuva kisa ja sõimu kaja ...
kell 8:15-8:20 metsas
kell 8:20 juba kukkusin mülkasse nabast saadik
8:20-8:35 üritame mu jalanõusid ja riideid välja väänata
9:00 esimesed põdrakärbsed hakkavad maanduma
9:30 esimesed 100 põdrakärbest on juba endale meeldiva talvitumispaiga leidnud
12:00 kui enne sai arvatud, et oleme sama hea mis soos, siis alles nüüd, paar kilti edasi ja asja edenedes avanesid paiga tõelised võlud
14 paiku: kunagise maha jäetud talukoha metsistunud õunapuuaed, karusitahunnikud üksteises kinni ja ott ise kah ühe kaugema õunapuu otsas
ikka 14 paiku: meie lidume ühes, ott (eeldatavasti) teises suunas.
ikka 14 paiku: jäime sada aastat vanasse roostes okastraati totaalselt kinni
pärast 14 enne 15: nosime oma põdrakärbestega pikitud võileibu kusagil mätaste ja veeloikude vahel ühe mahakukkunud kuuse juures
15:20 oleme objekti kaugeimas punktis. nüüd vaja teistpidi ringiga tagasi hakata tulema
16 paiku läks puruks 5kg vasara puuvars. seega kui vaja peaks olema, siis poste maha enam panna ei saa. ühesõnaga, võta oma killavoor ja kobi minema, ning järgmine kord tule tagasi.
19 paiku õnnelikult ilma vahejuhtumiteta tagasi massina juures. külamutte pole näha ega kuulda. aga kuna osa asju jäi ajapuudusel ja vasara purunemisel tegemata, siis homme tuleb jälle seesama tee ette võtta.
ma nüüd teen üks kohvee ja siis lähen kukun voodis pikali
toredaid päevi teilegi :)))
_______________________________________
võttis aasta, nüüd on asi selge:
ei saa sapakale panna bemmi velge!