Lolliklubi
väike prints ; )
aztek 12. veebruar 2005, kl 20.08 |
Ja nüüd on sellest möödunud juba tervelt kuus aastat... Ma ei ole veel kellelegi seda lugu jutustanud. Kui sõpradega uuesti kokku sain, siis olid nad väga rõõmsad, et nägid mind jälle elusana. Olin kurb, kuid neile ma ütlesin: "See on väsimus.."
Nüüd olen juba natukene lohutust leidnud. See tähendab... mitte küll päriselt. Aga ma tean, et ta jõudis tagasi oma planeedile, sest päikesetõusu ajal ei leidnud ma enam tema keha. Tema keha polnud nii väga raske. Öösiti aga armastan tähti kuulata. See on nagu viissada miljonit kellukest...
Siis aga juhtus midagi iseäralikku. väikesele printsile joonistatud suukorvile olin unustanud lisamast nahkrihma! Ta ei saa oma lammast kunagi köide panna. Ja siis ma küsisin endalt: "Mis võis küll tema planeedil juhtuda? Võib-olla sõi lammas tõesti lille ära..."
Teine kord jälle lausun ma endamisi: "Kindlasti mitte! Väike prints paneb igal öösel oma lille klaaskupli alla ja valvab hästi oma lammast..." Siis olen ma õnnelik. Ja kõik tähed naeravad vaikselt.
Teinekord jälle mõtlen: "Igaüks on vahel hajameelne ja sellest piisab! Ühel õhtul unustas ta klaaskupli või ronis lammas öösel tasakesi välja..." Ja siis muutuvad kõik kellukesed pisaraiks...
See on üks hirmus suur saladus. Teile, kes te väikest printsi armastate nagu minagi, ei ole maailmas midagi nii koledat kui teadmatus, kas üks lammas, keda me ei tunne, on ühe roosi ära söönud või ei ole. Vaadake taevast. Küsige iseendalt: "Kas lammas sõi roosi ära, ei või jaa?" Ja te näete, kuidas kõik muutub... Ja ükski suur inimene ei saa iialgi aru, et see võib nii tähtis olla!
Nüüd olen juba natukene lohutust leidnud. See tähendab... mitte küll päriselt. Aga ma tean, et ta jõudis tagasi oma planeedile, sest päikesetõusu ajal ei leidnud ma enam tema keha. Tema keha polnud nii väga raske. Öösiti aga armastan tähti kuulata. See on nagu viissada miljonit kellukest...
Siis aga juhtus midagi iseäralikku. väikesele printsile joonistatud suukorvile olin unustanud lisamast nahkrihma! Ta ei saa oma lammast kunagi köide panna. Ja siis ma küsisin endalt: "Mis võis küll tema planeedil juhtuda? Võib-olla sõi lammas tõesti lille ära..."
Teine kord jälle lausun ma endamisi: "Kindlasti mitte! Väike prints paneb igal öösel oma lille klaaskupli alla ja valvab hästi oma lammast..." Siis olen ma õnnelik. Ja kõik tähed naeravad vaikselt.
Teinekord jälle mõtlen: "Igaüks on vahel hajameelne ja sellest piisab! Ühel õhtul unustas ta klaaskupli või ronis lammas öösel tasakesi välja..." Ja siis muutuvad kõik kellukesed pisaraiks...
See on üks hirmus suur saladus. Teile, kes te väikest printsi armastate nagu minagi, ei ole maailmas midagi nii koledat kui teadmatus, kas üks lammas, keda me ei tunne, on ühe roosi ära söönud või ei ole. Vaadake taevast. Küsige iseendalt: "Kas lammas sõi roosi ära, ei või jaa?" Ja te näete, kuidas kõik muutub... Ja ükski suur inimene ei saa iialgi aru, et see võib nii tähtis olla!
:)))))))))))))) 12. veebruar 2005, kl 20.20 |
Tassikõrv 12. veebruar 2005, kl 21.35 |
esiloll 13. veebruar 2005, kl 00.06 |
........ 13. veebruar 2005, kl 10.45 |
vanaloll 13. veebruar 2005, kl 10.58 |
vat, kui ma seda suukorvi ja rihma asja kunagi lugesin, siis võtsin pliiatsi kätte ja joonistasin ise rihma juurde sellele õnnetule suukorvile - alles siis sain rahuliku südamega lehte pöörata...loodan, et ma pole ainus, kes seda on teinud - pisarate meres uppumissurma kogeda oleks üks jubedamaid asju kindlasti;)
magic 13. veebruar 2005, kl 11.26 |
.............. 13. veebruar 2005, kl 12.17 |
magic 13. veebruar 2005, kl 12.27 |
aztek ; ) 13. veebruar 2005, kl 13.23 |
magic 13. veebruar 2005, kl 13.43 |
to aztek
Tõsi, ei tunne Sind.
Samas tean: oled jurist (kõrgelt haritud), oskad ladina keelt, näed imehea välja (ei ole siiski ise Su pilti näinud, aga teiste naiste kiidusõnu lugenud küllaga), kirjutad väga kauneid luuletusi (tõsiselt ka) jne...
Kuidas ma kõike seda tean?
Sina ise oled kirjutanud erinevates foorumites (seega oled väga teadlik oma plussidest, aga miinused? Inimlikkus koosneb ju mõlemaist.)
Jõudu ja õnne!
=)
Tõsi, ei tunne Sind.
Samas tean: oled jurist (kõrgelt haritud), oskad ladina keelt, näed imehea välja (ei ole siiski ise Su pilti näinud, aga teiste naiste kiidusõnu lugenud küllaga), kirjutad väga kauneid luuletusi (tõsiselt ka) jne...
Kuidas ma kõike seda tean?
Sina ise oled kirjutanud erinevates foorumites (seega oled väga teadlik oma plussidest, aga miinused? Inimlikkus koosneb ju mõlemaist.)
Jõudu ja õnne!
=)
aztek 13. veebruar 2005, kl 13.50 |
esiloll 13. veebruar 2005, kl 13.51 |
magic 13. veebruar 2005, kl 13.58 |
linnaloll 13. veebruar 2005, kl 14.02 |
esiloll 13. veebruar 2005, kl 14.13 |
Kas sul on tunne, et aztek peab end teistest targemaks? ma nii ei arva, ausalt. Aga see, et ta teab enda väärtust, ei tee teda kuidagi kehvemaks, ma arvan.
selles, et sa tead, mis värvi on su juuksed, pole ju midagi imelikku? see ei pane ju sind (automaatselt) arvama, et teist värvi juustega inimesed on kehvemad?
(sry, aztek, et kolmandas kõneviisis)
selles, et sa tead, mis värvi on su juuksed, pole ju midagi imelikku? see ei pane ju sind (automaatselt) arvama, et teist värvi juustega inimesed on kehvemad?
(sry, aztek, et kolmandas kõneviisis)
aztek 13. veebruar 2005, kl 14.22 |
Ma arvan, et teistele inimestele tundun ma kinnine ja ülbe olevat, kuid need kes mind hästi tunnevad, teavad, et ma olen tegelikult hoopis vastand sellele.
Võiks öelda, et isegi lollilt heatahtlik ja inimesi üleidealiseeriv vahel...selle tõttu on olnud ka päris halbu kogemusi.
Kuid eks vanusega olen hakanud ka inimesi ja nende käitumise motiive paremini mõistma.
Ma ei oskagi öelda mis on minu halvad küljed- iseennast on suhteliselt raske objektiivselt kõrvalt vaadata...ehk liigne emotsionaalsus aegajalt on see mis mind ennastki häirib mõnikord, kuid teisalt kui see "puudus" kõrvaldada, siis ei oleks see enam mina ; ))
Võiks öelda, et isegi lollilt heatahtlik ja inimesi üleidealiseeriv vahel...selle tõttu on olnud ka päris halbu kogemusi.
Kuid eks vanusega olen hakanud ka inimesi ja nende käitumise motiive paremini mõistma.
Ma ei oskagi öelda mis on minu halvad küljed- iseennast on suhteliselt raske objektiivselt kõrvalt vaadata...ehk liigne emotsionaalsus aegajalt on see mis mind ennastki häirib mõnikord, kuid teisalt kui see "puudus" kõrvaldada, siis ei oleks see enam mina ; ))
magic 13. veebruar 2005, kl 14.47 |
Minu kõige suurem miinus on otsekohesus. Mul ei olnud ka seekord siinsete kirjutistega tõepoolest mõttes tekitada mingeid diskussioone ega tahtnud ka kellegi tundeid riivata.
Samas ma usun siiralt sellesse, et igal ühel on õigus oma arvamusele. Kui Sinu (ükskõik, kes) ja minu mõtted ei ühti, pole see probleem (ja teatud asjade puhul ei muuda arutelu midagi).
to aztek
Juba saangi paremini aru (14.22 - Sinu tavalised kirjutised hoopis teise mulje on jätnud).
Olge rõõmsad!
=)
Samas ma usun siiralt sellesse, et igal ühel on õigus oma arvamusele. Kui Sinu (ükskõik, kes) ja minu mõtted ei ühti, pole see probleem (ja teatud asjade puhul ei muuda arutelu midagi).
to aztek
Juba saangi paremini aru (14.22 - Sinu tavalised kirjutised hoopis teise mulje on jätnud).
Olge rõõmsad!
=)
Lisa postitus