Täna sain aru, et mina olen loll. Töötan nimelt koolis - tark noor inimene seda reeglina siiski ei tee ju.. Palk madal, kollektiiv koosneb pensionieelikutest pedagoogidest, tehnikasajand maakooli pole ka jõudnud veel ning õpetajatetuba kujutab endast mutikeste klatšinurka. Seega olen loll, et seal olen, mitte mujale läinud ei ole.. viimane aeg ehk see viga parandada..

(teemana vist mõttekam, sry, autor)

Võid ju mõelda teisiti. Oled üks tubli ja hakkaja, kes ei hooli rahast ja kes tahab elu maal edasi arendada. Kui noored õpetajad maale ei tuleks, siis ju maaelu sureks välja. Neid, kes on oma ajast ees, on ikka lolliks peetud.:))

ja tegelikult on need lapsed seal ju toredad ja kui ei ole toredad siis on nad lihtsalt noored pubekad ja kui nad on noored pubekad, siis on see tore, sest noorus on meie tulevik ja kui sa juba need pubekad välja kannatad siis vanakeste klatsi ei tohiks üldse raske kannatada olla..

Tead, olen sel alal väikest viisi spetsialist. Esiteks - läbi põlenud inimene ei saa ise aru, et ta on läbi põlenud. Sa oled lihtsalt väsinud ja frustreerunud, aga mitte läbi põlenud. TEiseks - kes ja kuidas on sulle pähe pannud idee, et keegi peab tingimata loll olema? Ma sain aru, et senini olid sa teisi lollideks pidanud, sellisel juhul mõjub 180kraadine pööre muidugi hävitavalt. AGa äkki ei ole keegi loll? Või tegelikult otsustame siiski ära, et sina oledki loll. Siis ei saa sinult enam midagi eriti nõuda, saad ennast rahulikult lõdvaks lasta. Kes see lolli käest ikka nõuab!

... ja muideks, ega lolli käest tõesti midagi nõuta, ta teeb ise, vabatahtlikult lihtsalt vajalku ära;)

Miks vaikselt ei hakka oma asja ajama, noori juurde tõmbama...

et kiidame lolli,siis loll rabab et nahk seljast ja ei saa arugi,et kirikuski peksa saab?
Miks?
Maa Sool,misiisoonitunne ja need muud head ja paremad asjad,kus need jäid?Mida siis õpetajaks õppisid?-
-klatsinurk võib vabalt olla tapeet-ei ole vaja ennast raisata ja ongi kõik.Nõus eelmise postitajaga-miks ei aja oma rida.Sõda pole ilmkistumata vajalik-saab ka vaikselt asju ajada.Ja see,mille üle Sina kurdad....ei erine suurt minu haitiigist-
-suurfirma 500 töötajaga,penskarid ja -eelikud.Mis arvad,kas seda,mida siin aetakse hommikust õhtuni kltshikski saab nimetada?

saan teemaalgatajst väga hästi aru, mul oli eile sama meeleolu- ausalt öeldes selline tunne, nagu oleks ise selle teate üles riputanud- ka 25 ja ka maakoolis ja ka üliärritunud ja kurb...
Mingeid pudrumägesid ei tule, sellest olen aru saanud. Kui mingi tunnustusehetk tuleb (muide, see pole MITTE KUNAGI tulnud ülemuste poolt, vaid ikka lapsevanemate või laste poolt), siis see annab hetkeks energiat, aga muidu... hall argipäev, enda põhimõtete eest võitlemine ja tihti mõtted- see amet tuleb jätta. Samas ma tean, et olen selle paari aastaga niiiii palju tugevamaks muutunud- ka külmemaks ja kalgimaks. Järelikult oleks järgmisel aastal veelgi lihtsam?
Ühesõnaga, tegelikult pole mul muud midagi öelda, et lahendust pole, täna jälle tööle minek, täna jälle p...sse saatmised ja minu sõimamised, sest üritan inimlik olla, täna jälle politseiniku ja ema-isa mängimine.... ainuke, mis sellest jamast päästab, on tasakaalustatud perekonnaelu. Tuled koju, kurdad abikaasale paar tundi hukka läinud noorust ning lülitud oma elu lainele.
Varsti on suvi, siis on 1,5 kuud puhkust ja eluisu tõuseb taas.

Teemaalgatajale
Pedagoogina oled sa küll läbi põlenud, kui sa näed pensionieelikutes midagi hirmsat. Usu mind, pole võimatu, et sa oled ise kunagi tuhat korda hullem, sest sa oled praegu juba tige teiste peale ja sulle vist tundub, et oled õieke p...meres.
Oled ikka loll küll, kui arvad, et5 sa jäädki igavesti nooreks.

viimasele kommenteerijale
mina olen ka oma vanade kolleegide pääle tige, sest tihti nad näitavad iga oma keharakuga välja "ärme teeme midagi rohkem kui peab, ei ole mõtet lapsi arendada, nendega ei saa hakkama, nad on niikuinii juba ülekäte läinud (esimeses klassis?!), mul ei ole kodus midagi õhtuti teha, sest juba 20 aastat ei valmista tunde ette...." jne jne
Mina, kes ma valmistan tunde ette vahel öösel kella kaheni, krigistan sellise suhtumise peale hambaid.

ma üle 35, aga teemaalgatajaga samas seisus. Maakool, otseselt pehmesse kohta ei saadeta, aga ega üks hoitud maanoor ei liiguta lillegi, kui teda viglaga ei torgi. No kaua võib!Ma ei taha viglaga torkida, tahaks kuidagi inimese moodi...nuuks

kallis noor pedagoog. nagu eelpool mainitud on maa lapsed toredad. mul kursaõde oli õpetajaks nii maal kui ka linnas, aga lõpuks vais maakooli, sest maal on lapsed üksteise vastu paremad, ta ütles ka , et kui linnas tunde annab, siis igal sammul lööb välja kui õelad on linnalapsed üksteise suhtes. ni, et pole hullu midagi. läheb mööda. aga kuna sa oled noor ja hakkaja, siis mõtle, et nad vajavad sind ja usu sinust saab nende lemmik.

Tunnen rõõmu just siis ,kui olen tunnis ja näen oma õpilaste keskendunud nägusid või naeran koos nendega mõne koomilise olukorra või mõnusa nalja yle.
Ei pea millekski ylemuse kiitust-laste ja nende vanemate suhtumine on oluline. Milleks sulle ylemus ,tunne rõõmu oma õpilaste kasvõi pisukesest arenemisest.
Kõigist ei tule kunagi tarkureid,tõsiseid töömehi on vist tänases Eestis kõige vähem. Kasvata neis just õiget ellusuhtumist,ära tao pähe vaid oma ainet,vaid õpeta tegema õigeid valikuid .
Minu olulisim soov on,et yhestki mu õpilasest ei kasvaks varas ,valetaja või pätt. Siis häbeneks kyll.Yhtki, kasvõi vähetasuva töö ,aga ausat elu elavat õpilast ma kyll ei häbene omaks tunnistamast.

Ma 23 ja ka maakoolis. Aga meil on peale minu veel üks noor õpetaja. Tema teeb pensionäridest kollektiivi ka minu jaoks värskemaks:) Aga meie pensiokad on lahedad:) Ja lapsed on lahedad. Aga närvid on natuke krussis. Kaua ka mina selle ameti peal ei seisa. Aga olen niikaua kuini vastu pean :)
Mõned tõesti ei pea, need ei tohiks ka pingutada. Muidu läheb masendavaks see eluke.

Ei oska ka nüüd teise elu juhtida aga mida mina arvan on see, et Sa peaksid mõtlema positiivselt just selle aspekti pealt, et Sina lood noores inimeses selle millest võib tal tulevikus kasu olla. Ära õpeta raha pärast, vaid kohati missiooni tundest ja kui Sulle ei istu see, siis tõesti ei ole mõtet oma aega seal raisata! Paljud töötavad missiooni tundest...kahjuks ja neile ei anta väärilist palka jne.

Aga ma loodan, et Sa ei ole selline õpetaja aastate pärast, et ainult karjud ja vingud, et ei õpita jne. jne. arvestamata, et kõik ei pea just Sinu ainet oskama ning kodus ei õpita nii palju, vaid tund peab olema huvitav ja seal õpitakse suurem osa ajast ja kui see on jama, siis ei õpitagi midagi. Samas pead Sa natukene uurima õpilase probleemi alget, et miks mingid raskused on. Muidugi ei pea Sa ennast laskama nende probleemidest ennast rusuda, vaid selle teadmisega on lihtsam neid õpetada.

Mida ma öelda tahan on see, et minu eesti keele õpetaja ei vaevanud lahti mõtestama minu düsgraafilist kirjaviisi ja vigast lauseehitust ja sellest tulenevalt, nagu te näete, on minu eesti keel ja kirjutamised segasemast segasemad millest keegi mitte midagi aru ei saa. Mis siis, et mulle nüüd meeldib raskelt esseesid kirjutada ja oma mõtteid kirja panna aga minu eesti keele õpetaja arvas ikka, et minust ei saa asja ja kirjaniku minust ei saa :P Küsis lõpetamisel, et kas ma lähen nüüd autoluksepaks. Sõna otseses mõttes oli see minu jaoks solvang :P

Seega head õpetamist :)

Egas siis hea pedagoogi mõõdupuuks ei ole vanus. Halbu õpetajaid on nii noorte kui ka vanade hulgas ja vastupidi. Ei tohiks teha üldistusi ja ennast väga noore inimesena üle hinnata. Minu tütre õpetajaks esimeses klassis oli väga raske iseloomuga keskealine õpetaja, kes tihti oli nii tütre kui ka teiste suhtes ebaõiglane. Samas austan ma teda siiani kõige rohkem õpetajatest, kes minu lapsi õpetanud on. Tema õpetusviis oli süsteemne, nõudmistes järjekindel, õpetamises väsimatu. Kõik tema klassi lapsed said väga tugeva algõpetuse ja oskused tööks.
Poega õpetas aga algklassides just teemaalgataja vanune noor neiu, kes peale iseenda kaugemale oma mõtetega ei jõudnud. Ta oli kena inimene, lastega leebe. Kuid tema klassi lastest ei saanud enamikust põhja alla, kuna ta midagi eriti ei nõudnud, siis ei tekkinud ka tööharjumust. Mul tuli pojaga palju tegeleda ise ja teha ära kõik see töö, mida koolis ei tehtud. Samas ütles laps, et õpetaja lubab meil nii ja naa teha, miks sina rohkem nõuad. Ja tal oli õigus.
Kolmandas klassivariandis oli õpetajaks väga raske iseloomuga pensionieelikust vanatüdruk. Kuri, kippus lapsi karistama. Oli ka kaebusi. Samas olid tema poolt algklassides antud haridus nii põhjalik ja õpetatud ka harjumus tööd teha, et tema klassi lastel läks edaspidine õppimine väga hästi ja nad saavutasid väga häid tulemusi.
Näited ühest alevi keskkoolist.

To teemaalgataja:
Aga tõepoolest - miks mitte mujale minna? Kui on uus töökoht olemas, siis tasuks proovida, ehk sobib sealne keskkond ja seltskond tõesti rohkem. Nõukogude ajal hinnati seda inimest, kes kooli lõpetamisest kuni pensionini ühes kohas töötas, praegu ei tehta ju töökohavahetusest mingit numbrit. Parem püüda vahetada kohta kui olla rahulolematu.

elevust tekitab noorte ja aktiivsete õpetajate tulek kooli
tekitab konkurentsi õpetajate seas.
Õpetamisele lisanduvad probleemid, millega õpetaja tegeleb vabala ajal, kas tal on oma kartulimaa jne.
Kui sa arvad, et sa suudad pakkuda vanadele konkurentsi, siis hakka aga tööle. Ega vanadelgi ei ole võimalust igaveseks koolimajja tööle jääda.
Praegu tundub imelik lollidenurgas õpetajate dialoogi lugeda?

Ma arvan, et lapsed on hea materjal, et voolida (loe: kujundada) tõeliselt huvitavaid isiksusi tulevikusk. Loe, õpi ja täienda ennast igaks tunniks.
VLAMISTA ENNAST IGAKS tunniks ette! Tõõta ennast ise üles, siis tead hiljem , mille eest sind väärtustatake su endiste õpilaste poolt ja nende lastevanemate poolt.
Põgenemine on argpõksidele ...

ma ütlen lihtsalt nii palju, et mul on lastest kahju, kui sa sealt ära peaksid minema...

Tänud kõigile kommenteerijatele.. Sain tuge ja tunnet et on mõttekaaslasi ja mõistvaid inimesi.. ja ma ei püüagi väita, et kõik vanad pedagoogid oleks halvad/mandunud/igavad - hoopiski mitte, palju on toredaid ja lastele väga palju andvaid inimesi - lihtsalt mõned on need, kes mingil hetkel on stopi peale jäänud ja ei sobi enam sellele tööle... Ja kõigile väikeste maakoolide pedagoogidele - mõelge selle üle järele, mida õpetajate toas räägite, jutud levivad ja alati nakkub levimisel juttudele veel ca pool juurde, nii et ärge rääkige teemal, et näe tema isa oli varas ja pätt ja istus vangis, et küllap lõpetab ta ka ise vangis ja ega tast asja kunagi saa.. Seda on nii masendav kuulata ja samas on see ka nii ebaaus.. Ega siis alati koolis kolmelisest ja kehvasti käituvast (või probleemsest perest pärit lapsest) lapsest viletsat inimest ei saa..